lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Äriregistri B-osa registrikaardi väljatrükist nähtub, et OÜ on ühendanud endaga AS-i ja on seega AS-i õigusjärglane. Tallinna Linnakohtu Pärimisregistri väljavõttest (t lk 30) nähtub, et MP kohta on avatud pärimisasja toimik nr , avaldajad on NH, VP ja AP. AS-i raamatupidamise õiendist korteril lasuva võlgnevuse kohta (t lk 28-29) nähtub, et M P õigusjärglased võlgnevad hagejale hooldustasu ja kommunaalmaksete eest 19 327,17 krooni. AS-i raamatupidamise õiendist nähtub, et kostja võlgnevus on tekkinud enne . a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne , enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 477 lg 1 kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostjad võlgnevad hagejale tasumata hooldustasu 19 325,17 krooni hageja poolt teostatud hooldustööde eest. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostjad kohustist täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks 19 325,17 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud
redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud
lg-st 1, mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjatelt kuulub kohtukuluna väljamõistmisele tasutud riigilõiv 1 400 krooni hageja kasuks.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjad võivad antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peavad kostjad esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.