) § 6 lgle 31, mille kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Sellised ehitised teeb omanik korda ühe aasta jooksul või kõrvaldab puudused kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Kui kohalik omavalitsus määrab
lg 31 teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Vaidlustatud korralduses on viidatud, et laut ei ole sihtotstarbelises kasutuses olnud juba üle 10 aasta. Viide nimetatud ajaperioodile on kaebajale arusaamatu, kuna sel ajal ei olnud hoone tema omandis. Vastustaja jõudis järeldusele, et on alust rakendada
Kaebaja märgib, et
lg 31 sätestab ammendava loetelu, milliste asjaolude ilmnemisel saab rakendada seda õigusnormi. Asjaolu, et ehitis on kaebaja hinnangul sihtotstarbelises kasutuses, ei võimalda nimetatud õigusnormi kohaldamist. Korraldusest ei nähtu, et tegemist oleks lagunenud ehitisega. Et tegemist ei ole lagunenud ehitisega, kinnitab ka fakt, et vastustaja ise on eelnimetatud ehitise peremehetu varana hõivanud ja ehitusregistrisse kandnud. I.A on esitanud Vihula Vallavalitsusele dokumendid, mis tõendavad, et ta tegeleb põllumajandustootmisega ning ostetud laut on sihipärases kasutuses. Vald nõustus andma talle 3,5 ha maad ajutiseks kasutamiseks lammaste karjatamiseks. Seega oli vastustajal piisavalt teavet selle kohta, et kaebuse esitaja kasutab ehitist sihtotstarbekohaselt lambalaudana ja vastustaja nõue ehitise kordategemiseks on põhjendamatu. Samuti leiab kaebaja, et haldusakt on jäetud motiveerimata, mistõttu ta ei ole kontrollitav. Kooskõlas HMS §-ga 54 saab õiguspäraseks lugeda sellist haldusakti, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise 2
lg 3 kohaselt hoone või rajatis
-e tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse (edaspidi EhS) tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. EhS § 2 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Kõiki EhS-s sätestatud tingimustele vastavaid ehitisi ei käsitleta ehitistena
-e tähenduses, nt ajutised ehitised, lagunenud ehitised, mis ei anna õigust maa ostueesõigusega erastamiseks
-e alusel.
lg 31 kohaselt ei käsitata ehitistena
-e tähenduses ka lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks, kusjuures tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. 30.06.1998 Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (edaspidi ETM kord) p 3 sätestab täpsustavalt, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt
Eeltoodud sätete mõte ja eesmärk on vältida maa ostueesõiguse põhjendamatut kasutamist ning võimaldada teostada ehitise omaniku maa ostueesõigust üksnes seaduses sätestatud kriteeriumitele vastava ning otstarbekohast kasutamist võimaldava ja kasutuses oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. Kohalik omavalitsus, kui
² lg-s 1 sätestatud maa erastamise eeltoimingute tegija, peab eeltoimingute ja otsustuste tegemisel lähtuma tegelikust olukorrast ning olema veendunud, et ehitis, mille juurde või mille teenindamiseks vajalikku maad erastamiseks taotletakse, on reaalselt ka olemas ja vastab
-s sätestatud ehitisele kehtestatud kriteeriumitele. Kui maad taotletakse erastamiseks lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise tarbeks, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda
Sisuliselt on
lg-s 3¹ sätestatu diskretsiooninormiks kohalikule omavalitsusele, mitte aga ehitise omanikule, mis tähendab, et olenevalt asjaoludest peab kohalik omavalitsus tegema valiku ja vastu võtma otsustuse, kas nõuda ehitise omanikult määratud tähtpäevaks ehitise korrastamist või selle kõrvaldamist. Seadusega kohalikule omavalitsusele antud diskretsiooniõigust ei saa kohalik omavalitsus delegeerida ehitise omanikule. Teisisõnu, kui seadusega on kohalikule omavalitsusele antud teatud küsimuse otsustamisõigus, siis ei saa kohalik omavalitsus tema pädevusse kuuluva küsimuse lahendamist edasi anda otsustamiseks isikule, kelle suhtes nimetatud otsus tuleks vastu võtta. Nimetatu tuleneb õiguse üldpõhimõttest, et avalik-õiguslikke suhteid reguleeriva seadusega reguleeritakse avalik-õiguslike juriidiliste isikute pädevust, mitte aga eraõiguslike isikute tegevusulatust. Kuivõrd tegemist on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega valida ja 4
-e mõttes ka reaalselt võimalik. Seega, tähtpäeva määramisega ehitise kordategemiseks antakse ehitise omanikule võimalus täita maa ostueesõigusega erastamiseks seaduses sätestatud tingimused ning pärast ehitise määratud tähtpäevaks kordategemist on ehtise omanikul õigus ostueesõigusega erastada ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kui ehitise omanik ehitist tähtajaks korda ei tee, siis ei ole tal ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise õigust. Iseenesest on “ehitise kordategemine” määratlemata õigusmõiste, mida peavad, konkreetset olukorda arvestades, sisustama kohalikud omavalitsused. Sellise tegevuse eelduseks on, et ehitis oleks sellises seisundis, mis võimaldaks seda ehitist veel korda teha.
