6, § 633 lg. 7). 7). 1 I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 19.11.1992.a. sündinud poeg Il T , kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Lääne-Viru Maakohtu 20.03.2002.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis I T ’i ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 krooni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. Hageja abiellus 07.06.2003.a. V S ’iga ja sellest abielust on sündinud kaks poega – xxxx.a. G ja xxxx.a. Vi . I T õpib Kunda Ühisgümnaasiumi 7-ndas klassis ja tema vajadused suurenevad pidevalt. Hageja töötas xxxx, kuid oli sunnitud töölt lahkuma, sest väikeste laste kõrvalt polnud võimalik pidevalt öövalvetes olla. Kostja töötab xxxx AS-s, kuid on keeldunud suurema summa maksmisest. Kostja töötasu pole hagejale teada. Hageja saab peretoetust 1 800 krooni ja elatist kätte 500 krooni. Samas lapse vajadused on kokku 3 300 krooni, kommunaalkulud inimese kohta 340 krooni. Hageja leiab, et senise elatusrahaga pole võimalik poega kasvatada. Hageja palub suurendada seni väljamõistetud elatusraha ning kostjalt välja mõista elatis I T ’i ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1-4 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kohtule 13.12.2006.a. saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista, sest kättesaadav palk on ainult 3 500 krooni kuus. Kommunaalmakseteks kulub umbes 1 000 krooni kuus, telefonikulud on 200 krooni, elekter 150 krooni ja elatusraha 500 krooni. Seoses töökoha vahetusega on tekkinud küll kolmekuuline võlgnevus, kuid selle kostja tsub esimesel võimalusel. Kostja ei vaidle vastu, et lapse vajadused pidevalt suurenevad, kuid elatusraha määramisel tuleb arvestada vanema majanduslikku seisundit. Samuti tuleb arvestada lapse kulutusi. Kostja ei nõustu täies ulatuses hageja poolt esitatud lapse kulutustega. Kostja arvates ei kulu 200 krooni kuus ei koolitarvetele ega trennivarustusele ning 500 krooni kuus riietele ja jalanõudele. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja palub hagi rahuldada ja kuna miinimumpalk on suurenud, siis lähtuvalt seadusest mitte vähem kui pool kehtestatud miinimumpalgast, mis on 1 800 krooni kuus. Poeg on kasvanud ja vajadused suurenenud. Hageja leiab, et kostja tegelik sissetulek peab olema suurem, sest ta maksis korraga ära 2 250 krooni. Hageja selgitab, et temal on veel kaks ülalpeetavat ja kuna need lapsed on väikesed, siis tema praegu ei tööta, saab töötu raha 400 krooni kuus. Lasteraha on 2 000 krooni ja kostja makstav elatusraha 500 krooni kuus. Maksta on vaja veel ka laenumakseid 1 500 krooni kuus. Kostja maksis väljamõistetud elatusraha kuni 2006.a. augustikuuni, pärast seda alles nüüd jaanuaris 2 250 krooni. Suvel tõesti oli poeg tema juures poolest juulist poolde augustisse, kuid elatusraha suurendamise nõue on kohtus juba juunikuust. Hageja ütleb, et asja kohtus ajamiseks on ta pool aastat pidanud vaeva nägema, korduvalt kohtusse sõitmisega suuri kulutusi kandma ja maksma ka riigilõivu. Kostja esindaja leiab, et esitatud lapse vajadused pole põhjendatud trenni- ja koolitarvete osas, kokkuvõttes võib aga 3 300 krooni ka põhjendatud olla, aga kuidas siis hageja seni on saanud toime tulla, kui on vähem raha saanud. Hinnata tuleb vanema majanduslikku seisundit. Hageja ei tööta, kuigi võiks ka ise töötada. Kostjal on töökoht, mis talle meeldib, ei saa teda sundida tegema tööd, mida ta teha ei taha. Sellel töökohal on aga töötasu sedavõrd väike, et sellest pole võimalik lapse tarbeks rohkem maksta kui 1 000 krooni kuus. Kostja esindaja leiab, et igakuist elatusraha võib suurendada kuni 1 000 kroonini kuus, vastasel korral poleks kostjal endal millestki elada. Loomulikult on kostja nõus juhul, kui sissetulek suureneb, lapse tarbeks ka rohkem maksma. 2 Kostja seletab, et erilisi suhteid pojaga pole, sest aega on vähe ja elatakse erinevates linnades. Poeg ise ka erilist huvi kohtumiste suhtes üles ei näita, vahel telefoni teel saab kõneldud. Sel suvel õnnestus pojaga käia Venemaal kostja vanemate juures. Sel ajal oli poeg kostja ülalpidamisel, ka sai ostetud jalanõud. Kostja rohkem ise midagi lisada ei taha. IV. Maak Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb seadusest ja nõue on kooskõlas seaduses sätestatuga. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetavat elatusraha ja mõista kostjalt välja 1 500 krooni kuus alates hagi esitamise päevast ning alates 2007.a. jaanuarist 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni, asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu või et ta oleks haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel töötada. Ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus mõjuvaks lugeda elatise alla seadusega sätestatud määra vähendamiseks. