← Eesti

2-03-114/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-114 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsembril 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ * hagi W AS-i vastu 289 559, 33 krooni saamiseks ja W AS-i vastuhagi OÜ * vastu 176 447, 76 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. juuli 2005.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november
  3. a, avalik kohtuistung Menetusosalised ja nende Hageja OÜ * ja tema lepinguline esindaja Martin Pärn, esindajad kostja W AS ja tema esindajad Rein Kask ja Kersti Aasamäe Istungist võttis osa Apellandina hageja OÜ * seaduslik esindaja Peeter Parre, esindaja Martin Pärn ja vastustajana kostja W AS esindaja Kristi Aasmäe. RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tallinna Linnakohtu 07.07.2005 otsus osas, millega rahuldati W AS-i vastuhagi OÜ * vastu summas 176447,76 krooni ja jäeti rahuldamata OÜ * hagi viiviste nõudes summas 155 192,73 krooni, kohtukulude väljamõistmise osas ja tasaarvestuse teostamise osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
  5. Jätta W AS-i vastuhagi 176 447,76 krooni nõudes rahuldamata.
  6. Välja mõista W AS-ilt OÜ * kasuks viivised summas 155 192,73 (ükssada viiskümmend viis tuhat ükssada üheksakümmend kaks kr ja 73 s), kohtukuluna 48000,00 (nelikümmend kaheksa tuhat) krooni.
  7. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse Riigikohtule 30 apellant päeva või jooksul vastustaja otsuse esitada kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  8. OÜ * esitas 11.03.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse T AS-i (uus ärinimi W AS) vastu 289 559, 33 krooni saamiseks.
  9. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.12.2000 leping nr 2000-8, mille objektiks oli x asuva hoone kütte, ventilatsiooni, jahutuse, tugevvoolu, nõrkvoolu ja automaatika osade tehnilised projektid ja tööjooniste koostamine ning nimetatud projekti osade üle autorijärelevalve teostamine. Maksegraafiku alusel kohustus kostja tasuma hagejale tööjooniste eest kokku 244 260 krooni, millest ettemaksuna 62 693, 40 krooni tasuti 22.12.2000 ja täiendavalt 181 566, 60 krooni pidi tellija tasuma peale objekti üleandmist ja heakskiitmist. Vastavalt tellija ja töövõtja kokkuleppele vähendati tellija poolt täiendavalt tasumisele kuuluvat summat tööjooniste eest 134 366, 80 kroonini. Seda kohustist ei ole kostja seisuga 07.03.2003 korduvatele meeldetuletustele vaatamata täitnud. Kostja teatas 03.12.2001 kirjaga nr 162, et hageja poolt koostatud ventilatsiooniprojekt ei taganud ruumides täpseid projektikohaseid õhukoguseid ning seega tekkis kostjal otsene kahju objekti kallinemise näol. Sellest tulenevalt ei ole ta nõus tasuma ventilatsiooniprojekti eest kogu mahus ja palub korrigeerida hinda, arvestades esialgsest hinnast maha tellija kahjud. Kostja ei ole toonud selles kirjas ega ka järgnevas välja asjaolusid ega põhjendusi, mis tõestaksid, et hageja koostatud ventilatsiooniprojekt ei vastanud lepingule ning et tellimuse täitmine ei olnud kvaliteetne ja et võimalikud lisakulutused oleksid tehtud hageja süül või et vastavad lisakulutused üldse tehti. Ka OÜ V 17.07.2001 ettepanekust nähtub, et hageja ei ole oma kohustusi vastavalt lepingule rikkunud.
  10. Hageja selgitas enda 11.12.2001 vastuses nr 134 kostjale veelkord, et ettenähtust suurema rõhukao põhjusteks olid arhitektuur-ehituslikus projektis ette nähtud kõrgustest madalamad ventilatsioonikambrid, mis omakorda tingisid aerodünaamiliselt ebasobivaid konstruktsioone; suurema aerodünaamilise takistusega painduvate õhutorude kasutamine ja tunduvalt suurema aerodünaamilise takistusega ventilatsiooniplafoonide kasutamine kui projektis ette nähtud. Nendele põhjustele osundas ka OÜ V oma 31.08.2001 ekspertiisiaktis. Need põhjused ei ole tingitud hageja projekti vigadest ning seega ei tekkinud võimalikud lisakulutused hageja süül.
  11. Seega on kostja jätnud ilma põhjuseta tasumata hagejale tehtud töö eest summas 134 366, 60 krooni ja vastavalt lepingu punktile 7.2 võlgneb kostja hagejale viiviste näol seisuga 28.02.2003 310 385, 46 krooni. Esialgu esitab hageja viivisenõude ainult 155 192, 73 krooni ulatuses ja sellest nähtuvalt soovib hageja kokku 289 559, 33 krooni väljamõistmist kostjalt hageja kasuks.
  12. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt poolte vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi ja tekitas kostjale kahju summas 169 532 krooni. 2 Faksidega 16.03.2001 ja 12.04.2001 teatas ehitustööde peatöövõtja AS X kostjale, et hageja ei ole suutnud tähtaegselt üle anda eritööde teostamiseks tööjooniseid. Kuna olukord ei paranenud, oli kostja sunnitud hagejale 19.04.2001 kirjalikult teatama lepingu osalisest lõpetamisest ja elektriprojekti lõpetamise tellima teiselt ettevõtjalt. Lisaks jättis hageja täielikult teostamata autorijärelevalve enda poolt koostatud projekti järgsete tööde teostamise üle. Hageja esindajad ehitustööde ajal objektil ei viibinud ja projektikohast ventilatsioonisüsteemide ehitamist ehitaja poolt ei kontrollinud, kuigi see tegevus oli hageja otsene kohustus. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine hageja poolt on tõendatud kirjalike tõenditega.
