Obsah (8)

§ 442§ 230§ 475§ 559§ 162§ 64§ 129§ 453

ÄRAKIRI 2-05-18643 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Lääne-Viru Maakohus Kohtunik IRMA KÜLAVEE Tõlk Tatjana Šibajeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2006, Rakvere Tsiviilasja number 2-05-

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: 20.10.2005 Lääne-Viru Maakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus Rakvere kohtumaja) esitatud hagiavalduses taotleb Tapa Linn PkS § 54 lg 1 p 1 alusel kostjatelt T N `lt ja A D `ilt nende alaealise lapse A D , sünd.xxxx, suhtes ja kostja T N `lt lapse V N , sünd.xxxx, suhtes vanema õiguste äravõtmist ja laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist PkS § 61 lg 4 märgitud ulatuses. Hagi asjaolud: Hagi esitamise ajal olid lapsed kodust eraldatud ja viibisid hooldusperedes hooldusel vastavalt Tapa Linnavalitsuse korraldusele nr 441, 18.10.

1. Laste kodust eraldamise põhjuseks oli laste vanemliku hoolitsuseta ja järelevalveta jätmine. Kostjad tarvitasid alkoholi. Nende kooselu ajal toimusid nende ühises elukohas 2004-2005 xxxx tihti joomingud ning A D oli joobnuna vägivaldne nii T N kui laste suhtes. Laste ema T N on jätnud lapsed hooletusse. Kostjate kooselu lõppes 2005.aasta kevadel. Kuni septembrini 2005 elas T N uue elukaaslase juures Maardus ega tundnud laste vastu huvi. Tütar A anti A D lähisugulaste perekonda hooldusele, poeg V paigutati xxxx lasteosakonda ja sealt edasi hooldusperesse. Septembrist 2005 kuni 02.10.2005 elas T N oma ema A T juures xxxx ning samal ajal suhtles hooldusperes kasvava tütrega. 03.10.2005 lahkus kostja Maardusse. Hagi esitamise ajal oli T N asukoht teadmata. 3 Kostja A D tütart ise ei kasvatanud, kuid kohtus temaga oma sugulaste juures, kus laps viibis peres hooldamise lepingu alusel. Hagis märgitud asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud laste sünniaktide koopiad, samuti Tapa Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti Jaanika Kirsi koostatud kodukülastusaktid 15.06.2004, 05.07.2004, 08.09.2004, 19.04.
2. Kostjate kodu külastamisel 15.06.2004 ilmnes, et seal oli toimunud jooming: korter oli segamini, vanema lapse voodi oli katki, laual seisid tühjad pudelid ja suitsukonidega tuhatoos. Kostjad olid tülitsenud. A D viibis joobnuna sõprade juures, T N oli lastega oma sõbranna juures. 08.09.2004 saabus informatsioon, et kostjad tarvitasid alkoholi ning A D kasutas laste ema suhtes vägivalda. Kodu külastamise hetkel oli A D tugevas joobes, tuppa siseneda ei lubanud. 19.04.2005 teatati, et lastest noorim – V on jäetud ema poolt üheks ööks tuttava M Z hooldusele xxxx, kuid tegelikult oli laps seal viibinud juba kaks nädalat. Samal päeval suunati laps perearsti poolt Rakvere Haigla Lasteosakonda. Laps oli pesemata, määrdunud riietega ning lõhnas mustuse järele. 22.
3. 2005 seletas T N , et on A D tülis ja temal ei olnud lastega kusagil elada. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna kirjast nähtub, et kostjate elukoha kontrollimisel 15.06.2005 oli kodus alkoholijoobes A D koos alaealise lapsega; T N kodus ei olnud. 15.07.2005 nõustus A D hagejale esitatud avaldusese tütre A hooldamisega oma venna ja vennanaise poolt. T N on kirjalikult kinnitanud oma nõusolekust laste hooldusperes hooldamiseks 21.09.
4. Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse ajal tuvastati lastekaitsetöötaja poolt olukorra kontrollimisel 07.11.2005, et kostjate tütar A ei ole hooldusperes kohanenud. Septembris 2005 emaga kohtumiste järel soovis laps olla ema juures; lapse käitumine oli muutunud impulsiivseks ja närviliseks. Oktoobris sõitis T N Tallinnasse ja rohkem tütrega ei kohtunud. A jäi A D ema A L hooldada kuni 24.11.2005, kui A D viis ta T N ema A T juurde. Detsembris 2005 hoolitses T N ise tütre eest, elas koos temaga oma ema juures Õhtu pst
5. Kodu külastamisel leiti, et seal olid lapsele vajalikud tingimused olemas. Kostja lubas, et asub jaanuaris tööle, samuti lubas nõustamiseks pöörduda psühholoogi poole. 10.01.2006 kodukülastusaktist nähtub, et A D elas xxxx ühetoalises korteris, kus viibis ka Kaagvere erikooli õpilane 15-aastane N A . Kostja korter ei olnud lapsele elamiseks sobilik, kuna tuba oli koristamata, magamiskohaks oli põrandal olev madrats, samas vedelevad ka vanapaberid ja kilekotid. Võlgade tõttu puudus korteris elekter. 06.01.2006 Õhtu pst 48 külastusel selgus, et Anita eest hoolitses vanaema A T , kuna T N oli lahkunud juba 31.12.2005 ning oma asukohta ei öelnud. 11.01.2006 ja 27.02.2006 eelistungitele kostjad ei ilmunud. Veebruaris 2006 võeti T N Tallinnas vahi alla kahtlustatuna narkokuriteos. Temaga kaasas olnud tütre A asukoht oli teadmata. 4 05.04.2006 eelistungil ja 25.05.2006 kohtuistungil teatasid kostjad, et ei nõustu hagiga, kuna soovivad ise laste eest hoolt kanda. Kostjad palusid üle kuulata tunnistajaid oma vastuväidete tõendamiseks. Kostjate tütar A D oli paigutatud lastekodusse. 13.09.2006 vabanes kostja N N tingimisi talle mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt ja asus elama xxxx oma ema juurde. Kohtuistungil 04.10.2006 hageja loobus hagiavalduses esitatud nõudest lapse V N suhtes T N vanema õiguste äravõtmiseks, kuna lapse ema T N nõusolekul on laps juba lapsendatud. Hageja muutis ka lapse Anita suhtes esitatud nõuet. Hageja loobus kostjatelt vanema õiguste äravõtmise nõudest ning nõudeks jäi lapse A D äravõtmine PkS § 53 lg 1 alusel vanema õiguste äravõtmiseta. Hageja piirdus laste äravõtmisega kostjatelt vanema õiguste äravõtmiseta, kuna kostjad jätkavad lapsega suhtlemist, tunnevad huvi tema käekäigu vastu ning on lubanud teha endast oleneva oma olukorra parandamiseks ja lapse tagasisaamiseks. Hageja taotleb kostjatelt ka lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist PkS § 62 tulenevalt kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Hageja esindaja seletusel ei ole kostjate kodune olukord käesoleval ajal veel muutunud. Kostja A D käib vahetustega tööl ning ei ole suuteline igapäevaselt lapse eest hoolitsema. Tema elamistingimused ei ole lapsele sobivad. Kostja kasutuses on tema emale kuuluv korter, mis võidakse võlgade katteks võõrandada. N N on 13.09.2006 kinnipidamiskohast vabanemise järel asunud elama oma ema juurde, kuid töökoha puudumisel puuduvad ka toimetulekuks vajalikud