← Eesti

2-06-19867/2

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-19867 Otsuse kuupäev 11.jaanuar 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi LT hagi ET vastu abielu lahutamise ja lapsele elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09.jaanuar 2007 Istungil osalenud isikud hageja LT Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada LT ja ET abielu, milline on registreeritud , kanne nr Välja mõista ET LT kasuks RT ülalpidamiseks alates kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatusraha, mis on võrdne poole VV poolt kehtestatud kuupalga alammääraga, s.o. kuni - 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) ja alates - 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni). Abielu lahutuse nõude osas jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Elatise nõude osas kannab menetluskulud täies ulatuses ET. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud . Abielu ajal on sündinud RT, kes elab koos emaga. Hageja soovib abielu lahutada. Poolte abielu on praktiliselt lõppenud . Koos elades selgus, et poolte iseloomud ja vaated elule ning eesmärgid on täiesti erinevad, millest tingitult abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Perekonnanime hageja muuta ei soovi. Kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud. Samuti ei ole ta kuni hagi esitamiseni last ka materiaalselt toetanud. Hageja palub kostjalt poja ülalpidamiseks välja mõista elatusraha, mis on võrdne poole riikliku miinimumpalgaga. Kuna kostja pärast hagi esitamist on tasunud kahel korral kokku 4 000 krooni, siis palub hageja elatis välja mõista, mitte hagi esitamise ajast , vaid alates . Kostja arvamus Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik Oma kirjalikus vastuse nõustub kostja hagiga, soovides asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ning võtnud arvesse kostja kirjalikus vastuses esitatud arvamuse, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielu on purunenud ning kuna selle jätkamist pooled ei soovi ja ei pea enam võimalikuks, siis tuleb abielu lahutada. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool V V kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamisel on selgunud, et kostja on jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. Hagi esitamise ajast kuni asja arutamiseni kohtuistungil on kostja maksnud elatist kahel korral kokku summas 4 000 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja on 4 000 krooni elatusraha lapse ülalpidamiseks maksnud on põhjendatud elatise välja mõistmine alates , mitte hagi esitamise ajast. Kuni oli VV poolt kehtestatud kuupalga alammääraks 3 000 krooni ning alates – 3 600 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele elatis kuni – 1 500 krooni kuus ja alates – 1 800 krooni kuus. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt asjaoludest, et hageja oli elatisehagi esitamisel riigilõivu tasumisest RLS § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud tuleb kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel kanda elatise nõudelt menetluskulud täielikult. Koidula Laurisaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.