  13. Hageja poolt koostatud projekti järgi välja ehitatud ventilatsioonisüsteemide katsetamisel OÜ V poolt
  14. a juulis selgus, et ruumides ei olnud tagatud projektis ette nähtud õhuvahetus. Samuti on koostatud aktis märgitud, et torustike läbimõõdud on liiga väikesed. Selliste näitajatega oli võimatu saada hoonele kasutusluba. Vajalike õhukoguste saavutamiseks ja õhu piisavaks jahutamiseks tuli tellida paigaldatud ventilatsioonisüsteemide ümberehitamiseks lisatöid AS-ilt X summas 149 532 krooni. Lisaks jäi projektikohaselt väljaehitatud ventilatsioonisüsteemide osalise ümberehituse tulemusel osa projektikohaselt paigaldatud ventilatsioonitorustikke kasutult ripplagede taha. Tulemuseks oli 20 000 krooni eest raisatud materjale ja tööd. Neid kulutusi kinnitab kirjalikult alltöövõtulepingu alusel tööd teostanud ja torustikud paigaldanud AS J Ehitus. Nii ventilatsioonisüsteemide projektikohase ehitamise kui ka hilisema ümberehitamise eest tasus AS-ile x hoone omanik AS W Ärikeskus. Tulenevalt sõlmitud kontsernilepingust on kostja AS-ile W Ärikeskus hageja poolt tekitatud kahju hüvitanud.
  15. Kostja vaidlustas enda 03.12.2001 kirjas viie tööpäeva jooksul tööde üleandmisvastuvõtuakti esitamisest selle dokumendi sisu, teatades enda esialgse kahjusumma suuruse. Selles kirjas on selgitatud, miks ei kuulu arve tasumisele ja tehtud ka ettepanek tasaarvelduseks. Asjaolu, et hageja koostatud projekt ei taganud projektis ettenähtud õhuhulki, on tõendatud OÜ V poolt teostatud mõõdistustega ning lisakulutuste teostamise vajadus on tõendatud OÜ V ettepanekutega x büroohoone ventilatsioonisüsteemide efektiivsuse tõstmiseks ning osaliseks ümberehitamiseks. OÜ V on selgelt välja toonud, et projektijärgselt väljaehitatud ventilatsioonisüsteemi tuleb muuta. Hageja on kirjalikult kinnitanud enda nõustumist OÜ V ettepanekutest tulenevate ventilatsiooniprojekti muudatustega ja muudatustest tulenevate ümberehitustega ning andnud eraldi kirjaliku nõusoleku OÜ V ettepanekute punkti 15 suhtes.
  16. Hageja viited võimalikele ehitusvigadele ja mitteprojektikohasele ehitamisele ei ole asjakohased, kuna hageja jättis täitmata lepingust tuleneva autorijärelevalve teostamise kohustuse, mis on ka tõendatud hageja poolt 26.11.2001 esitatud üleandmisaktiga. Hageja oleks pidanud võimalikke ehitusvigu või mitteprojektikohast ehitamist autorijärelevalve teostamisel märkama juba ehituse käigus ja sellele kostja kui tellija tähelepanu juhtima. Kostja ei ole kunagi teatanud hagejale, et ta ei vaja autorijärelevalvet või et ta loobub autorijärelevalve tellimisest.
  17. Kostja ei ole pidanud vajalikuks ekspertiisi tellida. Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt on kolmanda isiku (W Ärikeskus) poolt enda tarbeks tellitud dokument, mis kinnitab kostja arvamust, et hageja ei arvestanud piisavalt konkreetsete tingimustega ja olemasoleva hoone iseärasustega. Projekteerija oli koostanud ilmselgelt mittesobiva projektilahenduse soklikorruse kohta, mida kinnitavad hageja nõusolek muudatuste teostamiseks, millega kaasnesid lisakulud ja OÜ V ettepanekud.
  18. Kostja esitas enda poolt teostatud tööde kohta üleandmisakti alles 26.11.2001 ja seega ei saa aktis näidatud tööetappe ka varem lõppenuks lugeda. Hageja ei ole arvestanud kostja õigusega tasaarvestada enda kahjud vastavalt lepingule ja seadusele ning nõuab viiviste tasumist, kuigi viivitus tekkis hagejast tingitud asjaoludest. Hageja on kohustatud 3 tagastama kostjale osa ettemaksuna tasutud elektriprojekti maksumusest vastavalt lepingu punktile 6.3., mis on 22 222 krooni.
  19. WAS esitas 25.10.2004 vastuhagi OÜ * vastu 176 447, 76 krooni väljamõistmiseks.
  20. Hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mille tõttu tekkis kostjal kahju, kuna projektide müümisel AS-ile W Ärikeskus jäi kostjal projektide maksumusest saamata 176 447, 76 krooni, sest AS-i W Ärikeskus nõude summa arvestati maha projektide hinnast vastavalt sõlmitud ostu-müügilepingule.
  21. Asjaolu, et omanikujärelevalve teostaja kinnitab ventilatsiooni vastavust projektile tõendab ühtlasi, et kõik võimalikud muudatused on projekteerijaga kooskõlastatud. Läbi viidud katsetuste tulemuste selgumisel ei nõudnud hageja kostjalt mingite ehitajapoolsete vigade parandamist ega ehitaja poolt kasutatud materjalide ning seadmete analoogide asendamist projektis ettenähtutega.
  22. Hageja muutis OÜ V ettepanekute alusel projekti, esitades kostjale täiendavad joonised ümberehituste teostamiseks
  23. ja
  24. juulil
  25. Hagejal oli võimalus ümberehitustega mitte nõustuda, projekti mitte muuta ja nõuda ehitaja poolt väidetavalt kasutatud materjalide ja seadmete analoogide asendamist projektikohastega. Asjaolu, et ta seda ei teinud tõendab ühtlasi seda, et need asendused olid tehtud tema teadmisel ja nõusolekul.
