KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 24.jaanuar 2007.a, Tallinn Tsivi

§ 146lõike 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Kohtule oli hagiavaldus esitatud

1. mail 2006.a, seega tuleb pidada nõuet aegunuks. Kostja ei vaidle vastu põhivõla ja viiviste arvutuse õigsusele. Esimese astme kohtu otsus
2. oktoobri 2006.a otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis OÜ-lt H välja OÜ * kasuks põhivõla ja viivise kokku summas 13 569 krooni. I AS esitas kostjale 6 arvet osutatud teenuste kohta, mille maksetähtajaks oli 7 päeva ja viiviste protsent 0,5 % päevas. Kostjale on saadetud kirjalik teatis AS-i I poolt kostja vastu nõude loovutamisest OÜle *, milles märgiti kostjaga sõlmitud kahest lepingust tulenev võlg summas 6785 krooni. TsK § 173 lõike 1 järgi (kehtis kuni 1.juuli 2002.a) tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 76 lõike 1 järgi (kehtib alates
3. juuli 2002.a) tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole vastu vaielnud, et temale osutati teenust I AS-i poolt ja arveid ei ole tasutud. Mõjuvaid põhjuseid, miks ta jättis arved tasumata, ei ole kostja välja toonud. Hagi aegumise küsimust tuleb lahendada

§ 146

lõike 4 järgi, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult. Lepingu pooled sõlmisid kirjaliku lepingu teenuse osutamise kohta. Hageja täitis lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt, mida kinnitas asjaolu, et kostja pole esitanud hageja tegevuse kohta ühtegi pretensiooni. Kostja kinnitusel sai tema hageja poolt esitatud arved ja saldokinnituse kätte. Kostjale saadeti nõude loovutamise ja võlanõude kohta teatis. Kostja pole oma lepingulist kohustust tahtlikult täitnud. 3 Seega on teenuse osutaja (hageja) teinud kõik selleks, et kostja oma kohustust täidaks. Kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ja

§ 146

lõike 4 järgi on käesoleva hagi aegumise tähtaeg kümme aastat ja seega hagi ei ole aegunud. Kostja väide, et käesolevas asjas tuleb kohaldada

§ 146

lõike 1 sätteid, kus tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, ei ole millegagi tõendatud. Oma kirjalikus vastuses kohtule ja kohtuistungil kostja ei toonud ühtegi mõjuvat põhjust, et tal oleks olnud makseraskusi või pankrotiseis, mille tõttu ta ei saanud kohustust täita. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigusnormi. Apellandile on teenuste eest arved esitatud

1. juunil 2001.a ja
2. septembril 2001.a lepingu nr. 17434 alusel. Apellant arveid ei tasunud.
3. septembril 2002.a sõlmiti apellandiga uus leping, mille alusel esitati tasumiseks arved
4. septembril 2002.a,
5. oktoobril 2002.a ja
6. novembril 2002.a. Ka need arved on tasumata. Saldokinnitus, mida apellant kätte pole saanud, fikseerib võlasuhte seisuga
7. veebruar 2003.a ja esimene teatis nõude kohta esitati apellandile vastustaja poolt
8. juunil 2005.a. Hagi esitati kohtusse
9. juunil 2006.a. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on kaotanud õiguse esitada nõuet

§ 142lõike 1 alusel.

Viide kestvuslepingule on asjakohatu, sest nõude aluseks olevad lepingud olid tähtaegsed ega sisaldanud kestvuslepingu tunnuseid. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant oli kohustusest teadlik kuid võlgnevust ei tasunud.

§ 146lõike 4 kohaldamine on tõendatud ja põhjendatud.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on hagi rahuldamisel vääralt kohaldanud

§ 146lõiget 4.

Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et nõudeõiguse aegumise tõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist

§ 142lg 1 alusel.

Maakohus, kohaldades vaidluse lahendamisel

§ 146

lõiget 4, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult, ei ole otsuses (tl 32-37) motiveerinud apellandi tegusid või mittetegutsemist, mis annaksid aluse tuvastada apellandi pahatahtlikku käitumist. Ainuüksi viitamisest kostja seletusele, et ta jättis esitatud arved tasumata ega pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust arvete tasumata jätmiseks, ei ole piisav, nagu leidis maakohus, kostja poolse kohustuse tahtliku rikkumise tõlgendamiseks. Seoses võlgnevuse mittetasumisega oli kostja käitumine küll õigusvastane ning vastuolus kehtinud TsK § 174 sättega, mille kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest, kuid maakohus on jätnud välja selgitamata kohustise täitmata jätmise tegelikud põhjused ning kostjapoolne arvete mittetasumine passiivse tegevusena ei saa iseenesest tuua kaasa tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikenemist

§ 146lõikes 1 sätestatud kolmelt aastalt kümnele aastale.

Selline käsitlus muudaks aegumisinstituudi mõttetuks. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg (

§ 146lg 1) on kolm aastat ja kohus peab kostja nõudel kohaldama aegumist.

Viimane arve väljastati kostjale 10.11.2002.a tasumise kohustusega 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Seega 4 muutus kogu nõue sissenõutavaks alates 18.novembrist 2002.a ja kolme aastane nõude aegumistähtaeg möödus 18.novembril 2005. Hageja esitas nõude alles 29.mail 2006.a.

§ 146

lõikest 4 tulenev aegumistähtaeg on erandlik ja selle kohaldamiseks peab kohustuse rikkumise tahtlikkuse tõendama nõude esitaja. Hageja seda teinud ei ole. Hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lõikele 2 kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Tulenevalt ülaltoodust tuleb hagi rahuldamata jätmise korral kõik menetluskulud jätta hageja kanda. U.Reinola G.Kivinurm T.Kollom