2-04-1273/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1273 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasi AS * hagi M.S vastu 93 548 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.S apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende Hageja AS * ja tema lepinguline esindaja Paul Lukk, esindajad kostja M.S RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu 28.08.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse Riigikohtule 30 apellant päeva või jooksul vastustaja otsuse esitada kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
5. AS * esitas 01.10.2004 hagi Harju Maakohtusse M.S vastu 93 548 krooni väljamõistmiseks.
6. Poolte vahel sõlmiti 07.03.2003 kapitalirendileping nr 230307SM, millega reguleeriti pooltevahelisi suhteid seoses sõiduauto Saab 9-3 omandamisega hageja poolt ja selle edasise andmisega kostja kasutusse. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma igakuuselt rendimakseid, kuid tal tekkisid makseprobleemid. Kuna võlgnevus suurenes, oli hageja sunnitud lepingu lõpetama. Hageja realiseeris sõiduki hinnaga 119 958 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja nõue oli kostja vastu sõiduki müügi hetkel 217 930, 41 krooni, mis koosnes: sõiduki jääkmaksumusest 196 838, 98 krooni, tasumata lepingumaksetest 11 040, 50 krooni, intressist 5373, 70 krooni, viivistest maksete tasumisega viivitamise eest 253, 50 krooni ja muudest kuludest 4423, 73 krooni. Pärast sõiduki realiseerimist laekunud summa tasaarveldamist jäi hagejal kostja vastu nõue 97 972, 41 krooni. Kohtuistungil hageja loobus nõudest summas 4423, 73 krooni (s.o muud kulud).
7. Kostja tunnistas hagi selles osas, et jättis omapoolsed lepingulised kohustused täitmata ja nõustus viiviste ning intressi nõudega. Kostja vaidles vastu hagi summale. Hageja on müünud sõiduki alla omahinna, tekitades sellega kostjale kahju, kuna õige hinnaga müües oleks kostjale tasumiseks jääv võlgnevus olnud oluliselt väiksem. Esimese astme kohtu otsus
8. Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja M.S AS * kasuks liisinglepingujärgse võlgnevuse 93 548, 68 krooni. Kohus mõistis välja M.S ka AS * kasuks tasutud riigilõivu 5730 krooni ja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 88, 25 krooni.
9. Kohtule esitatud tõendite alusel tuvastas kohus järgmised poolte pool mittevaieldavad asjaolud: hageja ostis 07.03.2003 sõlmitud ostu-müügilepinguga kostja huvides S OÜ-lt sõiduauto Saab 9-3 2.0T hinnaga 285 000,01 krooni. Nimetatud sõiduk anti kapitalirendilepingu alusel kasutada kostjale. Lepingu kohaselt oli vara väljaostmise tähtaeg 30.03.2008, renti tasuti igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule, intress oli 7,8%, tasumisega viivitamisel oli viivise määraks lepingujärgne intress s.o 7,8% iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte vähem kui 7% aastas. Leping lõpetati kostjaga hageja 10.07.2003 käskkirjaga nr 531-5, lähtudes lepingu punktist 10.
10. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tal jäid graafikujärgsed maksed tegemata. Vastavalt hageja raamatupidamise tõendile olid tasumata 15.04.2003 ja 13.06.2003 esitatud arved kokku 11 040, 50 krooni.
11. Kostja vastuväiteks oli, et hageja on müünud sõiduki alla selle tegeliku väärtuse. Hageja tõendas, et sõiduk müüdi hinnaga 141 550 krooni. Sõiduki väärtuseks hinnati Eurost Auto 149 000 krooni. Kostja omapoolseid tõendeid sõiduki väärtuse kohta müügi hetkel kohtule vaatamata asja pikaajalisele menetlemisele ei esitanud ja tema taotlused võimalike tõendite esitamiseks olid ebamäärased ja tingimuslikud. Seega ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja vastuväiteid auto kõrgema hinna kohta. Hageja selgituse kohaselt püüti autot müüa võimalikult kõrge hinnaga ja lõplik müügihind kujunes müügi käigus. Leping kostjaga lõpetati 10.07.2003, sõiduk müüdi oktoobris
12. Seega toimus auto müük umbes kolm kuud. Kuna autot müüdi nii pika aja jooksul, on selle müügihind optimaalne ja tegemist ei ole kiirmüügiga alla auto tegeliku hinna.