  26. Hageja süü kahju põhjustamises seisneb eelkõige autorijärelevalve alaste kohustuste mittetäitmises kogu ehitusperioodi jooksul, mille tulemusel sai võimalikuks ehitajatepoolne projektikohaste materjalide asendamine analoogidega, mis kohtu poolt määratud eksperdi arvates mõjutas projektikohase tulemuse saavutamist. Hageja poolt kohustuste mittetäitmist kinnitab 26.11.2001 kostjale esitatud üleandmisakt, milles hageja oli teostatud tööde lõppmaksumusest maha arvestanud tasu autorijärelevalve eest ja AS X kiri nr 80, kus peatöövõtja kinnitab hagejapoolsete sissekannete puudumist objekti ehituspäevikus.
  27. Hagejal oli lepinguline kohustus teostada ehitusperioodil ehitusjärelevalvet enda projekti järgi ehitamise üle, sest poolte vaheline leping on sõlmitud täpses vastavuses hageja poolt esitatud hinnapakkumisega, kus kostja on soovinud osutada tasulist ehitusjärelevalve teenust maksumusega 10% tööjooniste maksumuselt. Kuna leping sõlmiti hageja pakkumisest lähtudes ja pakkumises toodud hinnaga, kinnitab nimetatu, et hageja pakkus kostjale ehitusjärelevalve teenust, kostja soovis tellida seda teenust ja pooled leppisid kokku hinnas. Lepingus on muudetud üksnes sõna „ehitusjärelevalve“ „autorijärelevalveks“, mis ei muuda poolte tahtele vastavat sisulist kokkulepet. Kuna pooled hindasid nii ehitus kui autorijärelevalve teenuse maksumuse samaks, ei saa ka kohustuse maht erineda, seda enam, et hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglid käsitlevad autorijärelevalvet ehitusjärelevalve osana.
  28. Hageja ja kostja olid kokku leppinud, et ventilatsioonisüsteem peab vastama kõrgendatud nõudmistele. Kohtule esitatud ventilatsiooniprojektis on fikseeritud täpsed õhuhulgad, mida ventilatsioon pidi tagama ning põhiprojekti kirjeldava osa punktis 2 on fikseeritud, et projekteerimisel tuleb lähtuda soojusliku mugavuse klassi B nõuetest. Nimetatud nõudeid valmis projekt ei taganud, mis selgus süsteemi esmakordsel katsetamisel.
  29. Hageja pidi enda ehitusjärelevalve alaste kohustuste täitmata jätmisel kahju tekkimise võimalust ette nägema ja tal oli võimalik kahju tekkimine ära hoida. Lepingulise kohustuse mittetäitmine võtab hagejalt õiguse peale ehitustööde lõpetamist ehitusvigadele või kooskõlastamata asendustele osutada.
  30. Hageja ei nõustu vastuhagiga ja palub jätta see täielikult rahuldamata. Vastuhagi on tõendamata ja põhjendamata, kuna kajastab sisuliselt vastuväiteid hageja hagile, mis on ekspertiisi teostanud eksperdi poolt ümber lükatud.
  31. Ühes lõigus soovituslikust suurema õhu kiirus ei tähenda arvutuslike õhuhulkade mitte tagamist, kuna ventilatsiooniseadmete valikul on vastavaid kiirusi arvestatud. 4 Projekteerija ei tee reeglina sissekandeid ehituspäevikusse, vaid autorijärelevalve žurnaali. x hoone ehitusel autorijärelevalve žurnaal puudus, mis näitab, et autorijärelevalvega ei arvestatud. Tegelikult autorijärelevalvet aga tehti. Asjaolu, et omanikujärelevalve teostaja kinnitab ventilatsiooni vastavust projektile, ei saa kuidagi tõendada, et võimalikud muudatused oleksid kellegagi kooskõlastatud.
  32. Hageja on selgelt väljendanud oma eitavat suhtumist pakutud ettepanekute kasutamisse ning ta nõustus nende rakendamisega vaid kostja tungival palvel. Ettepanekutega nõustumisel konstateeriti, et kui sellises teostuses süsteemi ei ole võimalik muul viisil häälestada, võib teha ümberehitusi. Seda, et ümberehitusi ei tehtud hageja initsiatiivil kinnitab ka AS J Ehitus kiri.
  33. Vastavalt heale ehitustavale ei ole ei omanikujärelevalve ega ka autorijärelevalve korras võimalik välja selgitada kõiki nüansse. Asenduste kooskõlastamise ja asenduse sobivuse eest lasub vastutus ehitajal. Autorijärelevalve ülesannete hulka ei kuulu ka tehniliste ruumide kõrguste ülemõõtmine. Probleemide tekkimisel tuleb vastavate küsimuste lahendamiseks pöörduda projekteerija poole, mida aga ei tehtud. Tekkinud probleemid ei olnud tingitud projekti vigadest ega ka mitte järelevalvest, vaid ikkagi asjaolude kokkusattumisest ehitustegevusel ning seega väidetava kahju ja hageja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos ning kostja ei ole käitunud õigusvastaselt. Esimese astme kohtu otsus
  34. Kohus rahuldas OÜ * hagi W AS-i vastu 289 559, 33 krooni saamiseks põhinõude summas 134 366, 60 krooni ulatuses ning rahuldas ka W AS-i vastuhagi OÜ * vastu 176 447, 76 krooni väljamõistmiseks. Kohus tehes tasaarvestuse mõistis OÜ-lt * W AS-i kasuks välja 42 081, 16 krooni ning jättis rahuldamata OÜ * viiviste nõude summas 155 192, 73 krooni. Samuti mõistis kohus OÜ-lt * välja W AS-i kasuks kohtukulude katteks 5792 krooni.
