KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1223 Haldusasi Harju maavanema protest Kuusalu Vallavalitsuse 05.10.2005 korralduse nr 765 ja 08.12.2005 korralduse nr 126 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 8.septembri 2006 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Kuusalu Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Harju maavanem, esindaja Kristjan Kenapea Vastustaja Kuusalu Vallavalitsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 8.septembri 2006 kohtuotsus ja saata asi uueks arutamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kätte saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kuusalu Vallavalitsuse 05.10.2005 korralduse nr 765 alusel maksti Kuusalu Lasteaia Jussike nimekirja kantud laste vanematele, kelle laps ei olnud ajavahemikul 01.09.200505.10.2005 lasteaias, hüvitist 1000 krooni vastavalt lisale 1 ning vabastati samal ajavahemikul Kolga lasteaias olnud Kuusalu Lasteaia Jussike nimekirja kantud lapsed septembrikuu kohatasust vastavalt lisale
- Hüvitised määrati maksta Kuusalu Lasteaia Jussike hoone rekonstrueerimise eelarve vahendite arvelt. Korralduse põhjendused olid järgmised. 17.03.2005 sõlmisid Kuusalu Vallavalitsus ja F AS töövõtulepingu Kuusalu lasteaia rekonstrueerimiseks. Lepingu järgi pidi lasteaia hoone I tiiva ehitustööd tellijale üle antama hiljemalt 01.08.
- Ehitustööd anti üle alles 03.10.2005, mistõttu ei olnud vallavalitsusel võimalik korraldada 01.09.2005 – 05.10.2005 väikelaste päevahoidu Kuusalus. Lastevanematele, kellel puudus sel ajal võimalus iseseisvalt oma laste päevahoidu korraldada, loodi võimalus lapsi hoida Kolga Lasteaias, kus aga ruumi piiratuse tõttu ei olnud võimalik 3-06-1223 hoida kõiki Kuusalu lasteaia lapsi. Seetõttu pidid paljud lapsevanemad korraldama oma lapse hoidu iseseisvalt, tegema planeerimata kulutusi ja ümber korraldama oma igapäevast elu. Samuti pidid oma elukorraldust muutma Kuusalu lasteaia laste vanemad, kelle lapsed viidi Kolga lasteaeda. Kuusalu Vallavalitsus sai töödega hilinemise eest töövõtjalt viivistasu 1 177 319,80 krooni, mille võrra väheneb ehituse maksumus ning on võimalik hüvitada lastevanematele ehituse pikenemisest tingitud kulutused ja ebamugavus. Kuusalu Vallavalitsuse 08.12.2005 korraldusega nr 126 maksti 2000 krooni hüvitist novembri ja detsembri eest Kuusalu Lasteaia Jussike nimekirja kantud laste vanematele, kelle lapsele ei olnud võimalik alates 01.11.2005 anda lasteaiakohta, ning vabastati korralduse lisas toodud lapsevanemad novembri ja detsembri eest lasteaia kohamaksust. Korralduses märgiti, et Kuusalu lasteaia rekonstrueerimiseks sõlmitud lepingu kohaselt pidi töövõtja andma tellijale üle lasteaia II tiiva ehitustööd hiljemalt 19.09.
- Ehitustöid ei ole siiani üle antud, mistõttu vallavalitsusel ei ole võimalik korraldada 1.novembrist 2005 uute väikelaste päevahoidu Kuusalus. 26.01.2006 kirjaga nr 2.1-1/214 alustas Harju maavanem nimetatud korralduste üle järelevalvemenetlust. Harju maavanem tegi 19.04.2006 kirjaga nr 2.1-1/214 Kuusalu Vallavalitsusele ettepaneku viia Kuusalu Vallavalitsuse 05.10.2005 korraldus nr 765 ja 08.12.2005 korraldus nr 126 vastavusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS), valla- ja linnaeelarve seaduse ning Kuusalu Vallavolikogu 20.12.2000 määrusega nr
- Kuusalu Vallavalitsus esitas asjas omapoolsed selgitused 08.05.2006 kirjaga nr 18.2-13/13901 ja 06.06.2006 kirjaga nr 18.2-13/1390-2, kuid Harju maavanema ettepanekut ei täitnud.
