Avalduses ei olnud näidatud töölepingu lõpetamise päeva ning ei olnud märgitud, milles seisneb hagejapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine või muudatused tootmis- või töökorralduses. Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamise alusega, kuid oli nõus lõpetama töölepingu poolte kokkuleppel. Kostja jätkas tööl käimist ning a. poolte vahel oli saavutatud kokkulepe töölepingu lõpetamiseks samast päevast
Vastav kokkulepe oli kirjutatud kostja lahkumisavaldusele ning kinnitatud nii kostja kui ka hageja seadusliku esindaja allkirjadega. Vastav kanne oli tehtud töölepingusse, mida kostja keeldus alla kirjutamast. Selle kohta hageja võttis kahe tunnistaja allkirja. Hageja ei ole maksnud kostjale ettenähtust väiksemat palka. Hageja esitab kohtule kostja palga ja lõpparve arvestuse. Kostja pöördus ti (TVK) ning nõudis välja mõista hagejalt
TVK oma a. otsusega töövaidlusasjas rahuldas kostja avalduse ning mõistis hagejalt välja 1700 krooni lisatasu, hüvitise kahe keskmise tööpalga ulatuses seoses töölepingu lõpetamisega
alusel suuruses 27 444,40 krooni, hüvitise lõpparve kinnipidamise eest summa 13 772,20 krooni ja tunnistas töölepingu lõppenuks
Hageja ei nõustunud TVK otsusega. Hageja arvates ei ole põhjendatud kostja väide selle kohta, et pooltevaheline leping lõppes
Ülalmainitu on tõendatud kokkuleppega töölepingu lõpetamiseks
Antud küsimuses omab tähtsust ka see, et kostja ei põhjendanud oma lahkumisavaldust
alusel, tema ei märkinud selle koostamise ja ka väidetava töösuhte lõppemise kuupäeva ning töösuhete jätkumine peale seaduses etteteatamise tähtaja möödumist. Töösuhete jätkumisel pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või pooled varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada. Hageja viis läbi .a siseauditi, mille objektiks oli ja VKi müügi tegevus viimase kolme kuu jooksul. Auditi tulemusena olid välja selgitatud alljärgnevad asjaolud. Tootmisjuhi õigeaegsel sekkumisel annulleeriti kostja töid mahus 24 532 krooni. Kostja tekitas segadust tootmisprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel, kuna tellimuste ümbrikud olid täidetud ebatäpselt või sisaldasid eksliku infot, mis omakorda tingis lisatööd või juba teostatud tööde ümbertegemist. Kostja süül valmistati toodangut, mida ei olnud üldse tellitud ning mida keelduti vastu võtmast (AS etiketid maksumusega 8 658,75 krooni). Just nimelt selle asjaoluga seonduvalt arvestati ümber kostja lisatasu mai kuu eest summas 1000 krooni ja kuu eest – 700 krooni. Kostja andis ümberarvestuseks nõusoleku juhataja ja pearaamatupidaja juuresolekul, kuna lisatasu maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed. Kostja ei pidanud kinni hageja juures kehtinud hinnakujundusest, mille tulemusena kliendid keeldusid tellimuste vastuvõtmisest enne kreeditarvete esitamist. Kostja osutas hageja teadmata klientidele tõlketeenust, mille tulemusena hagejalt nõuti tasutud raha tagastamist. Kostja ei ole varem hageja poole pöördunud pretensioonidega, mis puudutaksid temale lisatasu vähemmaksmist. Hageja palub tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale 1700 krooni lisatasu, hüvitist kahe keskmise tööpalga ulatuses seoses töölepingu lõpetamisega
alusel suuruses 27 444,40 krooni, hüvitist lõpparve kinnipidamise eest summa 13 772,20 krooni ja tunnistada töölepingu lõppenuks
Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja AS vahel oli tõepoolest .a. sõlmitud tähtajatu tööleping nr , mille alusel kostja asus tööle müügikonsultandi ametikohale. Alates .a hageja töölepingu järgsed õigused ja kohustused läksid üle OÜ-le .a ja pidas hageja kostja palkadest kinni 1000.- ja 700.- krooni. 2 Kostja luges hagejapoolset palkadest kinnipidamist alusetuks ja ebaseaduslikuks ning vaidlustas selle. Kostja leiab, et palgast kinnipidamine hageja poolt oli teostatud seadusevastaselt, kuna kostja ei tekitanud hagejale süüliselt varalist kahju. On väär hageja väide selle kohta, et kostja süül valmistati toodangut AS etikette maksumusega 8 658,75 krooni ning seda keelduti vastu võtmast. AS tellis hagejalt etiketid. Kostja täites oma töökohustusi tegeles selle tellimusega. Etikettide valmistamisel selgus, et AS disainer eksis värvide valikus ja selle tõttu valmistatud etiketid olid ka vale värvi. Peale seda AS korduvalt tellis need samad etiketid, mis olid valmistatud tema poolt korrigeeritud eskiisi järgi ja tema poolt vastuvõetud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud siseauditi akt on paljasõnaline, kuna selles toodud asjaolud ei ole kinnitatud vastavate dokumentidega. Seega hageja väide kostjapoolse kahju tekitamise kohta on põhjendamatu. Hageja ja kostja vahel puudub varalise vastutuse leping, mille alusel hagejal oleks õigus kostja palgast pidada kinni viimase süül talle tekitatud kahju. Samuti puudub kostja kirjalik nõusolek hageja poolt väidetava kahju hüvitamiseks. Siinkohal kostja korduvalt rõhutab, et ta ei andnud suulist ega kirjalikku nõusoleku 1700.