sissetulekud. Tööle asumist on takistanud kehtivate isikut tõendavate dokumentide puudumine. Kostjatel vastuväited hageja poolt 04.10.2006 muudetud nõudele puuduvad: Kostja T N tunnistab, et lapse kodust eemaldamise põhjuseks on olnud tema poolt laste vajaliku hoolitsuseta jätmine, kuid see oli ajal, kui tal peale A D lahkuminekut ei olnud ka endal kusagil elada. Lastekaitsetöötaja vahendusel sai ta tütre suhtes detsembris 2005 hooldusõiguse tagasi. Aasta algul sõitis lapsega koos Tallinnasse ja elas oma tuttavate juures. Arreteerimisel jäigi tütar ühe tuttava juurde. Ta ei öelnud kellelegi, kus laps viibib, kuna kartis, et laps võetakse temalt ära. Ta armastab oma tütart ja tahab teda ise kasvatada. Peale vabanemist on ta teda lastekodus iga päev vaatamas käinud. Kostja tunnistab, et tal puuduvad käesoleval ajal võimalused lapse eest hoolitsemiseks, kuid tööleasumisel ja oma elu kordaseadmisel tahab ta last tagasi. Kostja A D tunnistab, et käesoleval ajal ei ole veel teada, kas ta saab edasi elada emale kuuluvas korteris, samuti puudub tal tööpäevadel vahetustega tööl käimise tõttu endal võimalus lapse igapäevaseks kasvatamiseks ja temaga tegelemiseks. Kui tütar A elas tema ema juures, siis viisid last lasteaeda ja tõid sealt ära tema tuttavad või sugulased. Kostja on nõus kasvatusasutuse kasuks maksma elatist vastavalt seaduses sätestatud määrale. 5 Kohtus kuulati tunnistajatena ära lastekaitsespetsialist V L , samuti kostja D N õde D N ja ema A P (endine T ). V L tunnistas, et kostjate elukohta kontrolliti endise lastekaitsetöötaja poolt juba sel ajal, kui kostjad elasid veel koos. Nende juures olid joomingud ja neil olid sageli tülid, mille tagajärjel T N lahkus kodust, A D aga laste vastu erilist huvi üles ei näidanud. Peale lahkuminekut ei elanud T Tapal neli kuud. Lapsed anti hooldusperedesse hooldusele. Tütar A jätkas T suhteid spetembris, kuid juba oktoobris ta lahkus Tapalt. Kuna laps hoidis oma ema ja T lubas end muuta, siis lubas tunnistaja tal detsembris lapse enda juurde võtta. Kostja oma lubadust ise lapse eest hoolitseda, ei suutnud täita. Veebruaris, kui kostja arreteeriti, keeldus ta ütlemast oma tütre asukohta. Laps oli jäetud võõraste isikute juurde ja tema asukoht oli pikka aega teadmata. Kostja A D kasutuses olnud korter Roheline 12-44 on müüdud. Tema ema A L on lubanud Venemaale elama asuda ning vajadusel müüa võlgade katteks ka selle korteri, kus A käesoleval ajal elab. A töötasu xxxx on üle 8000 krooni kuus, kuid ta on pidevalt kõigile võlgu. Ta elas koos Kaagvere erikooli tütarlapsega, kes tarvitas narkootikume. A ülalpidamiseks A ülalpidamist ei ole andnud ja ka lapse enda juurde võtmiseks midagi ette ei ole võtnud. Tunnistajad D N ja A P kinnitasid, et vaatamata kostjatel laste kasvatamisel esinenud probleemidele, hoolib T N oma tütrest. A P kinnitas, et T võib lapsega tema juures elada. Tunnistajad usuvad, et ta on suuteline tööle asumise järel tütre eest ise hoolitsema. Kohtu otsuse põhjendused: Tsiviilkohtumenetluse seatustiku § 438 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleval ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: kehtiv

