KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-24084 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2007. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi AS Kohtla-Järve So
§ 146,150,151).
Alates 24.10.2001.a. elab kostja Mäetaguse vallas Aruküla külas ning korteris asukohaga Lehola 9-16, Kohtla-Järve linn soojust tarbinud ei ole. Kostja vastuse kohaselt on ta pöördunud 23.09.2002.a avaldusega maja teenindaja AS Ahtme Maja poole korteri eraldamiseks keskkütte süsteemist, millele on kirjutatud resolutsioon soojuse väljalülitamiseks ning kostja eeldas, et AS Ahtme Maja lülitab tema korterist soojuse välja ning seetõttu soojuse eest enam ei maksnud. Kui Ahtme maja jättis soojuse välja lülitamata, siis see on nende süü ja vastutama peab selle eest Ahtme Maja. Kostja taotles AS Ahtme Maja kaasamist menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel. MENETLUSE KÄIK Hagejale saadeti kostja vastus ning anti seisukoha esitamiseks tähtaeg. Hageja esitas kohtule 11.12.2006.a. omapoolse seisukoha, milles palub hagi rahuldada, kuna hageja jätkas sooja tarnimist majja ja kostja korteri kütmist ning kostja ei ole tõendanud keskkütte väljalülitamist teistest korteritest, samuti on korter asukohaga Lehola 9-16 Kohtla-Järve, kostja omand, millele kostja pole vastu vaielnud. Kuna kõigi elamu korteriomanike nõusolekut keskkütte väljalülitamiseks kostja esitanud ei ole, siis on alust arvata, et sellist nõusolekut pole kunagi olnud ja järelikult puudub igasugune alus OÜ Ahtme Maja kaasamiseks protsessi kolmanda isikuna. Kohus määras 13. detsembril 2006.a. asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 12.01.2007.a. Kostja esitas 09.01.2007.a. kohtule täiendava vastuse, millele lisas Lehola 9 soojatarbijate nimekirja seisuga 30.04.2002.a; koopia pensionitunnistusest ja maja skeemi. Vastuse kohaselt lakkas kostja soojuse eest tasumast oktoobrist 2002.a., sest oli saanud AS-le Ahtme Maja esitatud avaldusele keskkütte väljalülitamise kohta resolutsiooni „välja lõigata pööningult“. TsMS §-s 216 ettenähtud avaldust AS Ahtme Maja kui kolmanda isiku kaasamiseks kostja ei esitanud. 2
(4)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 403 ja 404 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale kuulus kuni 19.01.2004.a. omandiõiguse alusel korter nr 16 asukohaga Jaaniku 16/Lehola 9 Kohtla-Järve /tl. 9-10/ ja et kuni oktoobrini 2002.a. varustas kostja korterit soojusenergiaga hageja /tl 43, 55/. Vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas hageja jätkas kostja korteri kütmist ka peale oktoobrit 2002.a. kuni 07.01.2004.a., so ajavahemikul, mille kohta hageja on esitanud arved summas 10274,60 krooni ning mille suhtes on kostja esitanud vastuväite, et ta sai alates oktoobrist 2002.a. maja haldajalt AS-lt Ahtme Maja nõusoleku korteri väljalülitamiseks keskkütte süsteemist / tl 45/, mistõttu rohkem ta sooja arveid ei tasunud ega saanud ka ühtegi maksuteadet. Kohus leiab, et vaatamata oma 23.09.2002.a. avaldusele ja lisatud kirjalikele tõenditele ei ole kostja tõendanud, et tema korteri eraldamine maja küttesüsteemist oleks alates oktoobrist 2002.a. ka tegelikult realiseerunud ja et korterit vaidlusalusel perioodil ei oleks köetud. Hageja võlgnike nimekiri 30.04.2002.a. / tl 55/ puudutab vaidlusalusele perioodile eelnevat perioodi. Kostja 23.09.2002.a. avaldusele AS Ahtme Maja poolt pandud resolutsioon korteri väljalülitamise kohta ei tõenda /tl 45/, et selle resolutsiooniga oleks AS Ahtme Maja võtnud kostja ees mingeid kohustusi ja et seda resolutsiooni oleks täidetud. Kohtu hinnangul on resolutsiooni näol tegemist asutusesisese korraldusega, mis ei olnud suunatud kostjale ja mille täitmata jätmisest ei saanud kostjale tekkida mingeid õigusi. Ka kostja vastuväide ja tõend / tl 44/, et ta ei ole vaidlusalusel perioodil korteris elanud , ei tõenda kostja poolt soojusenergia mittetarbimist. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanik kohustatud kandma kõik kulutused seoses korteriomandiga, vaatamata sellele, kas ta seal elab või mitte. Ka väide, et kostja pole alates oktoobrist 2002.a. hageja arveid saanud /tl 43/, ei välista, et korterit ka kostja eemalolekul jätkuvalt köeti ja maksuteateid korteri aadressil saadeti. Samas peab kohus asjakohaseks kostja vastuväidet, et hageja nõuded, mis puudutavad ajavahemikku enne 7.09.2003.a., on aegunud. Hageja toetub oma nõudes võlaõiguseaduse alusetu rikastumise sättele ( VÕS § 1027). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja esitas hagi 07.09.2006.a., selleks tähtajaks oli kolm aastat möödunud hageja poolt ajavahemiku osas 07.11.2002.a. kuni 06.06.2003.a. kostjale arvestatud ja väljastatud arvetest kogusummas 8020,15 krooni.
§ 142
lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
§ 143kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
Kohus arvestab kostja vastuväidet aegumise kohaldamise kohta taotlusena aegumist kohaldada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue perioodi 07.11.2002.a. kuni 06.06.2003.a. osas ja summas 8020, 15 krooni aegunud. 3
(4)Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Eeltoodust lähtuvalt hageja nõude osas, mis puudutab hageja arveid 06.11.2003.a. summas 499,50 krooni, 04.12.2003.a. summas 829,10 krooni ja 07.01.2004.a. summas 925,85 krooni, so kokku summas 2254 krooni ja 45 senti, kohus rahuldab hagi ja mõistab selle summa kostjalt välja. MENETLUSKULUD Hageja ja kostja taotlevad menetluskulude hüvitamist. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kostja kohtukuludeks on õigusabikulu summas 590 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS 163 lg 1 kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so hageja kanda jäävad 78/100 ja kostja kanda 22/100 poolte kohtukuludest. Viktor Brügel Kohtunik 4
(4)