2-05-837/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-837 (endine nr 2/19-2090/05) Otsuse kuupäev 19.aprill 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi GG hagi AS vastu müügilepingu tühisuse tunnustamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 17.märts 2006 Istungil osalenud isikud Hageja GG, hageja esindaja NP, kostja esindajad GK ja SZ Resolutsioon Jätta GG hagi AS vastu müügilepingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. Välja mõista GG AS kasuks kohtukulud: tasu õigusabi eest 4 500 EEK (neli tuhat viissada krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. VG ja GG abielu lahutati Tallinna Perekonnaseisuametis Abielu kestel oli soetatud ühisvara – korter aadressil . Korter oli erastatud GG nimele . VG lahkus nimetatud korterist lõplikult alguses. alguseks oli hageja kommunaaltasude võlgnevus AS-i ees 30 000 krooni. Kostja seaduslik esindaja GK teatas hagejale, et tema korterist väljatõstmiseks on esitatud juba hagi kohtusse ning pakkus hagejale oma teeneid hageja esindamiseks kohtus. vormistati notariaalne üldvolikiri. 2000 veebruariks tasus hageja oma võla ning kasutas korterit edasi. sai hageja teada, et korteri omanikuks on AS . Müügihinnaks oli 97 000 krooni, millest 30 000 krooni tasus AS AS-le müüdaval korteril lasuva võla katteks ning 67 000 krooni tasus kostja kahe aasta jooksul AS müüdaval korteril oleva üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse katteks vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. Sellest tehingust ei saanud hageja enesele mitte kui midagi. Hageja leiab, et korter oli ühisvara ning see müüdi ilma VG nõusolekuta, mistõttu tuginedes PkS § 17 lg 3, 4 on korteri müügitehing tühine. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, leiab, et müügileping oli sõlmitud kooskõlas seadusega ning ei riku hageja õigusi. Hageja võlgnevus seisuga hooldus ja kommunaalteenuste eest AS-le moodustas 92 042,60 krooni. Antud võlgnevuse AS loovutas AS-le . Seisuga oli hageja võlgnevus Nõmme tee 23-32 korteri eest 97 040,97 krooni. Kostja esindaja tegi hagejale ettepaneku notariaalse volituse vormistamiseks korteri müümiseks. Samuti avaldas ta soovi, et peale korteri müümist, üüriks GK hagejale müüdava korteri asemele teise elamispinna. Volikirja vormistamisel hageja teavitas notarit, et ta on lahutatud ning korteri müümisega G K probleeme ei teki, samuti andis hageja GK volitused üürida hagejale teine korter ning sõlmida hageja nimel üürileping. Kuna korter oli kehvas seisus, oli selle müümine raskendatud. Selleks, et likvideerida hageja võlgnevus kostja ees oli GK sunnitud müüma korteri 97 000 krooni eest. Pärast korteri müümist on kostja tasunud AS-le 67 041 krooni nõuete loovutamise tasu ja korteri võlgnevuse summas 15 953,81 krooni. Lisaks eelnevale on GK sõlminud hageja nimel korteri üürilepingu selleks, et hageja saaks vabastada korteri aadressil . Kokku on kostja kandnud kulutusi seoses asuva korteriga summas 88 137,34 krooni. Seisuga on hageja võlgnevus korteri kasutamise eest 14 017,78 krooni ja võlgnevus AS ees 2 865,20 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. PkS § 17 lg 3 sätestab, et kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. GGja VG abielu on lahutatud mille kohta on tehtud perekonnaseisuametis vastav kanne ning välja antud abielulahutuse tunnistus. Vallasasja, so korteri asukohaga müügileping sõlmiti . PkS § 17 reguleerib abikaasade suhteid ühisvara võõrandamisel. Vaidlustatud tehing oli tehtud pärast poolte abielu lahutamist. Seadus aga ei keela vara võõrandamise tehingu tegemist, lahutatud abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Pealegi on VG loobunud tehingu vaidlustamisest. VG loobumisega tehingu vaidlustamisest saab järeldada, et ta on tehingu heaks kiitnud ning tema õigusi tehing ei riku. Seega ei olnud tehtud tehing vastuolus seadusega ning hagi rahuldamiseks puudub alus. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagejalt kuulub kostja kasuks välja mõistmisele tasu õigusabi eest summas 4 500 krooni. Kostja esitas kohtukulude nimekirja, milles palub välja mõista tasu õigusabi eest vastavalt õigusabilepingule 4 500 krooni. Kuigi kostja esitas ka arve-kviitungi summale 5 000 krooni, ei arvesta kohus seda, sest nimetatud summa on tasutud , so enne kohtule hagi esitamist ning seetõttu ei saa tasumine olla seotud antud tsiviilasjaga. Koidula Laurisaar kohtunik 3