Obsah (5)

§ 8§ 1§ 49§ 82§ 74

2-04-2078/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-2078 (endine nr

§-ile 82 lg 1 ja

1. Hageja selgitab, et ta on äriregistri andmetel küll juhatuse liige kuna ta ei ole juhatuse liikmest tagasi kutsutud, kuid samas tal puudub igasugune võimalus äriühingu juhtimiseks. Osaühingu asutamisel oli vaja, et keegi juhatuse liikmetest oleks EV kodanik ja ta nõustus. Kogu tegevus oli teise juhatuse liikme juhtimisel. Raamatupidamise ja osaühingut puudutav dokumentatsioon on teise juhatuse liikme käes. Seadus ei keela juhatuse liikmega töölepingu sõlmimisest ja olla temaga töösuhetes. Töölepingus tööülesannete loetelu ei sisalda mitte ühtegi juhatuse liikme kohustust. Tööülesanded on selgelt lepingus sõnastatud. Hageja töötas müügimehena, mis ei ole juhatuse liikme kohustus. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja leiab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, mistõttu ei ole töölepingu seadus kohaldatav. Hageja olles juhatuse liige pidi juhtima OÜ ja täitma esindamise kohustust. Töölepingus olevad tööülesanded olid tegelikult juhatuse liikme igapäevased ülesanded. Hageja ei ole juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Kostja leiab, et ta ei võlgne hagejale midagi. Kostja ainuosanik MT informeeris hagejat ettevõtte tegevuse lõpetamisest pankroti tõttu. vahetati kostja kontori ukselukud ning hagejal puudus võimalus sisenemiseks. Kostja palub hagi mitte rahuldada. Kohtu põhjendused
2. Kohus, ära kuulanud hageja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega sh töövaidluskomisjoni toimiku nr materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Kostja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus ei ole kostja seaduslikku esindajat kohustanud kohtuistungile ilmuma. Kohus leiab, et kostja seaduslikku esindajat MT ´t on teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast vastavuses TsMS sätestatuga. Kutsed edastatud neljal korral elektrooniliselt seadusliku esindaja poolt näidatud elektroonilisele aadressile, millelt on seaduslik esindaja varasemalt kohtukirjad kätte saanud, mille kohta on toimikus vastavad kinnitused olemas. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostja seaduslik esindaja, kelle alaline elukoht on väljaspool EV ei ole pidanud vajalikuks esindaja võtmist vaatamata kohtu korduvatele soovitustele. Kostja ei ole üles näidanud head tahet asja kiiremaks arutamiseks. 3 2-04-2078/34
4. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5. Vaidlust ei ole selles, et hageja on äriregistri andmetel käesoleva ajani kostja juhatuse liige. Tulenevalt eeltoodust ei oma käesolevas vaidluses kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et hageja on juhatuse liikmena sõlminud lepinguid, vormistanus avaldusi jne tõenduslikku tähtsust (tl 35-47).
6. Töölepingu seaduse (edaspidi

) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. vormistasid pooled kirjaliku tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja tööle alates piirkonnajuhina (müügimehe kohustustes), palgaga 14 000 krooni ja edaspidiselt 15 000 krooni kuus, millele lisandus vahendustasu läbimüügilt kostja vahendustasu süsteemi kohaselt; vastavalt sõlmitud töölepingu täiendustele tõusis hageja põhipalk 15 500 kroonini (tl 9- 14, tõlked 23- 27). Töölepingus on fikseeritud töötaja kohustused: uute klientide hankimine, suhete hoidmine olemasolevate klientidega, klientide nõustamine, abistamine välismaalaste käibemaksustamise kulude juhtimise ning teiste GTN teenuste osas, turusituatsiooni jälgimine ja aruandlus peakontorile. Kostja poolt on lepingule alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja MT (tl 15). Hageja selgituste kohaselt raamatupidamisega seotud dokumendid asusid ja kogu raamatupidamist ja sellest tulenevad toiminguid kontrollis kostja seaduslik esindaja MT, kes andis korraldusi millal, kui palju ja kellele maksta. Kostja eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Hagejal puudus võimalus iseendale palka maksta. Töötasu maksmiseks andis korralduse raamatupidamisele MT. Töölepingule lisatud vahendustasu läbimüügi tabelid kinnitavad hageja väidet, et ta töötas töölepingu alusel müügimehena. Kohus on veendumusel, et eelnimetatud lepingu sõlmimisel juhatuse liikmega puudus vajadus leping sisustada töökohustuste loeteluga ja lisada lepingule vahendustasu läbimüügi tabeleid. Puudub igasugune mõistlik seletus selle kohta miks juhatuse liige peaks olema lepingu sõlmimisel huvitatud eelmärgitud tabelitest ja selle alusel tasustamisest kui ta täidab juhatuse liikme kohustusi osaühingu majandustegevuse juhtimisel. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisaks olev vahendustasusüsteemi läbimüügi tabelid iseloomustavad töölepingulisi suhteid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vahel sõlmitud leping sisaldab töölepingu spetsiifilisi tunnuseid, mis on sätestatud

§ -s 1, mistõttu vaidlusalune leping on käsitletav töölepinguna.