  35. Ventilatsioon Tallinnas x asuvas hoones on välja ehitatud hageja poolt koostatud projekti kohaselt. Tuvastatud kõvalekaldumised ei saanud oluliselt vähendada ventilatsioonisüsteemi kui terviku tootlikkust ning ei tinginud seega ümberehitustöid. Toetuda saab eelkõige OÜ V poolt koostatud hinnangule kui asja tundva isiku arvamusena esitatud dokumentaalsetele tõenditele ning tunnistaja V. L ütlustele. OÜ V arvamus põhineb empiirilistel ja metoodilistel arvutustel ning on sisuliselt kooskõlas tema poolt varem seoses sama vaidlusega antud eksperthinnanguga ja tehtud ettepanekutega, kus on korduvalt rõhutatud süsteemi projektikohasust, v.a painduvate õhutorude kasutamine spiraalvalts-ühenduste asemel ja väljatõmbeplafoonide KSO asendamine plafoonidega DVS.
  36. Eelnimetatud tõendite kontekstis ei saa pidada veenvaks FIE M. F poolt antud arvamust ning selle täiendust. Käesoleval juhul eeldanuks enamike ekspertiisimääruses esitatud küsimustele vastamine eksperdilt uuringute või mõõtmiste läbiviimist, kuid ekspertiisiaktis uuringute või mõõtmiste teostamine ei kajastu. Seega saab nõustuda kostja seisukohaga, et eksperdi arvamus on käesolevas asjas põhjendamata ega ole seetõttu sisuliselt kontrollitav. Ekspertiisiaktist ei nähtu ekspertiisi läbiviimisel kasutatud vahendid ega meetodid, mille põhjal ekspert vastavate järeldusteni jõudnud on. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt mõõtis ekspert kohapeal käies ainult ventilatsioonikambri kõrgust. Seetõttu ei saa arvestada eksperdi seisukohtadega ventilatsioonisüsteemi projektikohasuse hindamisel. Samal põhjusel ei ole veenev ka asja tundva isiku OÜ V poolt 03.12.2004 koostatud arvamus.
  37. Puudub mõistlik põhjus kahelda OÜ V ja V. L erapooletuses. V. L osales küll vahetult ventilatsioonisüsteemi katsetamisel 13.07.2001 ning kostja poolt tellitud ümberehitustööd viidi läbi OÜ V ettepanekute põhjal, kuid need asjaolud iseenesest ei tingi veel nimetatud 5 isikute huvitatust käesoleva kohtuasja tulemusest. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on pooled OÜ V ning V. L pädevust asjatundjana varasemalt aktsepteerinud. Tunnistajate R. P ja T. M ütluste hindamisel arvestab kohus nende võimalikku kaudset huvitatust käesoleva tsiviilasja vastu, sest tehtav lahend võib hüpoteetiliselt mõjutada nii AS J Ehitus kui T. M OÜ õigusi ja kohustusi kostja suhtes. Kumbki tunnistaja ei mäletanud ventilatsioonisüsteemi katsetamisel ilmnenud probleemide põhjuseid. Seega ei oma kõnealuste tunnistajate ütlused süsteemi projektikohasuse küsimuse üle otsustamisel tähtsust.
  38. Seega saab järeldada, et ventilatsioonisüsteemi puuduliku tootlikkuse tingisid hageja poolt projekti koostamisel tehtud arvutusvead. Hageja ei ole millegagi tõendanud enda süü puudumist projekteerimiskohustise rikkumisel. Hageja on kohustist rikkunud ettevaatamatusest. Nõustuda ei saa kostja väitega nagu oleks hageja pooltevahelist lepingut tahtlikult rikkunud.
  39. Küsimus autorijärelevalve või teostamata jätmisest ei ole käesoleval juhul vaidluse lahendamise seisukohast iseenesest aktuaalne. Tuvastatud asjaolude kohaselt toimus ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine suuremas osas projektikohaselt. Siiski on vajalik märkida, et hageja on lepinguga võetud järelevalve kohustust rikkunud. Kuigi vaidlusaluse lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud seadused ega seadusest alamalseisvad õigusaktid autorijärelevalve mõiste sisu ega mahtu ei määratlenud, ei saa poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel siiski järeldada, et see sisaldanuks ainult konsultatsioonitegevust tellija vastavasisulisel nõudmisel.
  40. Tulenevalt lepingu lisast 2 tuli töövõtjal tagada pidev koostöö ja õigeaegne kooskõlastamine eriosade lõikes. Järelevalvekohustuse ulatuslikumale mahule viitab ka kõnealuse kohustuse täitmise eest kokku lepitud tasumise viis. Kui autorijärelevalve teostamine tähendanuks ainult projekteerija konsultatsioone vastavalt tellija vajadusele, siis poleks nimetatud kohustuse reaalne maht lepingu sõlmimisel veel teada olnud ning eeldatavalt puudunuks mõistlik põhjus kokku leppida konkreetses tasumääras. Ka hageja poolt autorijärelevalve mõiste sisustamiseks esitatud tõenditest nähtub, et autorijärelevalve teostamise kord ja tasustamise alused lepitakse reeglina kokku eraldi, s.t järelevalve teostamine ei kuulu n.ö vaikivalt projekteerija kohustuste hulka. Lisaks on siin muu hulgas oluline ka see, et poolte vahel 13.12.2000 sõlmitud lepingu punkti 2.
  41. kohaselt laienesid sellele muu hulgas Konsultatsioonilepingu üldtingimused, mille punkti 2.2.
