) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Hageja on kohtule esitanud lapse vajaduste arvestuse aluseks oleva perioodi järgi kulutused (tl 89-90) toidule 10 päeva 1800.55 krooni, mis 3 kuud on 7500 krooni ja riietele, ravimitele, arengukulud, kommunaalkulud 3 kuu arvestuse järgi 9373 krooni. Hageja arvestuse järgi on kulud 3 kuu jooksul 16 873 krooni ja ühes kuus 5624 krooni. Kostja vaidleb vastu lapsele tehtavate kulutuste ja lapse vajaduste üle. Kohtule esitatud tõenditest tl 67-69 (laste dressid 579 krooni, kantseleitarbed 61.50 krooni, sokid aluspüksid pesupulber 329 krooni), 73-76 (raamatupoes 55 krooni ja 36 krooni, laste sokid 45 krooni, kindad 29 krooni), 93, 95-97 (CD mängud 270 krooni, pluus 99 krooni, raamat 139 krooni ja 290 krooni) järgi võib teha kohus järeldusi, et need kulutused on kandnud M… L…, samuti tl 71-72 (250 krooni ja 125 krooni), 84, 94 (350 krooni, 50 krooni) kohaselt on tehtud kulutused lapse S… I… jaoks. Kokku on lapse vajadusteks kulutusi hageja dokumentaalsete tõenditega tõendatud 2 707 krooni ulatuses. Ülejäänud kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kes on maksnud nimetatud arved. Kohus leiab ka et 3 2-06-11364 on põhjendatud lapse ülapidamiskulude arvestusse arvata ühe kolmandiku kommunaalkuludest, sest hoolimata sellest, et korteriomanik on kohustatud tasuma korteri eest ei saaks mõistlikuks pidada, et lapse elamist korteris ei võiks võtta arvestuslikult aluseks lapsele tehtavate kulutuste hulka, sest ka lapse elamistingimused (peale vee ja- ja kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja külma vee kadude arvestust) tuleb lapsele tagada vanemate poolt. Kuid põhjendatud on kostja esindaja väide, et ühe kuu kommunaalarve aluse on võimatu teha järeldusi kogu aasta peale kuluva summa kohta. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendite ja lapse vajadusteks tehtavate kulutuste arvestuse alusel ei saa kohus lugeda veenvalt tõendatuks lapse vajadusteks tehtavaid kulutusi, missugused võrreldes 2005.a. 15. märtsi seisuga on muutunud sedavõrd, et kostja peab tasuma lapse ülalpidamiseks 2500 krooni 1345 krooni asemel. Narva Linnakohtu 15.03.2005.a. otsusega oli tuvastatud, et lapse vajadused ühes kuus on 2000 krooni. Hageja kohtule esitatud hagiavalduses 12.05.2006.a. leiab, et lapse vajadused on kuus 4000 krooni, kohtuistungil 23.10.2006.a. on lapse vajadused hageja esindaja sõnade kohaselt 5130 krooni (tl 86), hageja kirjalikus taotluses 07.11.2006.a. on lapse vajadusteks arvestatud 5624 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on nõus elatist tasuma poja ülalpidamiseks 1 800 krooni, siis on võimalik selline summa kostjalt välja mõista. Pooled ei vaidle, et laps on haige ja seetõttu vajab laps erilist hoolitsust. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et lapse vajadused oleksid kuus sedavõrd tõusnud võrreldes 2005.a., et oleks põhjendatud kostjalt enama summa kui 1800 väljamõistmine lapse vajaduste katteks. Kohus arvestab lapse võimalike vajaduste katmisel ka lapse ema osaga lapse ülalpidamisel, mis
61 alusel peab olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast s.o. hagi esitamise ajal 1 500 krooni. Arvestades 1 500 krooni lisaks 1 800 krooni oleksid lapse vajadused kaetud 3 300 krooni, mis on enam kui 50 % võrreldes lapse vajadustega 2005.a. Samas on hageja hagiavalduses väitnud, et ta saab ka poja invaliidsuspensioni 1 260 krooni ja lapsetoetust 300 krooni, seega on kohus veendunud, et hoolimata sellest, et lapse vajadused pole hageja poolt tõendatud, saavad 1 800 krooni elatise väljamõistmisel kostjalt lapse vajadused tagatud tunduvalt suuremas osas võrreldes 2005.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja muuta tuleb Narva Linnakohtu varasema otsusega nr 2-868/04 väljamõistetud elatise suurust. Elatis kuulub suurendamisele alates hagi esitamisest s.o 12.05.2006.a
Kohus ei arvesta tõendina S… I… koolitunnistust, sest lapse õppeedukus ei ole aluseks, mille alusel kohus hindab lapse vajadusi. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. TsMS § 147 lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 4 095 krooni suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 420 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei 4 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtunik 2-06-11364 Iris Kangur 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.