- Harju maavanem esitas Tallinna Halduskohtule protesti Kuusalu Vallavalitsuse 05.10.2005 korralduse nr 765 ja 08.12.2005 korralduse nr 126 tühistamiseks. Protestitavad korraldused on vastuolus KOKS § 22 lg 1 punktidega 1 ja 5, valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg-ga 1 ning Kuusalu Vallavolikogu 20.12.2000 määrusega nr 24 „Kuusalu valla koolieelse lasteasutuse muude kulude osaliseks katmiseks lastevanematelt võetava tasu ja õppevahendite kulu suuruse kehtestamine“ ja Kuusalu Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni
- aasta protokollidega, sest Kuusalu Vallavalitsusele ei ole antud täiendavaid võimalusi osalustasust vabastamiseks või osalustasu määra vähendamiseks ja vallavalitsusele ei ole tehtud ettepanekuid lasteaia osalustasu maksmise ja lastevanematele hüvitise maksmise küsimustes seoses Kuusalu lasteaia renoveerimistööde venimisega. Kuusalu Vallavalitsuse 05.10.2005 korralduse nr 765 ja 08.12.2005 korralduse nr 126 alusel maksti nende aktidega määratletud õigustatud isikute ringile võrdses ulatuses hüvitisi, kuid ei nõutud kuludokumentide esitamist ega reaalsete kulude tõendamist, mistõttu ei selgu, milliseid kulutusi hüvitati. Kuusalu Vallavolikogu 21.12.2005 määrusega nr 6 kinnitatud valla teisest lisaeelarvest nähtub Kuusalu lasteaiale toetuste määramine ning eelarve seletuskirjast lastevanematele renoveerimistöödega põhjustatud ebamugavuste kompenseerimine just toetusteks eraldatud raha arvelt. Kuusalu valla eelarve täitmise aruandest tulenevalt on oktoobris 2005 välja makstud summa määratletud kui “sotsiaaltoetused ja eraldised füüsilistele isikutele”. Seega protestitavate korralduste alusel teostatud väljamaksed ei ole olemuselt hüvitised, vaid tegemist on vallaeelarvest makstud toetustega. KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine volikogu ainupädevusse. Korralduste alusel hüvitiste maksmine toimus vallaeelarvest ja nende 2
(7)3-06-1223 summade maksmiseks ei olnud volikogu kehtestanud korda. Protestitavate korraldustega nähti ette maksta lastevanematele raha vallaeelarves lasteaia investeeringuteks ettenähtud summade arvelt. Samas, valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg 1 kohaselt saab eelarves määratud assigneeringuid kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega.