§ 8

kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Varasemalt seadusega ettenähtud korras ei ole taotletud töölepingu kehtetuks tunnistamist. Seadus ei keela juhatuse liikmel olla töösuhtes sama osaühinguga, kus ta on juhatuse liikmeks. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud teistsuguse lepingu kui töölepingu, seega poolte vahel olid töölepingulised suhted

§ 1tähenduses ja mõttes.

6. Vaidlust ei ole töötasu suuruse üle.

§ 49

p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Pooled lepingus ei konkretiseerinud igakuise töötasu maksmise kuupäeva. Kohus asub seisukohale, et töötasu oleks tulnud maksta jooksva kuu eest kuu viimasel tööpäeval st. Palga maksmine hiljem või teisel viisil oleks tulnud poolte vahel kirjalikult töölepingus kokku leppida. Kostjale on töötasu välja maksmata ajavahemiku kuni eest kokku summas 38 500 krooni (august 15 500 + september 15 500 + oktoober 7500). Kostja kui tööandja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks kohustuse täitnud vastavalt sõlmitud töölepingule. 4 2-04-2078/34

1. Palgaseaduse (PaS) § 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kuna töötasu väljamaksmine on olnud viivituses käesoleva ajani, siis hageja on õigustatud saama viivist 0,5% maksmisele kuulunud summast iga viivitatud päeva eest vastavalt PaS §-le
2. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet töötasu väljamaksmisega viivituse eest viivise nõuet kokku summas 23 107,50 krooni, mis on ainult osa viivisest, mida on hageja õigustatud saama. Kuna hageja enama viivise maksmist ei palu, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis kokku summas 23 107,50 krooni (viivised: palga eest 11 160,00 krooni + palga eest 8835,00 krooni + palga eest 3112,50 krooni).
3. Töölepingus kokkulepitud ajal töötasu mittemaksmine ongi töölepingu tingimuste rikkumine, mis annab töötajale õiguse nõuda töölepingu lõpetamist

§ 82

alusel.

§ 82

lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis-või töökorralduses ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on töötajal õigus hüvitisele 2 kuu keskmise palga ulatuses. Lugeda OÜ ja DB’i vahel .a sõlmitud tööleping lõpetatuks tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu alates .a. Seega on kostja õigustatud saama hüvitise summas 35 804 krooni. 9.

§ 74

lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Lõpparve sisaldab saamata jäänud töötasu, puhkuse kompensatsiooni ja hüvitist sõltuvalt töölepingu lõpetamise alusest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud seaduses ettenähtud puhkuse eest tasu. Seega on kostjal õigus saada lõpparve koosseisus 35 päeva aasta puhkuse eest summas 34 176,55 krooni.

1. Firma igapäevaseks tegevuseks ostis ajavahemikus kuni hageja erinevaid kontoritarbeid ning tegi teisi kulutusi summas 1926,19 krooni (tl 14). Nimetatud kulud on kostja poolt hagejale hüvitamata. Hageja selgituste kohaselt ta on kostja raamatupidamisele kõik vastavad kuludokumendid esitanud, kuid kostja ei ole kulutusi hüvitanud. Kostja ei ole esitanud mingeid vastuväiteid eelnimetatud kulutuste suuruse ega sisu kohta, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks eelmärgitud kulutused hagejale hüvitanud. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud saama 1926,19 krooni tehtud kulutuste eest.
2. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kostja pankrot oleks välja kuulutatud. Seega kostja esindaja väide on jäänud paljasõnaliseks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude 5 2-04-2078/34 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja on hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest vastavalt RLvS § 16 lg 1 p-le
3. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse. TsMS § 47 lg 2 ja RlvS § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmisele kohtukulu-riigilõiv 8000 krooni, asja läbivaatamiskulud TsMS § 52 p 1 kohaselt tõlkimiseks tehtud kulutused summas 794,35 krooni ja TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise ja kohtukutsete kättetoimetamise kulud summas 177,20 krooni. Kohtunik Maire Lukk 6