Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (
). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 142 lg-le 2 tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda . Asjaolud Harju Maakohtu .a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. mõisteti MT'ilt (edaspidi kostja 1 või võlgnik) LÜ(edaspidi hageja) kasuks välja võlgnevus 71 828.- krooni ja kohtukulu 4750.- krooni, kokku 76 578.krooni. Kohtuotsus jõustus .a. 2-06-37236 Hageja esitas otsuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur RS täitemenetluse läbiviimiseks .a. Täitemenetluse käigus on selgunud, et R ehitisregistris on kostja 1 nimele registreeritud ehitis aadressiga (edaspidi ehitis). Kohtutäitur on ehitise arestinud .a. ja hinnanud selle väärtuseks 1 612 000.- krooni. Kuna saatis kostja 1 abikaasa KT(edaspidi kostja 2) kohtutäiturile e-posti teel teatise, et ta ei ole nõus kostja 1 ja tema ühisomandisse kuuluva elamu asukohaga müügiga avaliku enampakkumise teel, siis ei ole kohtutäituril olnud võimalik nõuet rahuldada ühisvarasse kuuluva ehitise arvelt. Kostja 2 on arestimise aktis ise avaldanud, et ta on MT seaduslik abikaasa. Kohtutäituri andmetel ei nähtu aga Rahvastikuregistri andmebaasist, et kostja 1 ja 2 oleksid abielus. Seetõttu taotleb hageja, et kohus nõuaks info kostjate abielu registreerimise kohta välja H M p . Kohtuotsusega väljamõistetud summast on kohtutäituri vahendusel tasutud .a. 2508,60.- krooni (kohtutäitur võttis temale laekunud summast 2655.- kroonist maha ilmselt proportsionaalselt oma tasu), seega on kostja 1 võlgnevuse jääk hageja ees käesoleval ajal 74069,40.krooni. Kohtutäituri andmetel puudub kostjal 1 käesoleval ajal muu vara mille arvel oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Võlgniku nimele on registreeritud veel 2 sõidukit (eelduslikult samuti tegu ühisvaraga) kuid nende väärtus ei ole ilmselgelt piisav võla tasumiseks ja samuti ei ole teada kas need üldse reaalselt enam olemas on (kohtutäituri suulise informatsiooni kohaselt on tegu vana ja vana veoautoga). Ka on võlgniku nimele registreeritud veel ka panditud ehitis aadressil (eelduslikult samuti ühisvara kostjaga 2). Ka ei ole võlgnik neid sõidukeid kohtutäiturile üle andnud. Nähtuvalt kohtutäituri kirjast võlgnik ka ei tööta. Eeltoodust tulenevalt on selge, et võlgnikul puudub lahusvara mille arvelt nõuet rahuldada ja samuti nähtub vallasvara arestimise aktist, et võlgniku vastu on veel täitmisel nõudeid kogusummas 294 568,18.krooni. Võlgnik ei ole nõuet ligemale 3 aasta jooksul rahuldanud. Hageja esitab nõude jagada eelduslikult kostjate ühisvaraks olev ehitis , selliselt, et kummalegi kostjale saaks kuuluma ½ ehitise kaasomandist. Kui kostja 1 seejärel ikkagi vabatahtlikult võlgnevust ei tasu, osutub võimalikuks kostja 1 omandis oleva ½ kaasomandi osa sundmüük täitemenetluses. Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmebaasi andmetel ei ole Kostjad sõlminud abieluvaralepingut. Kohtu põhjendused
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.
kohaselt kui isik taotleb, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes. Kohtutäituri andmetel ei nähtu kostjate abielus olemine R andmebaasist. Sellist infot perekonnaseisuasutus hagejale ei väljasta. Samas on kostjate abielus olemine ja abielu registreerimise aeg määrava tähtsusega esitatud haginõude lahendamisel ja seetõttu palub hageja sellekohased andmed kohtul välja nõuda HM perekonnaseisuosakonnalt kus kostjate abieluakt eelduslikult asub. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kostja 2 ise on kohtutäiturile kinnitanud, et ta on võlgniku seaduslik abikaasa ja samuti on kostjatel sama perekonnanimi ja sarnane vanus ning nad elavad koos. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PKS § 18 lg 1 sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. TMS § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ning vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. -2- 2-06-37236 Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid aadressile ja kohustas kostjaid andma kooskõlas
lg 2 p-s 1 sätestatuga asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul arvestades kohtuteate kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati MTile kätte a. ja KTile .a. isiklikult. Kostjad ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud. Ainsa asjana on MT on .a. kohtule esitanud 3 koopiat oma abielutunnistusest.. Antud tsiviilasjas puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjatel kui poolel, kelle kahjuks tagaseljaotsus tehti. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Raivo Einula Kohtunik -3-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.