lg 3¹ mõttes tähendab ehitise kordategemine eeskätt seda, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav hoone viiakse selle kordategemise käigus sellisesse seisukorda, mis võimaldaks hoonet käsitleda ehitisena
Teisisõnu, kordatehtud ehitis ei tohiks oma väljanägemiselt enam kahjustada tunduvalt ümbrust ja maastikupilti ning peaks olema ka sihtotstarbeliselt kasutatav, mis tähendab, et ehitis tuleks sisuliselt korrastada vastavalt ehitise varasemale kujule ja kasutusotstarbele, st et olenevalt olukorrast ja vajadusest tuleks ehitise korrastamise käigus eelkõige, kuid mitte ainult, parandada katus, sulgeda avad seintes, kindlustada või parandada seinad jms, et peatada ehitise edasine lagunemine. Kui eelnimetatud ja ka võimalikud muud korrastustööd on tehtud, võiks kohalik omavalitsus otsustada teenindusmaa erastamise küsimuse. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustatavate ehitiste kordategemise alternatiivina sätestab
Kui kohalik omavalitsus teeb otsuse ja määrab tähtpäeva ehitise kõrvaldamiseks, siis ehitise teenindamiseks vajalikku maad ei määrata ja järelikult on välistatud ka maa ostueesõigusega erastamine. Lisaks eeltoodule peab Maa-amet oluliseks märkida, et
on reformiseadus ehk eriseadus ja EhS on nn lihtseadus. Kuna EhS-s ei ole ette nähtud erisätteid, mis kuuluksid kohaldamisele maareformi läbiviimisel, siis tuleb maareformi läbiviimisel lähtuda
-st kui eriseadusest ning EhS-t kohaldatakse maareformi osas üksnes
-s sätestatud ulatuses, so peamiselt ehitise mõiste sisustamisel. Kuivõrd
lg-st 3¹ tulenevalt ei käsitata lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ehitistena
-e tähenduses ja kuivõrd EhS § 2 lg 6 tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine ja lammutamine, siis ei ole ka nimetatud ehitiste kordategemine või kõrvaldamine käsitletavad ehitamisena EhS § 2 lg 6 tähenduses. Järelikult ei ole kohalikul omavalitsusel alust ega ka vajadust välja anda EhS-s sätestatud ehitusluba lagunenud ehitise kordategemiseks või kõrvaldamiseks, sest selliste ehitiste kordategemine või kõrvaldamine on reguleeritud
S-s sätestatud ehitusloa väljastamisega. Seega, kui kohalik omavalitsus otsustab
¹ lg 1 sätestab, et ostueesõigusega võib maad erastada ka
§-s 9 sätestatud ulatuses, kui
§-st 22¹ ei tulene teisiti. Kuivõrd
¹ (Maa erastamise ulatus) lg 1 viitab
§-le 9 (Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad füüsilise isiku hooned), siis tuleb hajaasustuses asuva muu ehitise (st ehitise, mis ei ole elamu, suvila või aiamaja) tarbeks maa ostueesõigusega erastamisel üldjuhul lähtuda
lg 1 p-st 3, mille kohaselt, kui hajaasustusega alal asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad muu ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.
