2-06-6140/6

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja arutamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord 2-06-6140

1. detsember 2006, Narva TAMARA ŠABAROVA J.N avaldus V.Z surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise nõudes Avaldaja J.N Hagita menetlus
2. detsember 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Avaldaja, avaldaja nõustaja Andrei Palmberg
3. Rahuldada J.N avaldus V.Z surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise nõudes.
4. Tunnistada V.Z surnuks alates 31.12.
6. Avaldada käesolev kohtumäärus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Toimetada käesolev kohtumäärus avaldajale ja siseministrile ning jõustumise järgselt 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele surmaakti koostamiseks. Menetluskulud jätta avaldaja enda kanda. Määruse peale võib esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 21.03.2006 esitas J.N kohtule avalduse V.Z surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise nõudes. Avalduse kohaselt toimus 14.11.1997 Ülestõusmise Õigeusu kirikus Narvas avaldaja ja V. Z laulatus. Kooselust sündis poeg Anton. Avaldaja ja V. Z vahel kujunesid head perekondlikud suhted. V. Z vanemad: ema O.Z ja isa V.Z tunnistavad lapselast, kohtuvad temaga ja osalevad lapse kasvatamisel. V. Z oli poja sünni juures Narva Haiglas ja sünniakti on ta kantud isana. Ta oli hea abikaasa ja hoolitsev isa. Kuid arusaamatutel põhjustel lükkas ta edasi abielu registreerimist Perekonnaseisuametis ja ametlikult ühise lapse isaks tunnistamist. 26.06.1999 kell 20.00 läks V. Z poodi ja ei naasnud enam koju. O.Z avalduse alusel alustas politsei tagaotsimisasja, kuid tänaseni ei ole tagaotsimistoimingud mingeid tulemusi andnud, V. Z asukohta ei ole suudetud kindlaks teha. Narva Linnakohtu 20.12.2005 otsusega tunnistati V. Z avaldaja poja isaks. Otsus jõustus 31.12.
8. Võttes arvesse, et viimase 5 aasta jooksul ei ole V.Z kohta andmeid, et ta on elus, on alust tunnistada ta surnuks alates päevast, kui teda viimati elusana nähti, s.t alates 26.06.
9. V.Z puudumise fakti 6 aasta jooksul võivad kinnitada ka tema vanemad O. Z ja V. Z. V.Z surnuks tunnistamine on avaldajale vajalik lapsele toitjakaotuspensioni määramiseks. Avaldaja palub tunnistada V.Z surnuks alates 26.06.1999 ning kutsuda kohtuistungile tunnistajatena V. Z vanemad O. Z ja V. Z. Tsiviilasi nr 2-06-6140 Menetluse käik TsMS § 510 lg 1 kohaselt pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 3 järgi kohus ei või määrata andmete esitamiseks lühemat tähtaega kui kuus nädalat, alates viimase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Seaduse nõuetele vastav teate avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2006 (tl 62) ja 13.10.2006 (tl 71). Kohtule V. Z kohta andmeid teatatud ei ole. Kohus tegi järelepärimised Eesti Haigekassasse, Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Piirivalveametisse, pankadesse, politseisse, korteriühistule, V. Z viimasele tööandjale AS Eesti ESM, Narva Linnavalitsusele, Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda, Tööturuametisse, V. Z vanematele ja Pensioniametisse, erinevatele telefonioperaatoritele, Sotsiaalkindlustusametile, Narva Sotsiaalabiametile. Eelmenetluse käigus kohus selgitas V. Z vanematele (tl 63, 65), et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 p 2 avalduse isiku surnuks tunnistamiseks võib esitada muuhulgas teadmata kadunud isiku üleneja või alaneja sugulane. Sama paragrahvi lg 3 järgi isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale. Avalduse esitamisega omandab ta avaldaja õigusliku seisundi. V. Z vanemad ei esitanud sellist avaldust. Kohtuistung Kohtuistungil palus avaldaja tunnistada V. Z surnuks, kuna andmed tema elusolekust puuduvad 1999.a juunist. Avaldaja seletas, et nad elasid koos V. Z-ga kuskil 1996-aastast, ta oli viisakas ja positiivne inimene. 26.06.1999 nägi ta V. Z viimast korda. V. Z tuli kuskilt vara hommikul alkoholi joobes ja terve päev magas kodus, umbes kell 20.00 ta läks välja poodi „Soldino“ sigarette ostmiseks, oli lühikestes püksides ja T-särgis. Enam avaldaja teda ei näinud ja käesoleva ajani ei ole andmeid temast. Narkootikume ta ei tarvitanud, sõpru koju ei kutsunud. Mingis usulahus ta ei olnud. Kaotamise momendiks ta ei töötanud, oli arvel Tööhõiveametis. Enne lapse sündi oli V. Z kogu aeg kodus ja ei olnud seda, et ta ei ööbiks kodus. Peale lapse sündi ta hakkas mõnikord kuskile kaduma. Selle tõttu olid tülid. V. Z-l on veel noorem vend, kes elab Tallinnas ja kes ei soovi osaleda protsessis, kuna ei usu, et vend ei ole elus, ta ei näinud teda surnuna. Tunnistajana üle kuulatud V. Z ema O.Z andis ütlusi selle kohta, et 27.06.1999 hommikul helistas neile abikaasaga J. N ja teatas, et V. Z õhtul läks kodust välja ja tagasi ei tulnud. Sellest ajast ei oma ta mitte mingit informatsiooni V. Z suhtes. Vanemad esitasid avalduse politseile, otsisid poega ise, küsisid tuttavate käest, kuid keegi ei teadnud, kus V. Z on. V. Z on normaalne inimene, elas koos avaldajaga. Sõita kuhugi ära ta ei saanud. Võib olla ta sattus halba seltskonda. Tema sõbrad olid mitte eriti head inimesed. Vanemad oletasid, et poeg müüs narkootikume, palusid selle lõpetada aga ta loobus sellest muidu. Noorem poeg on 8aastat noorem kui V. Z, nad suhtlesid oma vahel hästi. Tunnistajana ülekuulatud V.Z isa V.Z andis ütlusi selle kohta, et ühel hommikul neile helistas avaldaja ja ütles, et poeg läks õhtul poodi ja tagasi ei tulnud. Sellest ajast ei ole pojast kuulda midagi. Tunnistaja tundis tema sõbrad, kuid nad rääkivad, et ei tea pojast midagi. Poeg elas koos avaldajaga eraldi vanematest. Enne kadumist poeg ei töötanud, oli Tööhõiveametis arvel. Abikaasadel on veel noorem poeg, kes oli V.Z kadumise ajal väike, ta ei usu, et Vadimi ei ole elus. Vanemad aimasid, et Vadim võiks olla seotud narkootikume müümisega, kuid vestlustel V eitas kõike. Kohtulahendi põhjendused TsÜS § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. 2