  42. kohaselt seisneb ehitusaegne konsultatsioonitegevus autorijärelevalves ja tellija esindamises, mis omakorda nõuab konsultandi poolt ehitusplatsi regulaarset ülevaatust ning töö edendamise ja kvaliteedi jälgimist. Arvestades TsK §-st 174 tulenevat kohustuse täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatust, ei oma hageja lepinguliste kohustuste mahu määramisel iseenesest tähtsust asjaolu, et hageja on loobunud autorijärelevalve eest kokku lepitud tasu nõudmisest. Sellest ei saa teha järeldust nagu oleks kostja omalt poolt loobunud järelevalve teenusest. Kuna aga ventilatsioonisüsteem ehitati välja projektikohaselt, ei oleks hageja poolt järelevalve nõuetekohane teostamine eeldatavalt ära hoidnud lepingurikkumist projekteerimiskohustuse täitmise osas.
  43. Kahelda ei saa OÜ V ettepanekute põhjal tehtud ümberehitustööde vajalikkuses, sest nende tulemusena saavutati ventilatsioonisüsteemi projektikohane tootlikkus ning tagati ruumides vajalik õhuvahetus. Samas tuleb asja lahendamisel hinnata, kas sama tulemuse oleks kostja võinud saavutada ka väiksemate kuludega. Siinkohal omab olulist tähtsust kogu ehitise valmimise kavandatud lõpptähtaeg 23.07.2001 ning kostja poolt kolmandate isikutega sõlmitud rendilepingute rikkumise reaalne oht, mille realiseerumusega kaasnenuks kostjale täiendavate kulude kandmise vajadus. Kuigi hageja oli teadlik 13.07.2001 läbiviidud ventilatsioonisüsteemi katsetusel ilmnenud probleemidest, ei pakkunud ta kuni OÜ V poolsete ettepanekute esitamiseni 17.07.2001 välja omapoolseid 6 lahendusi. Samal päeval saatis ka hageja kostjale omapoolseid ettepanekuid projekti muutmiseks. Kõnealused hageja ettepanekud ventilatsioonisüsteemi tootlikkuse parandamiseks langevad enda põhiolemuses kokku OÜ V ettepanekutega. Samuti nähtub AS-i X poolt koostatud hinnapakkumistes toodud tööde loetelust, et kostja lisakulutused olidki põhjustatud samasisuliste muudatusettepanekute realiseerimisest.
  44. Hageja ei esitanud seega 17.07.2001 ega ka hiljem alternatiivseid lahendusi, mis võimaldanuks projektile vastava tulemuse saavutada ilma ümberehituste või väiksemate lisakulutustega. Hageja muutis algset projekti tulenevalt OÜ V 17.07.2001 esitatud ettepanekutest ning saatis kostjale asjakohased uued joonised. Hageja poolt 19.07.2001 kostjale saadetud faksi ning 20.07.2001 OÜ-le V saadetud faksi põhjal võib järeldada, et hageja ei ole pidanud kostjale esitatud ettepanekuid ventilatsioonisüsteemi ümberehituseks või täiendamiseks kõige optimaalsemaks ega ainuvõimalikuks lahenduseks. Samas pole hageja välja pakkunud muid konstruktiivseid lahendusi ventilatsioonisüsteemi projektikohase tootlikkuse saavutamiseks.
  45. 13.07.2001 toimunud katsetuste järgselt kujunenud olukorras võinuks hageja põhimõtteliselt ümberehitustega mitte nõustuda, jätta projekti muutmata ning nõuda ehitaja poolt väidetavalt asendatud materjalide ja seadmete analoogide asendamist projektikohastega. Arvestades kostja positsiooni, mille kohaselt ei ole ventilatsioonisüsteemi ehitamine toimunud vastavalt projektile, oli see käesoleval juhul projekteerija poolt ka mõistlikult oodatav käitumine. Igal juhul tulnuks hagejal eelnevalt välja selgitada projekti muutmisega kaasnevate ümberehitustööde maksumus ning vastavate lisakulude kandja. Nõustuda saab kostja väidega, et hageja pidanuks teadma ja ette nägema, et projekti muutmine toob endaga kaasa ümberehitustööd ning vastavad lisakulud. Seega saab hinnata kostja poolt kantud lisakulutusi ümberehitusöödele vajalikeks ja põhjendatuteks. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oli reaalselt võimalik kõrvaldada hageja lepingurikkumiste tagajärjed väiksemate lisakuludega.
  46. Kostjal oli põhimõtteliselt olemas õiguslik alus lugeda hageja poolt esitatud arves nr 108 väljendatud rahaline kohustis täidetuks tasaarvestamisega. Enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 191 lõike 3 kohaselt ei olnud kreeditoril õigust nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustuse täitmise või mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, mistõttu tuleb jätta hagi viivisenõude osas rahuldamata. Samas ei ole kostja käesolevas asjas, mõnevõrra vastuoluliselt, siiski tuginenud kohustuse lõppemisele tasaarvestuse tõttu, kuid siiski saab rahuldada hagi põhinõude osas ning vastuhagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  47. OÜ * esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja viivisenõue summas 155 192, 73 krooni ja millega rahuldati vastuhagi summas 176 447, 76 krooni ning ta palub selles osas otsuse tühistada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja ka riigilõivu 18 000 krooni ja õigusabikulu 6608 krooni.
  48. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, sest kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja rikkunud protsessiõiguse norme ning vääralt hinnanud tõendeid. Otsus on ka vastuoluline ja ei põhine asjas esitatud tõenditel ning tuvastatud asjaoludel.
