2-05-991/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. mail 2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-991 (vana nr 2/31-2401/05) Kohtuasi OÜ hagi HBi vastu nõude tunnustamiseks OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pandiga tagamata nõudena Menetlusosalised Hageja OÜ hageja esindaja advokaat TE Kostja HBi esindaja advokaat SS Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprillil 2006.a. ja
3. mail 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.
4. Hagi rahuldada.
5. Tunnustada OÜ nõuet OÜ ( pankrotis) pankrotimenetluses summas 300.000.- ( kolmsada tuhat) krooni pandiga tagamata nõudena. Menetluskulude jaotamine.
6. Välja mõista HBilt OÜ kasuks menetluskulude katteks 80.- (kaheksakümmend) krooni.
7. Välja mõista HBilt menetluskulu 95,40 (üheksakümmend viis krooni ja 40 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
8. Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsusega kuulutati välja OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetati OE.
9. .a. esitas OÜ OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse pandiga tagamata nõude summas 300.000.- krooni tunnustamiseks OÜ pankrotimenetluses.
10. .a. toimunud OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul esitas OÜ nõudele vastuväite võlausaldaja HBi. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
11. .a. esitatud hagiavalduses palub OÜ tunnustada tema nõuet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 300.000.- krooni. Nõude aluseks on järgmised asjaolud: - .a. sõlmisid TL, OÜ , OÜ ja AS mitteeluruumi erastamise lepingu ja pandilepingu, mille kohaselt TL müüs ja OÜ ostis hinnaga 2.380.560.- krooni mitteeluruumi asukohaga ; - a. sõlmisid OÜ ja OÜ lihtkirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt OÜ ja OÜ kohustusid sõlmima kokkuleppes fikseeritud tingimustel notariaalse müügilepingu mitteeluruumi, asukohaga , võõrandamiseks OÜ-le hinnaga, mis ületab 300.000.krooni võrra mitteeluruumide erastamise ostuhinna, s.o. summas 2.680.560.- krooni; - .a. sõlmisid OÜ , OÜ ja AS pandi lõpetamise avalduse, mitteeluruumi müügilepingu ja pandilepingu, mille kohaselt OÜ müüs ja OÜ ostis mitteeluruumi asukohaga Kuninga 8/Kullasepa 13, Tallinnas hinnaga 2.380.560.- krooni; - kuna .a. sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist vorminõuete mittejärgimise tõttu tühise tehinguga (ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab VÕS § 33 lg 2 ja AÕSRaks § 13 lg 6 kohaselt olema sõlmitud notariaalselt), kuulub OÜ poolt OÜ-lt omandatud 300.000.- krooni täies ulatuses viimasele tagastamisele.
12. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks dokumentaalsed tõendid – OÜ kohta Ametlikes Teadannetes avaldatud pankrotiteate, OÜ nõudeavalduse OÜ pankrotimenetluses, OÜ nõuete kaitsmise koosoleku protokolli .a., .a. TL, OÜ , OÜ , AS vahel sõlmitud mitteeluruumi erastamise lepingu ja pandilepingu, .a. OÜ ja OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe, ja .a. OÜ ja OÜ ning AS vahel sõlmitud pandi lõpetamise avalduse, mitteeluruumi müügilepingu ning pandilepingu. Hageja taotles kuulata kohtuistungil üle ka tunnistaja TS. Kostja vastuväited ja põhjendused.
13. HBi kui OÜ endine juhatuse liige vaidleb hageja nõudele vastu ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et hagi tema vastu ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et - .a. sõlmitud kokkulepe ei ole tühine. Osapooled pole kunagi andud kokkuleppele kinnisasja eelmüügilepingu tähendust ning osapooled ei täitnud kokkuleppes sätestatut; 2 - OÜ-l ei ole õigust nõuda OÜ-lt (pankrotis) 300 000 krooni tasumist, sest sellist summat ei ole OÜ kunagi reaalselt OÜ-le maksnud ja OÜ ei ole seda kunagi OÜ-lt ka saanud. HBi on I päritolu RK kodanik ega mõistnud sõnagi sellest, mis kokkuleppe tekstis kirjas oli; Kui kohus loeb raha tasumise siiski tõestatuks, siis ei tasunud OÜ seda summat mitte tühise tehingu alusel, vaid OÜ ja OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, mida kinnitab nimetatud lepingu p 4.1., millise kohaselt OÜ müüb OÜ-le asuvad ruumid hinnaga 2.380.560.- krooni, milline summa on OÜ poolt OÜ-le tasutud enne nimetatud lepingu sõlmimist ja mille saamist kinnistas OÜ esindaja oma allkirjaga.