¹ lg-s 1 toodud viitest
§-le 9 tuleneb, et mittetagastatava maa ulatus on ühtlasi ka ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks.
§-st 22¹ tuleneb aga ka teisiti, sätestades erinormi maa ostueesõigusega erastamiseks sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde.
¹ lg 2² kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde erastatav maa võib koosneda loomakasvatushoone aluse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa.
³ lg-s 2 on sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste
-e tähenduses, kelleks on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena
-e tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. Seega, põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste
-e tähenduses sisaldab endas kahte olulist tunnust, millele põllumajandusliku tootmisega tegelev isik peab vastama: 1) ta peab saama tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning 2) ta peab omama tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kusjuures ta peab temale õiguslikul alusel kasutusse antud põllumajandusmaad ka tegelikult (ja sihtotstarbeliselt) kasutama. Seega on
¹ lg-s 2² sätestatu selgelt erisätteks
lg 1 p-le 3, kui üldnormi suhtes ning seda saab rakendada üksnes juhul, kui nii ehitis, mille juurde soovitakse maad erastada, maa erastamise taotleja, kui ka erastatav maa vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Seega sätestab
loomakasvatushoone juurde ehitise teenindamiseks vajalikust maast suurema maa erastamiseks järgmised tingimused: 1) loomakasvatushoone peab vastama
-es ehitise kohta sätestatud tingimustele ja see peab olema sihtotstarbelises kasutuses; 2) isik peab tegelema põllumajandusliku tootmisega, st ta peab saama tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning ta peab omama tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kusjuures ta peab temale õiguslikul alusel kasutusse antud põllumajandusmaad ka tegelikult (ja sihtotstarbeliselt) kasutama; 3) erastatav maa peab kõlvikuliselt olema maatulundusmaa sihtotstarbesse kuuluv põllumajandusmaa (haritav maa ja/või looduslik rohumaa) ning 4) erastamiseks peab olema kohaliku omavalitsuse nõusolek. Eeltoodud
-e sätetest tuleneb, et otsustamaks, kas maad saab ostueesõigusega erastada loomakasvatushoone juurde või selle teenindamiseks vajaliku maana, on kohalik omavalitsus on õigustatud ja kohustatud välja selgitama, kas loomakasvatushoone, mille juurde maad erastamiseks taotletakse, vastab
-es ehitise kohta sätestatud tingimustele, st ka selle, kas loomakasvatushoone puhul on tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega. Maa-amet asus seisukohale, et Vihula 6
-s sätestatud nõuetele vastavuse ja loomakasvatushoone seisukorra hindamisel õigesti kasutanud oma diskretsiooniõigust. Eeltoodu põhjal saab Maa-amet kokkuvõtvalt märkida, et
lg-s 3¹ sätestatud lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ei käsitata ehitistena
-e tähenduses ning üksnes pärast kohaliku omavalitsuse otsustust, et nimetatud ehitised tuleb omanikul korrastada ja vastava tähtaja määramine [st
S-e tähenduses) vastavusse viimise eelduste loomine (tekkimine)], võimaldab määrata ehitisele teenindamiseks vajaliku maa. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise puhul ei oma tähtsust, mis ehitisega on tegemist, sest ehitisele saab selle sätte alusel määrata üksnes ehitise teenindamiseks vajaliku maa, milleks on ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise õigus tekib ehitise omanikul alles pärast ehitise kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks kordategemist. Käesolevas asjas kogutud materjalidega on tõendatud, et laut osteti vallalt 04.11.2005 notariaalse ehitise müügilepinguga, milles müüja esindaja avaldas ja kinnitas, et laudal ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatud puudusi, mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel ning ostja avaldas ja kinnitas, et ta on lauda üle vaadanud ja teadlik selle seisukorrast, samuti, et ta ostab lauda tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele. Maa-ameti esindajad on kõneksolevat lauta vaatamas käinud kahel korral, 30.11.2005 ja 03.05.