  49. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta luges kostja esitatud ja tellitud OÜ V hinnangu asja tundva isiku arvamuseks TsMS § 117 lg 3 mõistes. Sisuliselt on kohus seega eelistanud vastustaja esitatud tõendit ja kostja kutsutud tunnistaja ütlusi asjas antud ekspertarvamusele. Ekspertarvamus ütles üheselt, et tegu ei olnud projekti veaga ja venilatsiooni ei ehitatud välja projektikohaselt ning seetõttu ei saa hageja vastutada ka võimalike lisakulutuste eest. Kohtul oli võimalus eksperdile esitada täiendavaid küsimusi, et kõrvaldada võimalikke ebaselgusi, mille alusel kohus leidis, et eksperdiarvamus ei ole 7 veenev. Kohus ei viidanud menetluse käigus kordagi sellele, et eksperdiarvamus on põhjendamatu ja sisuliselt kontrollimatu.
  50. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel jõudis kohus järeldusele, et poolte poolt eksperdile esitatud küsimustele vastamine nõudis uuringute või mõõtmiste läbiviimist. Samuti ei selgu otsusest, millistele konkreetsetele küsimustele vastamine eeldas uuringute või mõõtmiste läbiviimist. Kohtu sõnastus näitab, et selline seisukoht on alusetu, sest ka kohus ise ei ole kindel selles, kas teha tulnuks uuringuid või hoopis mõõtmisi ja mis küsimuste osas
  51. Piisavalt on alust kahelda OÜ V ja V. L erapooletuses, kuna neil olid ja võib-olla on siiani kostjaga tööalased suhted. Samuti leiab hageja vastupidiselt kohtu seisukohale, et asjas omab tähtsust asjaolu, et V. L osales 13.07.2001 katsetuste läbiviimisel ja ümberehitustööd viidi läbi OÜ V tehtud ettepanekute põhjal. Samuti ei kasutanud OÜ V oma arvamust andes ilmselt kohtutoimikus olevaid materjale, vastupidiselt eksperdile. Kohus leidis tunnistajate R. P ja T. M puhul, et need isikud võivad kaudselt olla huvitatud tsiviilasja lahendist ja seega on arusaamatu, miks ei näinud kohus sama hüpoteetilist ohtu OÜ V ning V. L puhul, sest R. P ja T. M ei erinenud oma positsioonilt kuidagi OÜ-st V ning V. L.
  52. Kohtuotsusest ei selgu, milliste konkreetsete arvutusvigade tegemist kohus hagejale süüks paneb. Kohus leidis, et hageja rikkus kohustust ettevaatamatusest, kuid kohus ei viita sellele, millist konkreetset asjas esitatud tõendit ta sellisele järeldusele jõudes silmas pidas. Kuna kohustust ei rikutud, puudub ka kohustus hüvitada väidetav kahju.
  53. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tõenditega autorijärelevalvet puututavat küsimust lahendades. Ka ekspert kinnitas üheselt, et autorijärelevalve ei tähendanud paigaldatavate seadmete ja materjalide projektile ja nõuetele vastavuse kontrolli, vaid see oli omanikujärelevalve ülesanne. Alusetu on süüdistada hagejat lepinguga võetud autorijärelevalve kohustuse rikkumises.
  54. Täiesti tavaline on see, et lepitakse kokku mingisugune kindel tasu, mis sõltuvalt asjaoludest osutub tellijale hiljem kasulikuks või kahjulikuks ja seetõttu on arusaamatu kohtu järeldus, et kui autorijärelevalve teostamine tähendanuks ainult projekteerija konsultatsioone vastavalt tellija vajadusele, siis poleks nimetatud kohustuse reaalne maht lepingu sõlmimisel veel teada olnud ning eeldatavalt puudunuks mõistlik põhjus kokku leppida konkreetses tasumääras.
  55. Hageja pole väitnud nagu kohus ekslikult leiab, et autorijärelevalve kuuluks n.ö vaikivate projekteerija kohustuste hulka ja sama nähtub hageja arvates ka kohtu viidatud tõenditest. Kohtu viidatud järeldus, et autorijärelevalve teostamine võib põhimõtteliselt tähendada ka ehitusobjekti regulaarse ülevaatamise kohustust projekteerija poolt, ei põhine seadusel, praktikal, pooltevahelisel lepingul ega ka asjas esitatud tõenditel.
  56. Hageja arvates on OÜ V ettepanekute põhjal tehtud ümberehitustööde vajalikkus kahtluse all. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, et tekiks reaalne kahju seoses kolmandate isikutega sõlmitud rendilepingute rikkumise tõttu ja seega ei õigusta see OÜ V poolt kiirustamisega tehtud ettepanekuid. Hageja selgitas kohtule, et sellise olematu aja jooksul ei olnud võimalik mingeid asjalikke ettepanekuid teha ja seetõttu ei muutnud ta projekti ning samuti ei esinenud projektis vigu. Seega ei saa nõustuda kohtu väitega, et hageja pidanuks teadma ja ette nägema, et projekti muutmine toob endaga kaasa ümberehitustööd ning vastavad lisakulud. Täiendavate tööde eest tuleb maksta, kuid mõistlikult ei saa eeldada, et maksma peab isik, kes kostja tungival survel koostas OÜ V ettepanekute alusel täiendavad joonised, kuna olematu aeg ei võimaldanud tegelikke põhjuseid välja selgitada. Kostja ei saanud tasaarvestada oma väidetavat kahjunõuet, sest hagejal ei ole kohustust hüvitada kostjale kahju. Samuti ei ole kohus kohtukulusid jaotades võtnud arvesse hageja 8 taotlust mõista välja kostjalt hageja õigusabikulud. Kostja probleemid põhjustas ehitaja ning objekti regulaarse ülevaatamise kohustus on omanikujärelevalvel.
