2-05-5835/1

2-05-5835 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-5835 (endine tsiviilasja nr 2/125-21323/05) Tsiviilasi OÜ hagi TV`i vastu . Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Kostja: TV esindajad Menetlustoiming Istungil osalejad
2. oktoober
3. a Hageja esindaja: KT Kostja: TV RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Mõista välja TV`ilt võlgnevus 7680,90 (seitse tuhat kuussada kaheksakümmend krooni ja 90 senti) krooni OÜ kasuks. Mõista välja TV`ilt riigilõiv 560 (viissada kuuskümmend) krooni ja õigusabikulud 384,04 (kolmsada kaheksakümmend neli krooni ja 04 senti) krooni OÜ kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o .a. 1 Hageja nõue ja põhjendused AS ( AS õigusjärglane) ja kostja sõlmisid liitumislepingu, mille alusel kohustati pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud poolt pakutud teenuseid nende eest tasumata ja rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale summas 3840,45 krooni, millele lisanduvad viivised summas 57 108,62 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast .a. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3840,45 krooni. Hageja palub välja mõista võlgnevuse summas 3840,45 krooni, viivised 3840,45 krooni ja kohtukulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 560 krooni ja õigusabikuludest 384,04 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja esitab alljärgnevad vastuväited. Kostja ei ole nõus sellega, et oleks kasutanud poolt teenuseid nende eest tasumata ja sellest tulenevalt ka lepingut. Kostja tasus arved sularahas AS teenindusbüroos, mis asus . Seda tõendavad ka hageja poolt esitatud arved, millest nähtub, et eelmiste arvete eest on tasutud, kuna seal sisaldub summa, mis kuulub tasumisele, viitamata võlgnevustele. Esitatud saldod ei kajasta õigesti arveldusperioodil tehtuid toiminguid, kuna eraisikutele rakendati ettemaks, millest järgmistel arveldusperioodidel tehti AS-i poolt osutatud teenuste osas tasaarveldusi. Eraisikule oli ettemaksu 1000 krooni, kui valiti kohalike kõnede võimalus, mida kostja ka kasutas. Saldoseisudes ei ole tasaarveldust kajastatud ega arvestatud lepingus ettenähtud leppetrahvi (viiviseid). Kostja leiab, et leping lõpetati teenuse saaja soovil ja sularahas tasuti ka lõplikud summad teenuste eest. Eeskirjade kohaselt lõpetatakse leping kliendi initsiatiivil kui AS-ile esitatakse avaldus, mille alusel kaart suletakse ja fikseeritakse saldoseis. Antud lepingu punkti kostja ka kasutas ja tasus teenuste eest ning teenuse osutajal sellel hetkel pretensioone ei olnud. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus, et AS-i ( AS õigusjärglane) ja kostja vahel oli sõlmitud liitumisleping nr t lk 11). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on vastavalt esitatud arvetele hagejale õigeaegselt ja regulaarselt tasunud. Lepingu kohaselt pidi hageja osutama kostjale teenuseid ja kostja nimetatud teenuste eest tasuma. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. .a. saatis AS kostjale teatise nõude loovutamise kohta, kus teatas, et on loovutanud nõude loovutamise lepinguga OÜ-le nõude kostja vastu põhisummas 3840,45 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid (t lk 27). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. .a. saatis hageja kostjale võlateatise, kus 2 teatas, et kostja on kohustatud tasuma ka lepingujärgseid viiviseid, mis seisuga .a. moodustavad 56 551,76 krooni. Nõude kogusumma on 60 392,21 krooni (t lk 28). Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3840,45 krooni. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1, on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivist. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostjat on teavitatud võlgnevusest ning talle on antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid antud kohustust kostja ei täitnud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb vaidlusalusele võlasuhtele rakendada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on esitatud perioodil arved ja saldoseisud (t lk 12-24). Kostja väide, et tema on nimetatud arved tasunud, on paljasõnaline ega ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Muid tõendeid peale kostja sellekohase seletuse kohtule ei esitatud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei ole mitte vande all antud poole seletus tsiviilasjas tõendiks. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja põhivõlg summas 3840,45 krooni ja viivised 3840,45 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv 560 krooni ja tasu õigusabi eest 5 % hagi rahuldatud osast, s.o. 384,04 krooni, kokku 944,04 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 3