lg 3¹ alusel xx.x.xxxx korraldust nr.xx, millega määrati I.A omandis oleva Annikvere külas asuva lauda kordategemiseks tähtaeg üks aasta ning määrati endisel Kungla kinnistul asuva lauda teenindusmaaks 2 800 m². Maa-amet on seisukohal, et korraldus on nii õiguslikult kui ka faktiliselt ammendavalt motiveeritud, lisaks nähtub ka käesolevas haldusasjas kogutud materjalidest, et lauda puhul on 7
Vihula Vallavalitsusel ei ole võimalik edasisi (järgnevaid) maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid teha enne, kui ehitise omanik on ehitise korda teinud. Kohtuistungil jäi Maa-ameti esindaja Toomas Kutti kohtule esitatud kirjalikus vastuses toodu juurde, mille kohaselt Maa-amet ei pea I.A kaebust põhjendatuks. Toomas Kutti seletuse kohaselt käis ta 03.05.2006, s.o ligi kolm kuud pärast vaidlustatud korralduse andmist, Vihula vallas Annikvere külas asuvat I.A-le kuuluvat lauta vaatamas ja samal päeval tegi ka laudast fotod. Fotodelt on näha, et laut on silmnähtavalt lagunenud ja selle ümbrus korrastamata. Lambaid kohapeal näha ei olnud. Ühtlasi selgitas Toomas Kutti, et lauda peremehetuks tunnistamine ja hõivamine on seaduse järgi valla kohustus. Kuivõrd valla poolt peremehetu varana hõivatud lagunenud ja kasutusest väljalangenud laut, mis on munitsipaalvara, pole ilmselgelt vallale vajalik, siis otsustas vald, vastavalt valla munitsipaalvara võõrandamise korrale, nimetatud lauda võõrandada enampakkumisel. Enampakkumise võitis I.A elukaaslane, kes hiljem pakkumisest loobus I.A kasuks. 04.11.2005 sõlmiti müügileping, mille kohaselt oli kaebajale täpselt teada, millise hoone ta ostis ning ka see, et hoone juurde kuulus 2 800 m2 maad. I.A pöördus ise selgituse saamiseks Maa-ameti poole ning Maa-amet vastas talle ja selgitas seadusest tulenevaid edasisi toiminguid. Juba 30.11.2005 kohapeal käies Maa-ameti esindaja tuvastas, et laut on lagunenud. Vald ei saanud, seadusest tulenevalt, teha kaebajale mingeid ettekirjutusi, vaid pidi vastu võtma otsuse, et hoone tuleb korda teha, sest muidu ei saa hoone tarbeks maad erastada. Kaebaja oli juba hoonet ostes teadlik, et hoone on lagunenud. Vald pidi ka vastavalt reageerima. Kui kaebaja oleks laudale aknad ette pannud, katuse lappinud ja teinud muu vajaliku, ei oleks vallal olnud alust ega ka põhjust vaidlustatud korralduse andmiseks. Toomas Kutti rõhutas, et maareformi läbiviimisel tuleb vahet teha ehitistel EhS-e ja
-e tähenduses, sest mitte kõik EhS-s sätestatud tingimustele vastavaid ehitisi ei käsitata ehitistena
-e tähenduses, nt ajutised ehitised (
¹) ja lagunenud ehitised (
Sellised ehitised ei anna a priori õigust maa ostueesõigusega erastamiseks
-e alusel taotleja poolt soovitud ulatuses. Toomas Kutti selgitas, et vastavalt
-e § 36 lg-le 1 lõpeb senine maakasutusõigus maakasutuse ümbervormistamisega
-es või riigivaraseaduses sätestatud alustel. Kuivõrd 04.11.2005 sõlmitud lauda müügilepingus on sõnaselgelt fikseeritud, et laut paikneb õiguslikul alusel kasutataval maatükil suurusega 2 800 m², kuivõrd kaebajal ei olnud lauda ostmisega seonduvalt tekkinud maakasutusõigust ja kuivõrd lauda puhul oli tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, siis ei saanud kaebajal maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisega 08.11.2005 tekkida õiguspärast ootust 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas EhS § 2 lg-ga 1 on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama seaduse paragrahvi lg 2 kohaselt on hoone katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Seega on Annikvere külas Vihula vallas I.A-le kuuluv laut ehitis EhS § 2 lg 2 mõistes, kuid see ei ole 8
