) § 188 lg. 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus lepingust taganemise avaldusele kohustuslikku vorminõuet ei kehtesta. Hageja väitel taganes ta lepingust
1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavuse, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja soov defektiga kauba tagastamise akti kohaselt oli ostuhinna 2100 krooni tagastamine.
1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse seaduse §-is 111 sätestatut. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei ole kostjale pluusi tagastanud. Hageja väitel on see tingitud kostja käitumisest, kuna kostja tagastas pluusi hagejale. See asjaolu ei takistanud aga hagejat taganemisavaldust tegemast. Sellise võimaluse annab hagejale ka
1, mille kohaselt juhul, kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Tal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused.
1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. B OÜ
2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Sama seaduse § 217 lg. 2 p. 6 kohaselt ei vasta asi muuhulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Hagejale müüdud kaup vastas lepingutingimustele. Tunnistajana üle kuulatud B OÜ tegevjuhi H. R ütluste kohaselt on tegemist hästi õhukesest materjalist tootega. Õmblused võivad sellisel tootel olla overlokkimata, kuid tunnistaja oleks teinud overlokitud õmbluse, kasutanud liimiriiet. Lähtuda tuleb tunnistaja J. R ütlustest, mille kohaselt ei tehta õhukesele siidist tootele üleliigset õmblust, kuna üleliigne õmblus segab ja kangas ei istu hästi. Tunnistaja H. R ütluste kohaselt lähtus Tarbijakaitseamet oma otsust tehes asjaolust, et tõmmates hakkas ka vasakpoolne pluusiõmblus hargnema. Lähtuda tuleb tunnistaja J. R ütlustest, mille kohaselt ei ole põhjust toote kvaliteedile hinnangu andmisel lähtuda sellest, kuidas reageerib õmblus, kui teda laiali tõmmata. Tegemist on siidkangaga, mille puhul õmblused hargnevadki, kui väga tugevasti tõmmata. Tunnistaja ütluste kohaselt on tootmistehnoloogiast kinni peetud ja tootmisdefekti ei ole. 3
1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ning lg. 2 järgi tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Pluusi parempoolne õmblus hargnes ekspluatatsiooni käigus füüsilise mõjutamise tulemusena. Kostjal ei tekkinud kohustust asja parandada, kuigi kostja seda hagejale pakkus. Alust varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole. Tarbijakaitseseaduse § 3 lg. 5 alusel on tarbijal õigus nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejal ei ole tekkinud mittevaralist kahju, mille eest tuleks hagejale rahaline hüvitus välja mõista. Hageja ei ole avaldanud, millised tervisehäired tal on ja millised nendest on ägenenud. Hageja ei ole ka avaldanud, milles seisnes solvamine või alandus. Arutelu paraja suurusnumbri üle ei saa pidada alanduseks, samuti ei saa pidada kulutusi telefonikõnedele ja sõiduvahendile mittevaraliseks kahjuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohtu otsus ei ole õige osas, millega tema hagi varalise kahju 2100 krooni hüvitamiseks jäeti rahuldamata. Apellant palub otsuse selles osas tühistada ja tema nõude rahuldada. Kaebuse kohaselt on kohus ühekülgselt hinnanud poolte argumente ja nõustunud kostja väidetega, jättes hageja väited ja tunnistaja H. R objektiivsed ütlused tähelepanuta. Kohus ei ole andnud objektiivset hinnangut tarbijakaebuste komisjoni otsusega ega ekspertide oluliselt erinenud arvamustele. Kohus on menetluse käigus pluusi üle vaadanud, kuid oma seisukohta selle toimingu tulemuste kohta ei ole andnud. Pluusi ülevaatus näitas, et toode ei ole valmistatud täissiidist, vaid polüestrist, mis väga kergesti hargneb. Sellest järeldub, et selle kanga puhul peaksid õmblused olema overlokitud, nagu kinnitas tunnistaja H.R. Leidnud, et H.R arvamus ei saa olla objektiivseks tõendiks, kuna B OÜ on spetsialiseerunud jalatsitele, mitte riietele, jättis kohus tähelepanuta, et kostja ise valis ekspertiisi tegemiseks selle äriühingu, samuti, et tunnistaja sõnul on ta kogemustega ekspert, pealegi konsulteeris ta kõnealuse ekspertiisi tegemisel tootmistehnoloogia osas õmblusettevõtte pädevate spetsialistidega. Objektiivset hinnangut ei ole antud ka sellele, et müüja tellitud ekspertiisi tegemisel asusid mõlemad eksperdid esmalt ekslikult seisukohale tootmisdefekti puudumise kohta, leides, et ostja oli ebaõigesti valinud toote suuruse. Kuna selgus, et toote suurus oli valitud õigesti, asus ekspert H.R teisele seisukohale, mis täiesti ühtis tarbijakaebuste komisjoni arvamusega. Hagejal oli õigus lepingust taganeda ja seda on ta ka teinud, esitades kostjale 4. mail 2005. a. kirjaliku pretensiooni. Teisiti ei olnud võimalik asja lahendada, kuna sellega läheks pluus kitsamaks ja kandmiseks enam ei sobiks. Vastustaja seisukoht Kostja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et see ei ole põhjendatud. Ainus avaldus, mille hageja kostjale esitas, on 4. mai 2005. a. pretensioon, milles hageja nõudis ostuhinna tagastamist. Isegi kui müüdud esemel oleks olnud tootmisdefekt, mille eest kostja vastutaks, tuleneb