  57. Asjas tuvastatud asjaolud annavad lisaks põhihagi rahuldamisele aluse ka kostjalt viivisenõude täielikuks rahuldamiseks, sest tõendamist leidis hageja õigus saada teostatud tööjooniste eest tasu 134 366, 60 krooni ja seega nõuda kostjalt ka lepinguliste viiviste 155 192, 73 krooni väljamõistmist. Viiviste vähendamist ei ole kostja taotlenud. Vastustaja seisukoht
  58. WAS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  59. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 07.07.2005 otsus tuleb tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus rahuldas AS-i vastuhagi kahju hüvitamise nõudes summas 176 447,76 krooni. Kolleegium leiab, et nimetatud osas saab teha ringkonnakohus uue otsuse, millega jätta vastuhagi rahuldamata.
  60. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 231 lg 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Otsus nimetatud nõuetele ei vasta.
  61. Kaebuses on õigesti märgitud, et kohtuotsus on vastuoluline. Maakohus leidis otsuses, et hinnates asjas esitatud tõendeid, on tuvastatud, et ventilatsioonisüsteem Tallinnas x asuvas hoones on välja ehitatud hageja poolt koostatud projekti kohaselt. Milliste tõendite alusel kohus sellise järelduseni jõudis, asjast ei selgu. Kohus tugines otsust tehes põhiliselt ühele tõendile – OÜ V poolt esitatud seisukohtadele ja OÜ V juhataja V. L poolt tunnistajana antud ütlustele. V. L on allkirjastanud ise ka kõik OÜ V poolt kirjalikult esitatud seisukohad. Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale tõendina FIE M. F poolt koostatud ekspertiisiakti ja hageja poolt esitatud väited, samuti hageja seadusliku esindaja seletused, mis arutamise ajal kehtinud TsMS § 90 lg 2 kohaselt on tõendiks. Ühelgi tõendil ei ole ette määratud jõudu ja kohus peab neile kõigile hinnangu andma. Kohtu järeldus, mille kohaselt ta leidis, et vaidlusalune ventilatsioonisüsteem on ehitatud projektikohaselt on vastuolus kõigi asjas esitatud tõenditega.
  62. Juba hagiavalduses tõi hageja esile asjaolu, mille kohaselt ei olnud ventilatsioonisüsteem x ehitatud projektikohaselt: paigaldatud olid projektis ettenähtud kõrgustest madalamad ventilatsioonikambrid, mis tingisid aerodünaamiliselt ebasobivaid konstruktsioone, suurema aerodünaamilise takistusega painduvate õhutorude kasutamine ja tunduvalt suurema aerodünaamilise takistusega ventilatsiooniplafoonide kasutamine, kui projektis oli ette nähtud (t.l.5). Neist muudatustest projektis on hageja teatanud kostjale juba
  63. aastal (t.l.20-21, 25-26). Seda tõendab FIE M. F poolt teostatud ekspertiis (t.l. 366 p. 5) ja ka OÜ V arvamus, mille kohaselt on kasutatud projektist erinevaid nn seadmete analooge (t.l.407, 457, 493 p 1.2, 543-544), tunnistaja V. L ütlused (t.l 562), tunnistaja R. P ütlused kohtule, mille kohaselt osa seadmeid asendati (t.l.566). Kostja ei ole ka sellele kunagi vastuväiteid esitanud ega kinnitanud, et ventilatsioonisüsteem ehitati ja seadmed paigaldati täpselt esialgse projektiga kooskõlas. Kõigist eeltoodud tõenditest nähtub 9 üheselt, et ventilatsioonisüsteem x hoones ei ehitatud kooskõlas hageja poolt koostatud ventilatsiooniprojektiga.
  64. Poolte vahel on vaidlus selles, kas: 1) muudatused ventilatsiooniprojektis tehti kooskõlas hageja ja kostja vahel 13.12.2000 sõlmitud lepinguga; 2) muudatused projektis põhjustasid ventilatsioonisüsteemi ebapiisava töö ja põhjustasid kostjale lisakulutusi või ei taganuks ka projektikohane ehitamine ventilatsioonisüsteemi normaalset tööle hakkamist; 3) hageja pidi nn autorijärelevalve raames kontrollima ventilatsioonisüsteemi ehitamist ja ennetama muudatused ning on seega vastutav kostjale tekkinud kahju eest.
  65. Poolte vahel oli 13.12.2000 sõlmitud leping, mille objektiks oli projekteerimistööde teostamine x hoone renoveerimiseks: kütte, ventilatsiooni, jahutuse, tugevvoolu, nõrkvoolu ja automaatika osade tehnilised projektid ja tööjoonised ning nimetatud projekti osade üle autorijärelvalve teostamise (t.l.10-15). Lepingu p. 5.4 kohaselt, kõik ehitaja poolt töövõtjale tehtud ettepanekud projektlahenduste, materjalide, seadmete ja konstruktsioonide asendamiseks või muutmiseks (vastava sobivuse korral) oli töövõtja kohustatud kooskõlastama kirjalikult tellijaga või omanikujärelvalvet teostava isikuga. Nimetatud muudatused viiakse projekti sisse autorijärelevalve korras. Kolleegium leiab, et kõik ventilatsioonisüsteemi ehitamisel tehtud asendused projektis tulnuks kooskõlastada hagejaga lepingu p 5.4 kohaselt kirjalikult. Hageja eitab selliseid kooskõlastusi muudatuste tegemiseks. Kostjal tulnuks tõendada, et otsuse punktis nimetatud muudatused ventilatsioonisüsteemi projektis on kooskõlastatud lepingu p 5.4 kohaselt hagejaga. Kostja seda tõendanud ei ole. Lepingu p-st 5.4 ei nähtu, et ilma projekteerija kirjaliku nõusolekuta võinuks asendada seadmeid nn analoogidega. Eeltoodust nähtub, et kostja on muudatused projektis teinud poolte vahel sõlmitud lepingut rikkudes.