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Varalise seisundi puhul ei kuulu arvestamisele ainult regulaarne sissetulek töötasu näol, vaid vanema tegelik majanduslik olukord, ka muu vara (kinnis-, vallasvara) omamine. Asjaolu, et elatise maksmise kohustust täidetakse reeglina regulaarsete rahaliste sissetulekute arvel ei tähenda, et ainuüksi selliste sissetulekute ebapiisavusel on alust asuda seisukohale kohustatud isiku võimetusest täita ülalpidamiskohustust määratud suuruses. Sel juhul tuleb oma kohustust täita muu vara arvel ja korraldada vastavalt oma varalist olukorda. Kostja on esitanud OÜ Heis juhatuse liikme allkirjastatud tõendi mingi tasu väljamaksete kohta. Kostja ei soovinud tõendada, kas kolme kuu väljamaksed OÜ-st Heis on kostja töötasu ja kas see on tema töökoht töölepingu alusel, või on tegemist mingi lepingulise tasu saamisega ning tegelikkuses on kostjal muidki töökohti või lepinguid, millest sissetulek oleneb. Hageja esitatud konto väljavõttest järeldub, et kostja sissetulekud võivad olla suuremad, kui ta soovib neid näidata, sest kostja saadavast tasust on 03.01.2007.a. korraga kantud hagejale elatusraha katteks 2 250 krooni. Põhjendamatu on kostja viidatu sellele, et kui hagejal ei jätku raha, siis võib poeg kasvada isa juures. Perekonnaseaduse kohaselt lahus elavad vanemad lepivad kokku, kelle juures laps elab. Seni on kokku lepitud, et laps elab ema juures. Laps vajab aga hoolitsust, toitu ja muude vajaduste katmist igal päeval. Samas kostja seletab, et lapsega ta ei suhtle, sest pole aega ning et sissetulek ei võimalda pojale maksta rohkem kui 1 000 krooni. Kostja sissetuleku jagamisel kahele jääks kummalegi võrdne osa. Kostjal rohkem ülalpeetavaid pole, võlakohustusi kolmandate isikute ees pole. Hagejal on samal ajal kolm ülalpeetavat, tema sissetulek põhineb riigitoetustel ning kahe viimase lapse isa toetusel. Lapse vajadusi 3 kokkuvõttes kostja ei vaidlustanud. Kostja ei selgitanud, miks tema poja vajadused peaksid olema väiksemad, kui tema enda omad või miks tema arvates ei ole põhjendatud seadusega sätestatud määr. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi 2006.a. kohta tehtud prognooside kohaselt on 14-19 aasta vanuse ja linnas elava lapse vajadused 3 412 krooni. Hinnata tuleb ka eluviisi. Asja menetluses leidis tõendamist, et kostja ei võta oma registris oleva elukoha järgi talle adresseeritud posti vastu, mistõttu pole teada, kas kostja elab talle kuuluvas korteris või saab sellelt mingit tulu. Kostja on saanud endale lubada reise Venemaale ja seda koos lapsega. Järelikult on tema sissetulekud suuremad, kui ta seda soovib näidata. Kostja lapsevanemana on kohustatud oma elu korraldama nii, et ta suudaks oma vanemakohustust täita ja oma last ülal pidada ega saa seada enda huvisid kõrgemale oma lapse ja vajadustest. Vastavalt
§-le 230 lg. 1 „kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Kuna kostja ei tõendanud oma vastuväiteid ja seadusest tulenevalt ei ole põhjendatud ühe lapse kohta väljamõistetud elatusraha suuruse vähendamine alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis kohus leidis, et hageja nõue on võimalik rahuldada, seni väljamõistetud elatusraha suurust tuleb suurendada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana alates 27.06.2006.a. suuruses 1 500 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. suuruses 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 27.06.2006.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
RLS § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt on hageja elatise nõudes riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatud. Vastavalt
§-le 164 lg. 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja on tahtlikult venitanud asja kohtuliku menetlusega, jättes korduvalt kohtumaterjalid oma elukoha järgi vastu võtmata. Sellega põhjustas kostja täiendavaid kulutusi ka hagejale, kes tasus ette riigilõivu kostjale kohtuteadete avaldamiseks. Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostja on kutsutud kohtusse kutse avaldamisega ametlikus väljaandes 17. ja 24.11.2006.a., siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 200 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Esitatud on elatise suurendamise nõue. 1 500 krooni – 700 krooni = 800 krooni x 9 = 7 200 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 550 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista riigituludesse.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 4
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1-4, 70 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 15. veebruaril 2007.a. Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.