lg 3 tulenevat õigust võib kohus kasutada ja jätta võlausaldajate poolt valitud halduri kinnitamata üksnes juhul, kui ta ei vasta
§-s 56 sätestatud nõuetele. Seejuures peab kohus
lg 4 järgi kohtumääruses nimetama halduri kinnitamatajätmise põhjused ehk nimetama, millistele
Võlausaldaja leiab, et maakohus rikkus
lg 4, kui jättis R.P haldurina kinnitamata, sest võlausaldajate poolt valitud haldur vastab
§-s 56 sätestatud nõuetele. Võlausaldajate poolt valitud halduri kinnitamatajätmisega eiras maakohus täielikult võlausaldajate tahet, mis oli avaldatud otseselt nii 17.10.2006 kui 07.12.2006 üldkoosolekul. Kohtul puudus olukorras, kus võlausaldajate poolt valitud uus pankrotihaldur vastab
§-s 56 sätestatud nõuetele, õigus minna võlausaldajate tahtest mööda ja nimetada kolmas pankrotihaldur. Maakohus rikkus
A uueks pankrotihalduriks. T.S ei saanud nimetada pankrotihalduriks ainuüksi põhjusel, et R.P kinnitamatajätmiseks puudusid alused (kõik
§-s 56 sätestatud eeldused on täidetud ja kohus ei märkinud kohtumäärusesse põhjendusena R.P poolt ühelegi eeldusele mittevastamist). Teades võlausaldajate üldkoosoleku protokollide alusel suhetest T.S, P. S, N OÜ ja selle esindajate ning M OÜ vahel ei oleks maakohus tohtinud nimetada T.S halduriks. Kuna pankrotimenetlus toimub võlausaldajate huvides ja olukorras, kus nende nõuded ei saa tõenäoliselt täies ulatuses rahuldatud, on arusaadav, et esimeses järjekorras tuleb arvestada võlausaldajate huvide ja soovidega ning kohtul puudub õigus ja võimalus oma otsustes minna vastuollu võlausaldajate soovidega. T.S sõltuvuse pärast teisest võlausaldajast, puudub T.S L.E kui suurima võlausaldaja usaldus. Kuna T.S andis maakohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, milles kinnitas kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast ja tegelikkuses on ikkagi sõltuv OÜ-st N, esitas pankrotihaldur kohtule vale informatsiooni. Võlausaldaja on ka seisukohal, et maakohus ei ole järginud menetluslikke tähtaegu ega täitnud kohtu kohustusi.
lg 2 alusel, kui pankrotiotsusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus 5 päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Y. A võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.10.2006 ning selles jättis võlausaldaja U.T pankrotihaldurina kinnitamata. Võlausaldaja kinnitab, et 17.10.2006 koosolekul valiti uueks pankrotihalduriks R.P. Võlausaldaja leiab, et kohtu poolt seadusliku pankrotimenetluse toimumise tagamist ei ole toimunud, sest sisuliselt lubas kohus pidada kaks võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 07.12.2006 2
lg 2 järgi saab halduri kinnitamist otsustada üksnes võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, mis saab toimuda üks kord. Maakohtu arusaamist, et R.P valiti uueks Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks 17.10.2006 koosolekul kinnitab otseselt ka 12.12.2006 kohtumäärus, millega maakohus jättis 17.10.2006 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku poolt Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks valitud R.P halduriks kinnitamata. Vastustaja seisukoht Pankrotihaldur T.S vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 12.12.2006 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust.
lg 5 kohaselt tühistab kohus määruskaebuse alusel halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatut. Võlausaldaja leidis määruskaebuses, et T.S uueks pankrotihalduriks nimetamisel rikkus maakohus
Seega kontrollib ringkonnakohus, kas T.S vastab antud sättes haldurile esitatud nõuetele – haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohtu poolt pankrotihalduriks nimetatud T.S ei ole kohtu töötaja. Võlausaldaja L.E leidis, et pankrotihaldur T.S ei ole Y. A pankrotimenetluses sõltumatu võlausaldajast OÜ N. Asjaolu, et OÜ N avalduse alusel alustati OÜ M täiendavat likvideerimist ja kohtu poolt nimetati likvideerijaks P.S ei muuda Y. A pankrotihaldurit sõltuvaks OÜ-st N ega likvideerijast P.S. L.E ei ole esitanud ühtegi väidet, mis viitaks OÜ N ja T.S vahelisele pankrotimenetluse välisele puutumusele, mis mõjutaks sõltuvust. Sõltumatuse all tuleb käsitleda eelkõige lähikondsust ja pankrotimenetluslikke erihuvisid. Pankrotihaldur ei tohi olla võlgniku ja võlausaldajaga sellises suhtes, mis võiksid ohustada tema sõltumatust võlgniku seisukohalt võlausaldajate võrdsel kohtlemisel ning mis häiriksid pankrotimenetluse läbiviimist. Sõltumatuse peamiseks kriteeriumiks pankrotihalduri puhul on asjaolu, et ta ei oleks võlgniku ega võlausaldaja teenistuslikes suhetes. L.E ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega esitanud tõendeid, mille alusel saab väita, et T.S on eelnevalt nõustanud või esindanud võlgnikku, teinud temaga eelnevalt tehinguid või on omanud tihedaid kontakte võlausaldajatega. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks kohtul on usaldus just pankrotihaldur T.S vastu. Võlausaldaja leidis ka, et kohus rikkus
lg 4 jättes R.P pankrotihalduriks kinnitamata, kuna ei ole nimetanud, millistele
nõuetele võlausaldajate poolt valitud haldur ei vasta.
07.12.2006 võlausaldajate koosoleku protokollist nähtub, et R.P pankrotihalduriks kinnitamise poolt andis hääli L.E, vastu oli Maksu- ja Tolliameti esindaja (t lk 338). Seega ei saa väita, et R.P oli kõigi võlausaldajate usaldus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lahendit tehes arvestanud menetluse keerukust ja andnud hinnangu halduri usaldusväärsusele. Kohus on samadel põhjustel, millega nimetas pankrotihalduriks T.S, jätnud nimetamata võlausaldajate üldkoosoleku poolt valitud halduri R.P. Toimiku materjalidest nähtub, et R.P esitas nõusoleku enda nimetamisega pankrotihalduriks Y. A pankrotimenetluses 07.12.2006 (t lk 341). Ka 17.10.2006 võlausaldajate esimese koosoleku protokollist nähtub, et kuigi üldkoosolek otsustas jätta kohtu poolt määratud halduri U.T kinnitamata, uut haldurit võlausaldaja esindaja hääletusele ei pannud (t lk 325). Seega on õige kohtu väide, et 17.10.2006 seaduses ettenähtud korras üldkoosolek uut haldurit ei valinud ning kohtul puudus võimalus viie päeva jooksul otsustada halduri kinnitamine. Põhjendatud ei ole L.E etteheited, et kohus ei järginud menetluslikke tähtaegu ega täitnud kohtu kohustusi. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.