Nimetatud õigusnorm sätestab, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse KASVS § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtaja, määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada alles pärast ehitise korrastamist. Seega olenevalt konkreetsetest asjaoludest peab kohalik omavalitsus langetama otsustuse, kas nõuda ehitise omanikult määratud tähtajaks ehitise korrastamist või kõrvaldamist. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr. 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 2 kohaselt käsitatakse ETM korras ehitisena maapinnaga püsivalt ühendatud hoonet või rajatist EhS § 2 lg-tes 1-3 sätestatud tähenduses. Sama korra p 3 täpsustab, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt
Maa-amet on avaldanud seisukoha, et ehitise (hoone) kordategemine
-e mõttes tähendab seda, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad hooned viiakse kordategemise käigus sellisesse seisukorda, et see hoone oma väljanägemise tõttu ei kahjusta tunduvalt ümbrust ja maastikupilti ning on sihtotstarbeliselt kasutatav. Olenevalt olukorrast ja vajadusest saab ehitise korrastamisena käsitada eelkõige katuse parandamist, avade sulgemist seintes, seinte kindlustamist või parandamist, jms, et peatada hoone edasine lagunemine. Eeltoodust järeldub, et lagunenud või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ei käsitata ehitistena
-e tähenduses ja alles pärast kohaliku omavalitsusüksuse poolt tehtud otsustust määrata ehitise omanikule tähtaeg ehitise korrastamiseks, tekib eeldus ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks (t.lk.49,65). Kaebaja väitel oli laut vaidlustatava korralduse andmise aja seisuga, s.o. 14.02.2006, sihtotstarbelises kasutuses. Samuti eitab kaebaja asjaolu, et laut on lagunenud. Sama möönis kaebaja esindaja Epp Landberg kohtuistungil, väites, et hoonel on küll teatud puudused, kuid need ei riiva silma. Nimetatud hoone on olnud 10 aastat ilma peremeheta. Epp Landberg oli kohtuistungil nõus, et hoone tuleks korda teha (t.lk.121). Asjaolu, et laut on lagunenud ja selle ümbrus korrastamata, on tõendatud alljärgnevate tõenditega: I.A maa ostueesõigusega erastamise toimikus oleva EKHÜ ja Eesti Pangaliidu atesteeritud hindaja Tõnu Kuhi 16.03.2005 ekspertarvamusele lisatud fotodega, millest nähtub, et laudahoone on silmnähtavalt lagunenud, Maa-ameti kinnisvaraosakonna nõuniku kt Ruth Albi ja Vihula valla maa- ja omandiosakonna juhataja Enno Tammemäe poolt 30.11.2005 teostatud välisvaatlusel tuvastatuga, mille kohaselt Annikvere külas asuval I.A-le kuuluval laudal on osa aknaid lõhutud, osad ajutise materjaliga suletud, osadel ukseavadel puuduvad uksed ning loomade olemaolu laudas ei olnud võimalik tuvastada, aga samuti Maaameti poolt 03.05.2006 laudast tehtud fotodest, millistest nähtub, et laudahoone on silmnähtavalt lagunenud ja ümbrus korrastamata. Fotod teinud Maa-ameti esindaja Toomas Kutti seletuse kohaselt ta lammaste olemasolu laudas ei täheldanud (t.lk.49,73,74,75,125). Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Annikvere külas Vihula vallas I.A-le kuuluvat lauta ei saanud seisuga 14.02.2006 käsitada ehitisena
xx on põhjendatud ja seaduslik. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist, st ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vastustajal puudus alus
I.A leiab, et ehitis on sihtotstarbelises kasutuses, kuna ta peab selles laudas tõulambaid. Lammaste olemasolu või puudumist kõneallolevas laudas ei osutunud võimalikuks kohtumenetluse käigus kindlaks teha olemasolevate tõendite vasturääkivuse tõttu. Vihula Vallavalitsuse esindaja Enno Tammemäe poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ta lauda juures käinud iga nädal, kuid lambaid pole ta kordagi 9