  66. Vastuhagis märgib kostja, et asjaolu, kus omanikujärelevalve teostaja kinnitab ventilatsiooni vastavust projektile, tõendab ühtlasi, et kõik võimalikud muudatused on projekteerijaga kooskõlastatud. Omanikujärelevalvet antud asjas ei teostanud hageja esindaja, vaid T. M, kes oli Ehituskonsultant T.M OÜ töötaja. T. M tunnistajana antud ütlustes ei kinnita samuti ventilatsioonisüsteemi projektis tehtud muudatuste kooskõlastamist hagejaga (t.l.570).
  67. Ka väidab kostja vastuhagis, et ehitaja paigaldas ventilatsioonisüsteemi ehitamisel küll mitte projektikohased seadmed, kuid need on projektikohaste analoogid või isegi paremad. Hageja on seisukohal, et häired ventilatsioonisüsteemi töös põhjustasid just projekti tehtud muudatused. Kostja väite lükkab ümber ekspert M. F seisukoht, mille kohaselt projektikohaste väljatõmbeplafoonide KSO asendamine DVS-tüüpi väljatõmbeplafoonidega suurendab väljatõmbe süsteemide aerodünaamilist takistust ja vähendab samas proportsioonis õhu hulka, samuti suurendab plafoonide ühendamine õhutorustikuga volditud kanaliga süsteemide aerodünaamilist takistust ja vähendab samas proportsioonis õhuhulka (t.l.366-367,532). Tunnistaja V. L kinnitab oma ütlustes samuti, et plafoonid olid mõnes kohas ühendatud painduvate õhutorudega, millel on mõnevõrra suurem takistus (t.l.562). Sama on kinnitanud hageja seaduslik esindaja oma seletustes (t.l.98-99).
  68. Seega on ülaltoodu alusel leidnud tõendamist, et muudatused hageja poolt koostatud x hoone ventilatsiooniprojekti on tehtud lepingu p. 5.3 ja 5.4 rikkumisega, kuna muudatused ei ole eelnevalt hagejaga kirjalikult kooskõlastatud ning seetõttu ei vastuta hageja kostjale tekkinud kahju eest, mis tekkis ventilatsioonisüsteemi ümberehitusest. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja poolt koostatud ventilatsioonisüsteemi projektis oleks esinenud projekteerimisest tulenevaid vigu, mis põhjustasid kostjale kahju tekkimise. Asjaolu, et hageja kostja ettepanekul tegi hiljem muudatused projekti, kus võttis aluseks OÜ V ettepanekud, ei tõenda, et esialgne ventilatsioonisüsteemi projekt oleks sisaldanud olulisi vigu. Kostjal oli õigus valida, millisel viisil ja milliseid lisakulutusi tehes ehitaja poolt 10 ehitamisel tehtud kõrvalekaldumisi projektist parandab, et ventilatsioonisüsteem nõuetekohaselt tööle hakkaks.
  69. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse enne 01.07.2002.a tekkinud võlasuhtele enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist kehtinud seadust. Pooltevahelise lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 355 kohaselt kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK § 363 p 3 sätestas muu hulgas tööettevõtja kohustuse teatada tellijale õigeaegselt töövõtjast mitteolenevate asjaolude olemasolust, mis ohustavad tehtava töö vastupidavust või kõlblikkust. Vastavalt TsK § 173 lg-le 1 tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kehtinud TsK § 222 lg 1 nägi ette, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõisteti kahjude all muu hulgas kreeditori poolt tehtud kulutusi. Kostja ei ole tõendanud hageja poolt õigusvastast käitumist ja põhjuslikku seost hageja võimaliku õigusvastase käitumise ja kostjal kahju (lisakulutuste) tekkimise vahel. Kuna kostja ise ei täitnud poolte vahel sõlmitud lepingutingimusi tehes omal algatusel muudatusi ventilatsiooniprojektis, siis vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Autorijärelevalve teostamine hageja poolt ei vabasta kostjat lepingu p-de 5.3 ja 5.4 täitmise kohustusest, samuti omanikujärelevalve teostamise kohustusest.
  70. Linnakohus rahuldas hagi põhivõla osas summas 134 366,60 krooni ning selles osas ei ole otsust vaidlustatud. Põhihagi osas jättis kohus välja mõistmata viivised summas 155 192,73 krooni. Hageja leiab kaebuses, et viiviste väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Linnakohus leidis otsuses, et enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 191 lg 3 kohaselt ei olnud kreeditoril õigus nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustuse täitmise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest (§ 227) ja jättis seetõttu hagi viivisenõude osas rahuldamata.
  71. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepingiga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidlus puudub selles, et kostja ei olnud tasunud lepingust tulenevat võlga summas 134 366,60 krooni. Hageja esitas kostjale korduvalt arveid. Viimase arve nr 108 esitas hageja kostjale 14.11.2001 (t.l.15).
  72. Lepingu p. 7.2 kohaselt kõigi käesolevast lepingust tulenevate maksete hilinemise korral tasub tellija viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest. Hageja on arvutanud viiviseid alates 23.11.2001 kuni seisuga 28.02.2003 summas 310385,46 ja palunud kohtul välja mõista sellest poole, st 155192,73 krooni (t.l.35). Kostja viiviste arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud, samuti pole taotlenud viiviste vähendamist. Sellised väited puuduvad ka vastulauses kaebusele. Ülaltoodu alusel tuleb hageja nõue viiviste saamiseks summas 155 192,73 krooni rahuldada.
  73. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
  74. Hageja on esitanud kohtule taotluse kohtukulude hüvitamiseks. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 16000,00 kr ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 18000,00 krooni. Õigusabi kulud olid esimeses astmes summas 14477,96 krooni ja apellatsiooniastmes summas 6608,00 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Arvestades asja mahtu ja keerukust on mõistlikud ja põhjendatud kulutused õigusabile kokku summas 14000,00 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukulu summas 48000,00 krooni. 11 R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.