Mõista Tallinna Vanglalt A.V kasuks
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 1
lg 1 p 4 alusel 30.juunist 2006 ebapiisava keeleoskuse tõttu ning määras maksta talle kasutamata puhkuse eest hüvitist 23 kalendripäeva eest. A.V palus halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täpsustustes tühistada käskkiri nr 1412-p osaliselt ning kohustada vastustajat: muuta
lg 1 alusel vabastamise alust ja vabastada kaebaja teenistusest
lg 1 järgi koondamise tõttu, maksta talle vastavalt
lg 1 ja § 131 lg 1 p 4 koondamishüvitist 12 kuu ametipalga ulatuses ja 34 tööpäeva palk teenistusest vabastamisest etteteatamata jätmise eest, hüvitada diskrimineerimisega ja ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju kaebaja 45 kuu ametipalga ulatuses, hüvitada õigusabikulud 10 000 kr. Kaebuse põhjendused. Käskkiri on ebaseaduslik, kuivõrd vastuolus
Käskkiri on ebaseaduslik ka seetõttu, et teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks oli mitte
lg 1 p 4 sätestatud asjaolu, vaid ametiasutuste reorganiseerimisega, so Tallinna ja Maardu Vanglate ning Kalaranna Vanglahaigla ühendamisega kaasnenud ametikohtade koondamine. Vaidlusalune käskkiri on vastuolus
lg 5, kuivõrd ei pakutud kaebajale teist ametikohta.
lubab ametnikuna teenistusse võtta Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Kaebaja on töötanud aastakümneid Siseministeeriumi süsteemis vastutavatel ametikohtadel, sealhulgas Täitevameti peadirektori asetäitjana ja vangla direktorina. Tallinna Vanglas oli ta ametis alates augustist
lg 1 p 4 kohaselt tuleb ebapiisava keeleoskuse tõttu vabastada ametnik kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Ametikohale nimetamisel luges vastustaja kaebaja eesti keele oskust piisavaks. Neli aastat hiljem teenistusest vabastamine puuduliku keeleoskuse motiivil on põhjendamatu. Kaebajat diskrimineeriti vanuse tõttu ja koheldi ebavõrdselt. Tema asemele nimetati söökla juhatajaks isik, kes on 25.aastane ja kelle eesti keele oskus on samuti algtasemel. Vanglas töötab ka teisi eesti keele algtaseme oskusega ametnikke, kuid
lg 1 p 4 järgi vabastati ainult kaebaja.
lg 1 kohaselt võib ametniku 65-aastaseks saamisel teenistusest vabastada vanuse tõttu. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajal oli kaebaja
-s mitte. Kui direktiivi ülevõtmata jätmisega on isikule tekitatud kahju, on riik 2
lg 1 nõuetega, lugedes V.V teenistusest vabastatuks päevast, millest oli ära langenud teenistussuhte peatumise alus. Kohus leidis, et kaebajat ei oleks saanud teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe oli tema ajutise töövõimetuse tõttu peatunud (
Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel.
lg 1 tuleneb nõue, et riigiametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Keeleseaduse § 5 lg 2 näeb ette, et avalikud teenistujad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Keeleseaduse § 5 lg 5 kohaselt nõutakse eesti keele oskust alg-, kesk- või kõrgtasemel. Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 p 8 kohaselt nõutakse kõrgtasemel eesti keele oskust neilt avalikelt teenistujatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. Sama määruse p 9 sätestab, et kõrgtasemel eesti keele oskust nõutakse muuhulgas ka kõrgematelt ja vanemametnikelt, sõltumata nende teenistusülesannetest. Kaebaja nimetati 01.01.2003 Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialisti ametikohale ning see ametikoht kuulub vanemametnike, kellelt nõutakse eesti keele oskust kõrgtasemel, gruppi. Kõrgtasemel eesti keele oskuse nõue sisaldub ka Tallinna Vangla direktori 27.10.2003 käskkirjaga nr 70 kinnitatud majandusosakonna spetsialisti ametijuhendi osas „kvalifikatsiooninõuded“, millega on kaebajat tutvustatud 05.11.2003. Vastustaja selgitustest ilmneb, et juba 2003. aastal juhiti kaebaja tähelepanu eeltoodud asjaoludele ja nõuti, et kaebaja esitaks eesti keele kõrgtasemel oskuse tunnistuse hiljemalt 31.12.2003. Seega oli kaebaja teadlik tema poolt täidetaval ametikohal kehtivast eesti keele kõrgtasemel oskuse nõudest. 3