Alles parandamise ebaõnnestumise korral tekib ostjal õigus lepingust taganeda. Et parandamine oleks igal juhul ebaõnnestunud, ei ole tõendatud. Parandamise võimalusest hageja keeldus. Samas leiab kostja, et tootel puudus ka tootmisdefekt. Kohus eelistas J. R arvamust H. R arvamusele põhjendatult, sest viimane tegeleb jalatsite kvaliteedile hinnangu andmisega. Asjaolu, et nimetatu konsulteeris K tootmisjuhiga, näitab pigem, et tal endal piisavad teadmised puudusid. Pealegi asus ta esialgu seisukohale, et pluus vastab tootmistehnoloogiale, hiljem Tarbijakaitseametis muutis oma arvamus, kohtuistungil aga arvas, et „õigem“ oleks 4
1). Et tegemist oleks lepingust kehtiva taganemisega, peavad olema täidetud nii taganemise formaalsed kui sisulised eeldused. Formaalseks eelduseks on taganemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele (
1). Taganemisavalduse vorminõuet ei ole seaduses ette nähtud. Kolleegium leiab, et kuigi defektiga kauba tagastamise akt (tl. 21), mis koostati ostja nõudel
1 p. 4). Hageja väitel rikkus kostja müügilepingust tulenevat kohustust, kui andis talle üle mittekvaliteetse asja.
1 lause 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Seega võib müügilepingu rikkumine seisneda ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. Asja mittevastavust lepingutingimustele peab tõendama hageja. Kolleegium leiab, et hageja ei ole müüdud asja lepingutingimustele mittevastavust tõendanud.
1 p. 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja ei ole esile toonud, millistes asja omadustes pooled lepingu sõlmimisel kokku leppisid. Sama lõike p. 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hageja ei ole tuginenud väitele, nagu oleks ta vajanud kostüümi mingiks eriliseks otstarbeks, mida kostja teadis või pidi teadma. Hageja ei ole üldse kirjeldanud, milliseks otstarbeks tema poolt ostetud kostüümi tavaliselt kasutatakse. Arvestades aga hageja poolt esiletoodut, et kostüüm oli õhukesest materjalist, kusjuures selle kehaosa oli voodril ja varrukad voodrita, võib järeldada, et tegemist oli piduliku riietusega. Sama nähtub N. K Ekspertiisibüroo OÜ koostatud aktist (tl. 26). Seega pidi ostetud kostüüm olema kantav just piduliku riietusena. Hageja ei ole tõendanud, et ostetud kostüüm ei olnud sel otstarbel kantav. 5
2 punktile 6, seda tuvastatud asjaoludega seostamata. Kolleegium leiab, et kuna hageja ei ole väitnud, nagu oleks ta tuginenud ostetud asja omaduste suhtes avalikult tehtud avaldustele, sealhulgas asja reklaamimisel või etikettidel, siis ei ole osundatud säte kohaldatav. Hageja ei ole tuginenud ka mingitele muudele asjaoludele, mis annaksid alust väita ostetud asja lepingutingimustele mittevastavust
lõikes 2 sätestamata, kuid selles sätestatud asjaoludega võrreldavatel asjaoludel. Kuna hageja ei tõendanud, et müügilepingu objektiks olnud kostüüm ei vastanud müügilepingu tingimustele, siis ei olnud tal alust müügilepingust taganeda ja tema hagi müügilepingu järgi tasutud ostuhinna tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna asja lepingutingimustele mittevastavust ei ole tuvastatud, siis ei ole kohaldatav
2, millele maakohus oma otsuses osundas. Kuna kostja lepingurikkumist ei ole tuvastatud, siis ei ole asjakohane ka viide
Ka apellatsioonkaebuse eespool käsitlemata väited ei ole põhjendatud. Tarbijakaebuste komisjon on kohtuväline kaebusi lahendav organ, kelle otsused ei ole kohtule siduvad. Kaebusest ei nähtu, millise seisukoha oleks kohus apellandi arvates pidanud pluusi ülevaatamise tulemusena võtma. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks müügilepingut rikkunud, siis ei ole asjakohane arutelu selle üle, kas pluusi parandamine oleks olnud võimalik. Vastustaja on vastuses taotlenud apellatsioonimenetluse õigusabikulu 3923, 50 krooni väljamõistmist apellandilt. Kuna maakohus on hagejalt kostja kasuks juba välja mõistnud 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.