) § 475 kohaselt on nõue laste äravõtmiseks vanematelt käsitletav hagita perekonnaasjana ning asjas tehtav lahend oleks vastavalt kohtumäärus. Kuna hagi on kohtule esitatud 20.10.2005, s.o. enne uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist, siis lahendab kohus nõude hagimenetluses ja kohtu poolt tehtavaks lahendiks on kohtuotsus.

§ 230

sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised ning kohus on antud asjas teinud pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Tulenevalt kehtiva

§ 475

ja 477 sätestatust ei ole kohus perekonnaasjades seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele.

§ 559

kohaselt peab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas kuulama ära vähemalt seitsmeaastase lapse. Käesolevas tsiviilasjas ei ole nelja-aastaseks saanud A D oma ea tõttu veel piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps, mistõttu nõude asjaolusid arvestades ei pea kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. 6 Lastekaitseseaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus on lapse huve asjas arvestanud tuginedes lastekaitsetöötajate arvamusele ja ka kostjate endi antud seletusele. Vastavalt Perekonnaseaduse §-ile 53 lõikele 1 võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PKS § 53 lõike 2 kohaselt, kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust Lastekaitseseaduse § 63 kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohalik omavalitsus. Sotsiaalhoolekande seaduse § 24 järgi korraldab lapse eestkostet kohalik omavalitsus. Hagi on esitatud Tapa Linna poolt. 21.10.2005 moodustus Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Tapa vald, kes on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane. Tapa Vallavolikogu korraldusega 28.

1. 2005 nr.32 lõpetati Tapa Linnavalitsuse tegevus alates 01.01.
2. Seega on Tapa Linna kui hageja õigusjäreglaseks antud asjas omavalitsusüksusena Tapa Vald ning eetkoste teostajana Tapa Vallavalitsus. Kostjate poolt hagis märgitud asjaolude omaksvõtuga, samuti kostjate kodu külastamise kohta koostatud aktides märgitud asjaoludega ja tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et kostjad jätsid oma tütre A D mõjuvate põhjusteta ilma vajalikust vanemlikust hoolitsusest. Lastekaitsetöötajad on kohaldanud kostjate suhtes laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel esinenud puudujääkide kõrvaldamiseks mõjutusvahendeid, seega on täidetud laste eraldamiseks perekonnast Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3 ettenähtud tingimuste üheaegne esinemine. Kostja A D puudus huvi lapsega tegelemiseks ja oma elamistingimuste parandamiseks, mistõttu lapse tema juurde jätmine oleks ohtlik lapse tervisele. Kostja T N on korduvalt jätnud lapse võõraste isikute hooldada, ta on olnud vahi all süüdistatuna narkokuriteos ning vabastatud tingimisi karistuse kandmiselt. Tal puudub töökoht ja lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes PKS § 53 sätestatust on põhjendatud lapse äravõtmine kostjatelt, kuna käesoleval ajal ei ole kostjate poolt loodud nende nelja-aastase tütre elamiseks ja kasvatamiseks vajalikke tingimusi ning kostjate eelnevat käitumist arvestades puudub kohtul ka kindlus nende poolt antud lubaduste suhtes. PKS § 53 lõige 4 sätestab, et lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Seega, kostjate käitumise muutmisel, nende koduse olukorra paranemisel ning lapse elamiseks turvalise keskkonna loomisel, on kostjatel õigus esitada avaldus lapse perre tagasi andmiseks. PKS § 53 lg 3 kohaselt, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, siis korraldab lapse elu eeskosteasutus. Kostjatelt ära võetud laps A D viibib käesoleval ajal hooldusel Tapa linnas Põllu 6 asuvas MTÜ Tapa Laste- ja Noortekodus. 7 Kostjad kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamisel ei ole osalenud. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lõike 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema, eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostjad tunnistavad elatise maksmise kohustust. PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestatud asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla lõikes 4 toodud alammärras ei ole esile toodud. Kostjad on terved töövõimelised isikud. Kostja A D töötab xxxx keevitajana ning tema poolt saadav töötasu võimaldab lapsele elatist maksta. Kostja T N lubab tööle asuda xxxx ja saadavast palgas maksta lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt esitatud nõudele. Hageja on soovinud kostjatelt elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest. Kehtiva

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pooled ise kohtukulude nõudeid ei esitanud. Hageja on elatise nõuetes hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 64

sätestas, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Antud asjas riigilõivu väljamõistmisel kuulub kostjate poolt tasumisele alates 01.01. 2006 kehtiva riigilõivuseaduses ning

§ 129lg 2 sätestatud alustel üheksa kuu eest nõutavate maksete kogusummalt, s.o..

(1500 x 9) = 13 500 kroonilt riigilõiv summas 1000 krooni.

§ 453

lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu.

§ 453

lg 2 kohaselt ei välista ega piira otsuse teatavakstegemine kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalisele kätte. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kohtunik Ärakiri õige: /allkiri/ I.Külavee 8 Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 19. veebruaril 2007.a Nooremreferent I.Golubev