lg 1 p 4 näeb ette, et ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Teenistusest vabastamise õigust omav isik on käesoleval juhul põhjendatult rakendanud
lg 1 p 4 tulenevat õiguslikku tagajärge ning kaebaja teenistusest vabastamine ebapiisava keeleoskuse tõttu on olnud õiguspärane. Tuvastatud ei ole, et kaebajat oleks olnud võimalik nimetada tema nõusolekul mõnele teisele ametikohale. Kaebaja väited tema ametikohaga seonduvalt ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kaebaja oli nimetatud majandusosakonna spetsialisti, mitte söökla juhataja ametikohale, nagu ta ise väidab. Majandusosakonna spetsialisti teenistusülesanded hõlmavad muuhulgas õigusaktide nõuete mõistmist ning nende tutvustamist ja selgitamist alluvatele, kelle hulgas oli ka eesti keelt kõnelevaid töötajaid, kindlaksmääratud aruandluse koostamist ja esitamist, kontrollorganite ettekirjutuste täitmist määratud tähtajaks, vajalike tööohutusjuhendite selgitamist alluvatele, vastamist kirjadele ja kinnipeetavate kirjalikele kaebustele. Kõik nimetatud tegevusvaldkonnad eeldavad keeleoskust nõutaval, so kõrgtasemel. Kuna kaebajal piisav eesti keele oskus puudus, siis täitsid neid teenistusülesandeid, kus oli vajalik keeleoskus kõrgemal tasemel, tema eest osaliselt teised majandusosakonna ametnikud, mida kinnitasid kohtus tunnistusi andnud O. M (peaspetsialist ja kaebaja vahetu ülem) ning N. S. Asjas kogutud tõendid annavad alust järeldada, et kaebaja võis oma puuduliku eesti keele oskuse tõttu toime tulla küll osaga, kuid mitte kõigi ametijuhendiga ettenähtud teenistusülesannetega. Vastupidist ei tõenda ning ka tähendust pole asjaolul, et kaebajat ei olnud teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkorras karistatud. Haldusasjas tuvastatud asjaoludega ei ole kooskõlas kaebaja väide, mille kohaselt oli tema teenistusest vabastamise faktiliseks põhjuseks vanglaasutuste reorganiseerimisega seotud ametikohtade vähendamine. Vanglaasutused liideti vastavalt 01.01.2003 ja 01.11.2004, so tunduvalt enne kaebaja teenistusest vabastamist. Justiitsministri 15.06.2005 määrusega nr 25 vähendati alates 01.07.2005 Tallinna Vangla teenistujate koosseisus 112 ametikohta, mis olid pikka aega komplekteerimata. Kaebaja ametikohta ei ole koondatud. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud ega diskrimineeritud. Kaebaja on võrrelnud ennast mitte samalaadses olukorras olevate isikutega, vaid ametnikega, kes on erinevatel ametikohtadel, erinevate keeleoskustasemetega ning erineva erialase haridusega. Riigiametnikuna töötamine ei ole põhiõigus ja isiku vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole diskrimineerimine. Kaebaja vabastati teenistusest mitte vanuse, vaid ebapiisava keeleoskuse tõttu. Vastustaja väitel vabastati ametist kaebajaga samal aastal ebapiisava keeleoskuse tõttu veel 11 ametnikku ja vastavalt vajadusele seda praktikat jätkatakse. Asutuse juhtkonnal on kohustus tagada asutuse tegevuse jätkusuutlikkus ja teha valik isikute vahel, kelle teenistuses jätkamine on hädavajalik ja kelleta asutuse põhifunktsioonide täitmine on võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4
lg 1), ennistamisest loobumise tõttu hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses (
lg 2), ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks kaebaja 45 kuu suurune ametipalk, õigusabikulud 16 500 kr. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et faktiliselt tingis tema teenistusest vabastamise vanglaasutuste reorganiseerimisega kaasnenud ametikohtade koondamine ning et vastustaja eesmärk kaebaja vabastamisel ebapiisava keeleoskuse ettekäändel oli vältida koondamisega seotud hüvitiste maksmist. Kaebaja ametikoht on küll alles, kuid vakantne ja seda pole püütudki täita. Vaatamata eesti keele oskuse algtasemele sai kaebaja oma teenistusülesannetega hästi hakkama, pretensioone tema töö suhtes polnud, tulemusliku töö eest sai korduvalt kiita. Ametikohale oli küll kehtestatud kõrgtasemel eesti keele oskuse nõue, kuid sisuliselt seda oskust vaja polnud. Kaebajat on diskrimineeritud ja ebavõrdselt koheldud kaebuses nimetatud direktiivi mõistes ning tekitatud sellega kahju. Kaebajal on akadeemiline kõrgharidus ja 37aastane töökogemus, ta oleks olnud nõus jätkama teenistust vanglas ükskõik millisel ametikohal, kuid vastustaja, rikkudes
Kaebaja vabastati ebapiisava eesti keele oskuse ettekäändel, kuid vanglas jätkavad teenistust kõrghariduseta ja kaebajast tunduvalt väiksemate vanglas töötamise kogemustega ametnikud, kelle riigikeele oskus on kaebajaga samal tasemel. Põhjendusega, et vanglale pandud ülesannete täitmise seisukohalt ei ole kõigi ametnike üheaegne vabastamine võimalik, ei saa kaebaja teenistusest vabastamist õigustada. Vastustaja leidis halduskohtu otsuse õige olevat ning palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse esemeks on käskkiri, millega vabastati kaebaja teenistusest
lg 1 p 4 alusel seoses ametikohale mittevastavusega ebapiisava keeleoskuse tõttu. Tuvastatud asjaolude kohaselt vabastati kaebaja teenistusest ajal, mil tema teenistussuhe oli ajutise töövõimetuse tõttu peatunud (
p 3), ning kohus, nõustudes kaebajaga, leidis, et see on vastuolus
Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et seadus ei keela
lg 1 p 4 alusel vabastada ametnikku teenistusest ajal, mil teenistussuhe on peatunud ajutise töövõimetuse tõttu. Vastustaja pole aga apellatsioonkaebust esitanud. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. A.V apellatsioonkaebuses on vaidlustatud halduskohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata kaebuse nõuded muuta teenistusest vabastamise alust ja maksta sellega seotud hüvitised, samuti nõue hüvitada diskrimineerimisega ja ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju. Selles osas kontrollibki ringkonnakohus apelleeritud halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Halduskohus tuvastas ning apellant kinnitab, et tema eesti keele oskus on algtasemel. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialist, millisele ametikohale kaebaja 01.01.2003 nimetati ja vaidlusaluse 22.06.2005 käskkirjaga nr 1412-p vabastati, kuulub vanemametnike gruppi, kellelt nõutakse eesti keele oskust kõrgtasemel. Oma seisukohtades on apellant pidanud tema teenistusest vabastamist 5
lg 5 ei viidud teda üle teisele ametikohale, kus nõutav eesti keele oskuse tase vastas kaebaja omale; 3) teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks oli vanglaasutuste reorganiseerimisega kaasnenud ametikohtade koondamine. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Keeleseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigiasutuse asjaajamise keel on eesti keel, ning § 5 lg 2 kohaselt peavad avalikud teenistujad oskama ja kasutama keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Seega seostab keeleseadus avalikult teenistujalt nõutava eesti keele oskuse tasemega, mis on vajalik teenistuskohuste täitmiseks. Hinnangu ametniku teenistusülesannete täitmisele eesti keele oskuse aspektist saab anda ametiasutuse juht või teenistusest vabastamise õigust omav isik, sest juhtkond on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad, asjatundlikud ja teenistusülesannete täitmisega hästi toime tulevad isikud.