- krooni ümberarvestamiseks. Seega hageja väide hagiavalduses punktis 2.3.4. selle kohta, et "kostja andis ümberarvestuseks nõusoleku juhataja ja pearaamatupidaja juuresolekul, kuna lisatasu maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed” ei vasta tõele. Palgaseaduse § 36 lg 2 lubab tööandjale pidada töötaja palgast kinni tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus kostja palgast kinni pidada ainult tema eelneval kirjalikul nõusolekul. Kostja ei andnud kirjalikku ega suulist nõusolekut tema poolt hagejale väidetava tekitatud kahju hüvitamiseks. Ta korduvalt suulises vormis vaidlustas seda kinnipidamist. Kuid hageja ei reageerinud selle peale, lugedes oma käitumist õiguspäraseks. Seega pidas hageja kostja palkadest kinni 1700 krooni ebaseaduslikult. Hageja ja kostja vahel tekkis vaidlus töölepingu lõpetamise aluse suhtes. Siinkohal peab kostja vajalikuks märkida järgmist. Seoses mai- ja juuni kuus hagejapoolsete ebaseaduslike kinnipidamistega kostja palgast, aga samuti töölepingu tingimuste mittenõuetekohase täitmisega esitas kostja 08.07.2005.a. hagejale lahkumisavalduse, milles palus lõpetada temaga sõlmitud tööleping nr 169
Vastavalt
§-le 72 lg 1 tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama kirjalikult (§-d 77, 79, 80, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Seega
ei näe ette töötaja kohustust töölepingu lõpetamisel
Seda enam, et kostja korduvalt pööras hageja tähelepanu hagejapoolsete töölepingu nr 169 tingimuste rikkumistele, mis seisnesid kostja palgast ebaseaduslikus kinnipidamises, aga samuti töölepinguga nr ettenähtud palga vähemmaksmises. On kinnitamist leidnud fakt, et hageja rahuldas ning ei vaidlustanud kostja lahkumisavalduse alust. Hageja rahuldas samal päeval .a. kostja avalduse, kuid ekslikult märkis sellele vale kuupäeva. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et hageja on korduvalt esitanud võltsitud kostjapoolset lahkumisavaldust. Selle dokumendi võltsitus seisneb selles, et hageja omavoliliselt kirjutas juurde lahkumisavaldusele tema jaoks tähtsust omavad andmed, mida hageja ei järginud lahkumisavalduse originaaleksemplarile rahuldamise hetkel. Nimetatud fakti kinnitamiseks esitab kostja lahkumisavalduse originaaleksemplari koopia, originaaleksemplar esitakse eelistungil. Kostja viimane tööpäev oli .a. Hageja ei andnud kostjale tema viimasel tööpäeval tööraamatut ega teinud lõpparvet. Ta palus kostjat ilmuda tema juurde .a. tööraamatu ja lõpparve kättesaamiseks. Kostja ei vaielnud selle vastu. .a. kostja tuli tööraamatu ja lõpparve järele, kuid hageja keeldus tööraamatut väljaandmast. Seega on väär hageja väide hagiavalduse punktis 1.5. selle kohta, et „kostja jätkas tööl käimist ning .a. poolte vahel oli saavutatud kokkulepe töölepingu lõpetamiseks samast päevast
Samas ei vasta tõele ka see hageja poolt toodud asjaolu, et kokkulepe töölepingu lõpetamiseks
76 alusel oli kirjutatud kostja lahkumisavaldusele ning kinnitatud nii kostja kui ka hageja seadusliku esindaja allkirjadega. .a. kostjat tööl enam ei olnud. Seega ei saanud kostja saavutada ega kinnitada oma allkirjaga nimetatud kokkulepet. Kostja keeldumine töölepingu lõpetamisele
alusel alla kirjutamast just kinnitab seda, et hageja ei saavutanud kostjaga kokkulepet töölepingu lõpetamise 3 osas. Seega tööleping nr on lõppenud kostja poolt esitatud lahkumisavalduse alusel
Tulenevalt eeltoodust ei saa kostja nõustuda hageja väitega, et viimane „ei nõustunud töölepingu lõpetamise alusega, kuid oli nõus lõpetama töölepingu poolte kokkuleppel“. Siinkohal juhib kostja tähelepanu sellele, et hagiavalduse punktid 1.5 ja 1.6. on tõsises vastuolus, seetõttu kostja arvates tuleb suhtuda nendesse kriitiliselt. .a. kandis hageja osaliselt kostja arveldusarvele lõpparve. Teine osa lõpparvest laekus kostja arveldusarvele .a. Kostja sai tööraamatu kätte alles .a. On tähelepanuväärne ka see asjaolu, et tööraamatus töölepingu lõpetamine on vormistatud .a. On väär hageja seisukoht, et töölepingu lõpetamine