13. Kuna kostja ei ole täitnud lepingu punkti 1.3, on hageja arvestanud tasumata maksetelt viiviseid kokku 253, 50 krooni. Kostja viiviste arvestusele ja suurusele vastu ei vaielnud. Kostjal tuli tasuda lisaks enne ülesütlemist tasumata jäänud osamakstele ja intressile ka sõiduki jääkmaksumus lepingu lõpetamise ajal - 196 838, 98 krooni.
14. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tasumata liisingmaksete, viiviste ja kulude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas, mida hageja kohtuistungil nõudis s.o 93 548, 68 krooni. 2 Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15. M.S esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega hageja hagi jätta rahuldamata 76 880, 98 krooni ulatuses.
16. Kostja ei vaidlusta kohtuotsust 11 040, 50 krooni, 5373, 70 krooni ja 253, 50 krooni väljamõistmise osas. Vaatamata asjaolule, et kostja ei esitanud sõiduki väärtuse kohta tõendit, on hea usu põhimõttega vastuolus hageja väide sõiduki väärtuse vähenemise kohta nelja kuu jooksul kaks korda. Hageja on lugenud vastavat teavet kogu protsessi ajal üldteada olevaks teabeks.
17. Kui kohus asus seisukohale, et sõiduki müügiväärtus vastas tema tegelikule väärtusele, siis on kohus jätnud andmata seisukoha asjaolule, kas sõiduki ostuhind vastas tema tegelikule väärtusele. Kui sõiduki ostuhind ei vastanud tema tegelikule väärtusele, siis ka see asjaolu on tulenevalt kostja käitumisest vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on jätnud hinnangu andmata asjaolule, kuidas on sõiduki väärtus nelja kuu jooksul vähenenud kaks korda ehk sõiduki väärtuse vähenemise väidetavale määrale. Vastustaja seisukoht
18. AS * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuna maakohus on õigesti leidnud, et hagi rahuldamine täies ulatuses on põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
20. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikele 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on vaidlustanud hageja nõude sõiduauto Saab 9-3 2.OT müügihinna osas, leides, et hageja on müünud rentniku huvides soetatud vara alla turuväärtuse. Kostja ei ole enda väite kinnitamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit ning seega on tegemist tema paljasõnalise väitega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Nõustuda saab maakohtuga selles, et auto müügiprotsessi kestus võimaldab järeldada, et tegemist oli turuhinnaga ning mitte kiirmüügiga, kus sõiduauto oleks müüdud alla tegelikku hinda.
21. Hageja ja S OÜ vahel 07.03.2003 sõlmitud ostu-müügi lepingu nr 230307SM kohaselt ostis hageja kostja huvides sõiduauto Saab 9-3 2.OT 285 000, 01 krooni eest. Nähtuvalt toimikus olevast 31.10.2003 arvest nr 2003104340 (tl 15) müüs hageja sõiduauto edasi X Auto AS-ile 141 550 krooni eest. Vastavalt TsÜS § 138 lõikele 1 ja VÕS §-le 6 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja käitumine pole kooskõlas eeltoodud põhimõttega. Hageja on esitanud müügihinna turuväärtusele vastavuse kinnitamiseks X Auto AS-i (praegune ärinimi Y Auto AS) 27.10.2003 sõiduki turuväärtuse hindamisakti, mis ei erine oluliselt tegelikust müügihinnast. Kostja ei ole esitanud nimetatud dokumendis välja toodud turuväärtuse ümberlükkamiseks ühtegi tõendit. Eeltoodust tulenevalt saab seega järeldada, et kohus on põhjendatult leidnud, et kostja pole tõendanud sõiduauto müügihinna mittevastavust tegelikule turuväärtusele.
22. Asjaolu, kas sõiduki ostuhind vastas tegelikule turuväärtusele, ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, kuna kostja on kapitalirendilepingut nr 230307SM sõlmides 3 avaldanud soovi, et hageja soetaks tema huvides sõiduauto Saab 9-3 2.OT väärtusega 285 000, 01 krooni ning järelikult on ta nõustunud vara maksumusega.
23. Tulenevalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtiv red.) § 60 lõikest 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. R. Allikvere U. Reinola U. Loonurm 4