sätestab sõnaselgelt tingimuse ametnike eesti keele oskuse suhtes: ametnikud peavad valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Keeleoskuse nõuded ametnikule on täpsustatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 249. Selle määruse punktis 9 nähakse ette, et avalikuks teenistujaks, kellelt nõutakse eesti keele oskust kõrgtasemel, on ka vanemametnikud. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialist kuulub vanemametnike põhigruppi ning et ametijuhendi järgi on üheks kvalifikatsiooninõudeks eesti keele valdamine kõrgtasemel. Ametijuhendis kirjeldatud spetsialisti teenistuskohustuste sisu annab alust järeldada, et sellele ametikohale kehtestatud kõrgtasemel eesti keele oskuse nõue on proportsionaalne ja kooskõlas keeleseaduse § 5 lg-s 2 sätestatuga. Kaebaja väide, et teenistuskohustuste edukaks täitmiseks piisas tema eesti keele oskuse algtasemest, ei ole põhjendatud. Ergutused ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei oma tähtsust ebapiisava keeleoskuse pärast teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast. Vastustaja selgitas ning põhjendas asjakohaselt, et kaebaja eesti keele oskus ei olnud piisav teenistusülesannetega edukaks toimetulekuks. Kuivõrd ametijuhend näeb ette muuhulgas suhtlemise kinnipeetavatega (selleks kehtestatud korras), sööklas töötavate kokkade ja kinnipeetavate töö juhendamise ja korraldamise, kinnipeetavate tööle võtmise, köögitööliste instrueerimise töötervishoiu ja tööohutuse alal, tööohutusjuhendite ja õigusaktide tutvustamise alluvatele töötajatele, siis eeldab kaebaja teenistuskohustuste nõuetekohane täitmine väga head suulist eesti keele oskust, mis kaebajal praktiliselt puudub. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei saa efektiivselt täita ametijuhendis nimetatud kohustusi, kui nii suuline kui ka kirjalik riigikeele oskus on piiratud. Kaebaja viidatud direktiivi 2000/78/EÜ p 17 näeb ette, et selle direktiiviga ei nõuta sellise isiku tööl hoidmist, kes ei ole võimeline täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud käskkirja andmisel ei rikutud
lg 5 nõudeid, sest kaebaja teenistusest vabastamise ajal ei olnud vabu ametikohti, mille täitmiseks esitatavatele nõuetele oleks ta vastanud. Kaebaja oli vanglaametnik ning vaidlusaluse käskkirja andmise ajal 62 aastane. Arvestades puudulikku riigikeele oskust, oleks saanud teda nimetada vaid sellisele ametikohale, kus on nõutav eesti keele oskuse algtase. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebajaga teenistussuhte lõpetamise ajal Tallinna Vanglas selliseid vabu töö/ametikohti kaks – koka ja välivalvuri. Kaebajal puudub koka eriala, mistõttu polnud võimalik talle koka kohta pakkuda. 6
lg 1 alusel tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ja sama paragrahvi lõige 2 alusel hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses, selgitab ringkonnakohus, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab tasu välja mõista vaid siis, kui teenistusest vabastamine on ebaseaduslik ja kaebaja ennistatakse teenistusse, ning kuue kuu hüvitis vaid siis, kui teenistusest vabastamine on õigusvastane ja isik kuuluks ennistamisele, kuid ta loobub sellest.
Apellandi teistsugune arvamus on ekslik ega tugine seadusele. Halduskohus viitas õigesti
lg 1 tulenevale nõudele, et riigiametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Õige on ka halduskohtu seisukoht, mille kohaselt Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialisti ametikohustuste nõuetekohane täitmine eeldab eesti keele oskust kõrgtasemel. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on 19.11.2000 sooritanud eesti keele algtaseme eksami ja et tema tegelik eesti keele oskus nii teenistusse võtmise kui ka teenistusest vabastamise ajal vastas samuti vaid algtasemele. Kuivõrd vastustaja selgituste kohaselt töötas kaebaja enne majandusosakonna spetsialisti ametikohale nimetamist Tallinna Vanglas söökla juhatajana tähtajalise töölepingu alusel, siis pidi olema vastustajale teada, et kaebaja eesti keelt praktiliselt ei oska (15.09.2004 koostatud keeleoskuse kontrollaktis on märgitud, et kaebaja tegelik eesti keele oskus vastab 0-tasemele). Seega rikuti A.V teenistusse võtmisel
sätestatud teenistusse võtmise nõudeid, millele õigesti osundas ka kaebaja oma esialgses kaebuses. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebajaga teenistussuhte lõpetamine oli õige, kuid vabastamise alus on vale. Kohaseks aluseks kaebajaga teenistussuhte lõpetamisel oleks olnud
lg 1, mis näeb ette, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju. Kaebaja on esitanud muuhulgas nõude teenistusest vabastamise aluse muutmiseks. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse osaliselt, lugedes A.V teenistusest vabastatuks
Nimetatud sätte alusel teenistusest vabastamise tõttu tuleb Tallinna Vanglalt vastavalt
lg 3 sätestatule välja mõista kaebaja kasuks hüvitis tema kolme kuu ametipalga ulatuses. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna esitatud pole ühtegi õigusabikulu kandmist tõendavat dokumenti, siis jäävad kaebaja väidetud õigusabikulud terves ulatuses tema enda kanda. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.