See dokumentaalne tõend kinnitab seda fakti, et hageja ei saavutanud kostja kokkulepet lõpetada töölepingu
alusel ja sel põhjusel kostja keeldus nimetatud lepingu lõpetamisele alla kirjutamast. Hageja poolt läbiviidud siseauditi kohta kostja peab vajalikuks märkida järgmist. Hageja poolt läbiviidud siseaudit kostja arvates ei ole sõltumatu ega õige, kuna oli tehtud huvitatud isikute poolt, nimelt üheks siseauditi läbiviijaks oli VP, kes on hageja seadusliku esindaja lähedane hõimlane. KRT on tootmisjuht, mitte müügijuht, kellel on vajalikud teadmised ja kogemus siseauditi teostamiseks müügi osakonnas. Siseauditi akti puhul erilist tähtsust omab ka see, et hageja ei esitanud ühtegi dokumenti siseauditi akti toodud asjaolude kinnitamiseks. Seega on siseauditi akt paljasõnaline. Samas jääb arusaamatuks miks siseaudit oli korraldatud ainult kahe töötaja suhtes, kusjuures müügiosakonnas on veel kolm töötajat. Kostja arvates kuritarvitab hageja oma õigusi. Kostja on nõus TVK poolt tehtud otsusega töövaidlusasjas nr , kuna ta leiab, et see otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hagejalt kostjale välja mõista.Kostja kohtukulu on kulu õigusabile 4000.- krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Töölepingu seaduse (edaspidi
) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõlmiti AS-i ja kostja vahel tähtajatu tööleping nr mille alusel kostja asus tööle müügikonsultandi ametikohale (tl 21-26). Alates a. hageja töölepingu järgsed õigused ja kohustused läksid üle hagejale (tl 10). Poolte vahel käib vaidlus selles, mis alusel tööleping lõpetati ja sellest tulenevate lisatasu ja hüvitiste üle. Töötaja leidis, et tööandja rikkus töölepingu tingimusi ja tal oli õigus lõpetada tööleping
Tööandja leidis, et ta ei ole töölepingu tingimusi rikkunud ja seetõttu ei olnud töötajal õigus töölepingut
Kohtule esitatud siseauditi akti alusel oli kostja tellimuste ümbrikud täidetud ebatäpselt või eksliku infoga, mis omakorda tekitas järgnevate protsesside juures lisatööd või ümbertegemisi. Kohustuslike rutiinide mittetäitmise tagajärjel teostati töid valesti, mis hiljem tuli ettevõtte kulul uuesti ümber trükkida. Samuti valmistati toodangut, mida ei olnud tellitud, kuid mis olid tellimustena müügitabelis sees ja formeerusid valmistoodanguks ning mida tellijad ei nõustunud vastu võtma. Kostja kohustus hüvitama hagejale 1700 krooni, mis arvestati lisatasust maha maikuus 1000 krooni ja juunikuus 700 4 krooni. Seoses kuus hagejapoolsete ebaseaduslike kinnipidamistega kostja palgast, aga samuti töölepingu tingimuste mittenõuetekohase täitmisega esitas kostja hagejale lahkumisavalduse, milles palus lõpetada temaga sõlmitud tööleping
alusel.
lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis-või töökorralduses ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on töötajal õigus hüvitisele 2 kuu keskmise palga ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on töötaja tekitanud oma tahtliku käitumisega tööandjale kahju, mistõttu ei saa pidada korrektseks töötaja poolt lahkumisavalduse kirjutamist
Seega ei ole ka kostja õigustatud saama hüvitist 2 kuu keskmise palga ulatuses. Ka Riigikohus oma otsuses leidis, et olukorras, kus töötajal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping
lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on töövaidlusorganil õigus lugeda tööleping lõppenuks
Hageja palus lugeda töölepingu lõppenuks
alusel.
kohaselt võib poolte kokkuleppel töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.
lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.
lg 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohtule esitatud töölepingu lõpetamise koopiast nähtub, et kostja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast, mida on kinnitanud tööandja kahe tunnistaja allkirjaga (lk 12). Palgaseaduse § 37 lg 1 kohaselt, kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Sama paragrahvi lg 2 alusel ei kuulu muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 3210 krooni. TsMS § 50 lg 3 kohaselt, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus RLS-s sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades TsMS §-is 60 sätestatut. Seega kuulub 1700 krooni nõude pealt kostjalt väljamõistmisele RLS Lisa 2 järgi 140 krooni riigituludesse. Kuna kohus hagi rahuldab jäävad kostja kohtukulud tema enda kanda. Lukiina Vismann 5 Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.