14. Kostja ei esitanud tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Kohtuotsuse põhjendused.
15. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte vande all antud seletused, tunnistaja TS ütlused ning uurinud kohtule poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele.
16. Kohus asub seisukohale, et OÜ ja OÜ vahel .a. sõlmitud lihtkirjalik kokkulepe on selle sisust tulenevalt poolte vahel sõlmitud eelleping, sest pooled on kokkuleppes kokku leppinud, et OÜ müüb mitteeluruumid, mis ta omandab .a. ja mis asuvad , hiljemalt kahe kuu jooksul alates kokkuleppe alla kirjutamisest OÜ-le . Ka hageja seaduslik esindaja kinnitas oma vande all antud seletuses, et kokku lepiti just eelpoolnimetatud vara võõrandamises OÜ-le .
17. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kohtuotsuse p-s 9 nimetatud eelleping on poolte vahel sõlmitud lihtkirjalikus vormis, kuid AÕS RakS § 13 lg 6 kohaselt pidi ehitise või selle mõttelise osa võõrandmise leping olema tõestatud notariaalselt ning VÕS § 33 lg 2 kohaselt peab eelleping olema sõlmitud samas vormis kui leping, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, on OÜ ja OÜ vahel .a. sõlmitud eelleping TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine põhjusel, et tehing on sõlmitud seaduses sätestatud vormi järgimata.
18. Kohus leiab, et asjaolu, et OÜ oma seadusliku esindaja HBi kaudu hagi aluseks oleva 300.000.- krooni sai, on tõendatud OÜ seadusliku esindaja MG kohtuistungil vande all antud seletusega ja tunnistaja TS ütlustega, kes mõlemad kinnitasid, et raha maksis M G HBile 500.- kroonistes kupüürides hotelli R kohvikus M pärast kokkuleppe allkirjastamist nende vahel. Lisaks nimetatud tõenditele kinnitab raha saamist ka dokumentaalne tõend - poolte vahel sõlmitud kokkulepe, kus HBi kinnitab raha saamist oma allkirjaga. Allkirja ehtsust kokkuleppel HBi asja sisulise arutelu käigus ei vaidlustanud. Kostja väitesse nagu ta ei oleks raha saanud ja ta ei oleks aru saanud mis kokkuleppe tekstis kirjas on, kuna ta ei valda eesti keelt, suhtub kohus kriitiliselt sest kostja vande all antud seletus on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud ja eelpool nimetatud tõenditega. Hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütluste kohaselt oli kostjal kaasas ka eesti keelt kõnelev isik kes talle kokkuleppe teksti tõlkis ja selle sisu selgitas. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja TS ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletustes, mis omavahel kokku langevad ja osaliselt ka lisaks kirjaliku dokumendiga tõendatud on.
19. Kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, tuleb tühise tehingu järgi saadu kostjal tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele ja TsÜS § 84 lg 1 sätestatule. Kuna kohus asus kohtuotsuse põhjenduste p-s 11 seisukohale, et tõendatud on OÜ poolt tühise tehingu järgi hagejalt raha saamine, on hagejale raha tagastamise õiguslikuks aluseks VÕS §
20. 3
21. Kuna OÜ suhtes on välja kuulutatud aga kohtuotsusega pankrot ja esitatud hagi on kohtu menetluses hageja nõude tunnustamisena kostja pankrotimenetluses, tuleb hagi rahuldamisel juhinduda ka PankrS § 106 sätestatust, mille kohaselt otsustab nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustatud nõude tunnustamise põhjendatuse kohus.
22. Kohus on seisukohal, et ka kostja sellesse väitesse nagu poleks ta hagejalt saanud 300.000.krooni mitte tühise eellepingu alusel, vaid OÜ ja OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevalt, tuleb suhtuda kriitiliselt, sest kõigepealt on see vastuolus kostja enda väitega, et ta ei ole hagejalt raha saanud ning pealegi on vaidlustatud kokkuleppes pooled kokku lepitud ehitise osa müügihinnaks 2.380.560.- krooni + 300.000.- krooni.
23. Kohus on seisukohal, et muud kostja esindaja kohtukõnes esiletoodud põhjendused miks ta leiab et hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei esitanud neid vastuväiteid õigeaegselt, s.o. talle kohtu poolt eelistungil antud tähtajaks.
24. Kohtukulud. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi tuleb kostjalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv 80.- krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna ka 95,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 4