Tühistamisavaldus esitati kohtule enne kaevatava kohtumääruse lõplikku vormistamist. Enne kompromissi kohtu poolt kinnitamist oli hagejal õigus tühistada kompromiss TsÜS § 98 lg 1 ja § 131 lg 1 alusel avalduse tegemisega kohtuväliselt. Kohtul lasus kohustus tuvastada, kas kompromiss on kooskõlas seadusega. Tühistamisavalduses nimetatud kohustuste täitmata jätmine ja sellest tulenev hageja õiguste realiseerimatus on tekitanud olukorra, kus käsundussuhet ei ole nõuetekohaselt täidetud. Hageja esindaja ei tegutsenud kompromissi sõlmides hagejale lojaalselt ega käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, kaldudes kõrvale hageja antud juhistest. Tehing on vastuolus esindatava huvidega. Kohtul tulnuks hageja taotlused lahendada kirjaliku määrusega. Kohus pidi võtma seisukoha 02.06.2006.a menetlusdokumendis esitatu kohta, millest nähtuvalt hageja ei nõustunud kompromissi tingimustega ega kiitnud tehingut heaks. Hageja jaoks oli asja lahendamisel keskse tähendusega asjaolu, et kostja tunnistaks hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Nimetatud oluline asjaolu kompromissis ei kajastu. Hagejat ei kaasatud kompromissi sõlmimise vahetule arutelule. Hagejale ei olnud kompromissi tingimused teada enne dokumendi kohtule üleandmist. Hageja ei ole väljendanud oma tahet sõlmida just niisugustel tingimustel kompromiss ega lõpetada asjas menetlus. Kompromissidokumendist ei nähtu ka hageja esindaja esindusõigus ega tehingu tegemine esindatava nimel. Vaidlusaluses kompromissis ei sisaldunud hageja otsest ega kaudset tahteavaldust õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. 02.06.2006.a kohtumäärust ei tehtud maakohtu kantseleis teatavaks 02.06.2006.a ning kaebajale anti määruse teatavakstegemise aja kohta eksitavat teavet. 4. Vastustaja Tallinna x gümnaasium vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et selle rahuldamiseks puudub alus. 29. mai 2006.a kohtuistungil, kus kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja andis aja läbirääkimiste pidamiseks, viibisid nii J. Š isiklikult kui tema õigusalaste eriteadmistega esindajad. Hageja oli teadlik kohtuistungi jätkumisest, kuid ei soovinud sellest isiklikult osa võtta.
lg 1 p 8 kohaselt on esindajal muu hulgas õigus sõlmida esindatava nimel kompromiss. Kompromissile alla kirjutanud esindaja esindusõigust kompromissi sõlmimise õiguse osas piiratud ei olnud. Esindaja kooskõlastas kompromissi sisu enne selle allakirjutamist telefoni teel esindatavaga. 2
ÜS-s sätestatud alsued kompromissi tühistamiseks. Paljasõnaline, tõendamata ja asjakohatu on viide TsÜS § 131 lg 1 märgitud alusele. Vastustaja kui tehingu teine pool ei olnud teadlik hageja esindaja kohustuste võimalikust „rikkumisest“. Vastustaja sai 02.06.2006.a kohtumääruse kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta maakohtust 02. juunil 2006.a ning kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei olnud vastustaja saanud hageja tühistamisavaldust. Seega ei olnud hageja kompromissi kinnitava kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise ajaks kompromissist taganenud. Kompromissi tühistamise erikord on sätestatud
Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
lg 1 teise lause alusel kompromissi kinnitamisel kohtu poolt on üksnes protsessuaalne tähendus, millest tulenevalt kohtulik kompromiss allub lisaks võlaõigusseaduses kompromissilepingu kohta sätestatule ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et on ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluses.