lg 31 kohaldamist, sest Vihula Vallavalitsus viitab korralduses lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele, mida Annikvere külas Vihula vallas asuv laut vastavalt olemasolevatele tõenditele kahtlemata on. Riigikohus on lahendis nr. 3-3-1-57/04 asunud seisukohale, et kõigi kolme
lg-s 31 väljatoodud tingimuse - ehitis on lagunenud, ehitis on kasutusest väljalangenud, ehitis kahjustab tunduvalt ümbrust või maastikupilti - üheaegne esinemine ei ole nõutav. Seega, isegi juhul, kui lauta kasutatakse lambalaudana, ei takista see vallal andmast lagunenud laudahoone omanikule tähtaega selle hoone kordategemiseks. Tulenevalt
lg-st 31 oli vallavalitsusel valida kahe variandi vahel, kas lasta ehitise omanikul ehitis korda teha või lasta tal ehitis kõrvaldada valla poolt määratud tähtajaks. Ehitise kordategemiseks või kõrvaldamiseks saab kohalik omavalitsus määrata tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta. Tähtajaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse KASVS § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Eeltoodu tõttu on arusaamatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt vald teostas kaalutlusõigust valesti, andes talle tähtaja lauda kordategemiseks. On väheusutav, et kaebajat oleks rahuldanud alternatiivvariant, milleks on ehitise kõrvaldamine. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et haldusakt on jäetud motiveerimata. Vaidlustatud korralduse p-ga 1 otsustati määrata I.A omandis oleva lauda, asukohaga Vihula vald Annikvere küla (endine kinnistu nr. 16243 KUNGLA A32), kordategemiseks üks aasta. Seega on korraldusest üheselt aru saada, mida peab I.A kui lauda omanik tegema. Korralduses on viidatud ka asjakohasele õiguslikule alusele, s.o.
lg-le 31, mille kohaselt ei käsitata ehitusena lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi, mille kordategemiseks või kõrvaldamiseks annab kohalik omavalitsus tähtaja. Korralduses on märgitud, et Vihula vallas Annikvere külas endisel KUNGLA A32 kinnistul asuv laut ei ole sihtotstarbelises kasutuses olnud juba üle kümne aasta, mis annab alust arvata, et hoone on selle aja jooksul lagunenud. Vaidlustatud haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning ta sisaldab nii faktilist kui ka õiguslikku alust. Seega on Vihula Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldus nr. 67 antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kõnealloleva korralduse väljaandmisel tugines Vihula Vallavalitsus MaasRS-ele.
-st ega HMS §-st 112 ei tulene, et
-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldataks HMS-e sätteid ja seega ei pidanud haldusorgan viima haldusmenetlust läbi HMS-e teise peatüki §-des 35-45 sätestatud korras. Samas lähtutakse maareformi rakendamisel haldusmenetluse üldpõhimõtetest, millistest on käesoleva kaasuse puhul kinni peetud. Haldusakt on piisavalt motiveeritud, sest sellest nähtub üheselt, et I.A-le kuuluvat lauta, asukohaga Annikvere küla Vihula vald, ei saa käsitada ehitisena tulenevalt
Korralduse andmisel on kohaldatud asjakohast õigusnormi, s.o
Ehitise seisund pidi olema kaebajale teada juba 04.11.2005, s.o ehitise müügilepingu sõlmimise ajal, sest nimetatud lepingu p-s 2.2.1 ostja avaldab ja kinnitab, et ta on üle vaadanud kinnistamata maaüksuse, mille paikneb lepingu ese, tutvunud talle müüja poolt 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.