lg 5 kohaselt loetakse esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta. Asja materjalidest nähtuvalt on kompromissi allkirjastanud ning kohtule koos menetluse lõpetamise taotlusega esitanud kaebaja esindaja, kes tegutses temale antud esindusõiguse piires. Seega tuleb kompromiss lugeda hageja poolt sõlmituks. Kompromissikokkuleppest ühepoolne taganemine on võimalik üksnes seaduses selle kohta sätestatut järgides. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et
lõikes 8 sätestatud kompromissi tühistamise ja selle tühisusele tuginemise ning kompromissist taganemise või selle ülesütlemise erikord puudutab üksnes kohtu poolt
Enne kompromissi kinnitamist kohtu poolt on õiguslike tagajärgede mõttes tegemist tavapärase tsiviilõigusliku lepinguga, mille tühistamine ning ülesütlemine saab 3
mõtte kohaselt ei ole kohtul alust jätta kompromissi kinnitamata, kui pärast nõuetekohase kompromissi kohtule esitamist teeb üks pooltest avalduse, milles väljendab soovi kompromissist lahti öelda. Kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamises sisaldub poolte ühine taotlus asjas menetluse lõpetamiseks, millest tulenevalt oleks ka juba kohtule esitatud kompromissi kinnitamata jätmiseks vajalik mõlema poole soov. 10. Ringkonnakohus märgib, et
kohaselt tuleb menetlusosalistel esitada oma avaldused ja taotlused kohtule õigeaegselt. Õigeaegseks ei saa pidada taotluse esitamist samal päeval, millele kohus on määranud kohtulahendi avaliku teatavakstegemise. Asjakohatu on määruskaebuse väide, nagu tulnuks kohtul 02. juuni 2006.a tühistamisavaldust käsitada dokumentaalse tõendina. Menetlussätted ei näe ette poolte õigust esitada kohtule tõendeid ega taotlusi pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud kompromiss ning ühes sellega on pooled avaldanud soovi asjas menetlus lõpetada. 11.
lg 3 kohaselt peab kohus kompromissi kinnitades kontrollima, kas kompromiss vastab headele kommetele või seadusele, kas kompromiss rikub olulist avalikku huvi ning kas kompromiss on täidetav. Harju Maakohtu 02. juuni 2006.a määrusest nähtuvalt on kohus nimetatud küsimustes seisukoha võtnud leides, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende seisukohtadega. Kompromissi seaduslikkuse kontrollimisel ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seejuures puudub kohtul kohustus küsida oma esindusõiguse piires tegutseva esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele poole isiklikku nõusolekut või heakskiitu või veenduda, kas pool on isiklikult teadlik menetlustoimingu sisust. Ka ei sõltu
lg-st 5 tulenevad õiguslikud tagajärjed sellest, kas esindatava hinnangul täitis esindaja menetlustoimingut tehes kohaselt esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kuna esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste täitmine on esindaja ja esindatava vahelise sisesuhte küsimus, ei pidanud maakohus kompromissi kinnitades ka selle sisesuhte täitmise osas seisukohta võtma. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, nagu ei nähtuks kompromissdokumendist sõnaselgelt, et M. K tegi tehingu esindatava nimel ja et esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. M. K esindusõiguse olemasolu ning hageja (kaebaja) nimel tegutsemine nähtub tsiviilasja materjalidest, muuhulgas ka maakohtu 29. mai 2006.a kohtuistungi protokollist. Ehkki esindamise aluseks oleva õigussuhte väidetav rikkumine esindaja poolt ei mõjuta iseenesest esindaja poolt tehtud tehingu kehtivust ega saa seega mõjutada ka vaidlustatud kohtumääruse seaduslikkust, märgib kolleegium, et TsÜS § 131 lg 1 alusel on esindataval tehingu tühistamise õigus üksnes eeldusel, et ka tehingu teine pool teadis või pidi teadma esindaja kohustuste rikkumisest. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, nagu olnuks vastustajal põhjust arvata, et kompromissi sõlmimisega rikkus kaebaja esindaja esindamise aluseks olevat õigussuhet ning et kompromissi sõlmimine oli vastuolus kaebaja huvidega. 4
kohaselt hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse kaebajale kättetoimetamisest, mitte aga määruse avalikult teatavakstegemisest arvates. M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.