- Vastustaja Kuusalu Vallavalitsus leidis, et korraldused on seaduslikud. Lasteaed pidi alustama tööd osaliselt alates
- septembrist 2005, kui väikelaste päevahoidu pidi võimaldatama ainult lasteaia nimekirjas olevatele lastele, ning alates
- novembrist pidi võimaldatama lasteaiakohad ka järjekorras olevatele lastele. Omavalitsus kui teenuse osutaja ei saanud täita lastevanematele antud lubadusi teenuse tagamiseks ning seetõttu tekkis lastevanematel varaline ja mittevaraline kahju. Planeeritud ajaks lapse lasteaeda mittepääsemisel tekkisid lastevanematele täiendavad kulud seoses hoidja leidmise või töölt koju jäämisega. Mittevaralise kahjuna on käsitletav eelkõige hingeline valu, mida pidid lapsed ja nende vanemad kannatama seoses ebamäärase olukorraga. Kuludokumentide alusel hüvitise maksmine tekitanuks juurde üleliigseid kulutusi ning täiendavat ebameeldivust isikutele HMS § 4 ja § 5 lg 2 mõttes. Enamikel juhtudel oleks kulude tõestamine lastevanemate poolt olnud raskendatud. Lasteaia ehitusest tingitud kulude hüvitamine lastevanematele ei ole käsitletav toetuse andmisena ning ei kuulu volikogu pädevusse – tegemist on haldusorgani poolt üksikküsimuse lahendamisega ühe protsessi sees. Hüvitiste maksmine ning kohamaksu vabastused teostati hoone rekonstrueerimise eelarve vahendite arvelt kui investeeringu teostamisega kaasnenud kulu. Hüvitise maksmise katteallikaks oli ehitusettevõtjale määratud leppetrahv. Lasteaialaste kohatasust vabastamisele ei saa kohaldada Kuusalu Vallavolikogu 02.12.2000 määrust nr 24 „Kuusalu valla koolieelse lasteasutuse muude kulude osaliseks katmiseks lastevanematelt võetava tasu ja õppevahendite kulu suuruse kehtestamine”, sest määrus käsitleb kohatasust vabastamist sotsiaalsetel asjaoludel. Kolga Lasteaias käinud lapse kohatasust vabastamine oli tingitud asjaolust, et omavalitsus ei olnud suuteline kvaliteetset teenust lastele pakkuma ning vanematele tekitati ebamugavusi.
- Tallinna Halduskohtu 08.09.2006 otsusega rahuldati Harju maavanema protest ning tühistati Kuusalu Vallavalitsuse 05.10.2005 korraldus nr 765 ja 08.12.2005 korraldus nr
- Otsuse põhjendused olid järgmised. Vaieldavad ei ole asjaolud, et F AS poolt 17.03.2005 töövõtulepingu rikkumise tagajärjel oli Kuusalu Vallavalitsusel takistatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 nõuetekohane täitmine ja Kuusalu Lasteaia Jussike rekonstrueerimise lõpuleviimise hilinemine põhjustas selles lasteaias käima pidanud laste vanematele ebameeldivusi ja võimalikke täiendavaid kulutusi ning protestitud korraldustega lapsevanematele hüvitiste maksmine ning kohamaksu vabastused teostati hoone rekonstrueerimise eelarve vahendite arvelt, sealjuures kulutuste katteallikaks oli ehitusettevõtjale määratud leppetrahv, mille võrra ehituse maksumus oli vähenenud. Lähtuvalt KOKS § 22 lg 1 p 1 ning valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg 1, § 23 ja § 24 lg 1, puudus Kuusalu Vallavalitsusel pädevus ja õigus nimetatud finantside omatahtsi (sh volikogu poolt eelarve muutmiseta) kasutamiseks. Seega pole isegi oluline, kas protestitud korralduste p-s 1 nimetatud hüvitist peaks käsitlema toetusena või kahjuhüvitisena: mõlemal juhul oleks rikutud eelnimetatud nõudeid. Isegi kui eeldada, et tegemist oli Kuusalu Lasteaia Jussike rekonstrueerimise lõpuleviimise hilinemisest lastevanematele põhjustatud kahju hüvitamisega, nagu väidab vastustaja, siis ei ole Kuusalu Vallavalitsus järginud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVS) sätestatud aluseid ja 3
(7)3-06-1223 tingimusi. Käesoleval juhul puuduvad andmed, et keegi lapsevanematest, kellele hüvitus määrati, oleks esitanud RVS § 17 sätestatud taotluse ning endal kahju tekkimist ja selle suurust tõendanud. Võrdsetel alustel hüvitise maksmine kõigile lapsevanematele, kelle lapsele ei olnud tagatud märgitud perioodidel lasteaiakohta, ilma, et isikutelt oleks nõutud kahju olemasolu tõendamist, ei ole kooskõlas RVS-s sätestatud kahju hüvitamise põhimõtetega. Protestitud korraldustest ei nähtu ka, et Kuusalu Vallavalitsus oleks kaalunud oma süü raskust ja vormi tekkinud olukorras, oma vastutust võimalikult piiravaid asjaolusid jms. Kuna viidatud on nii lapsevanemate väidetavatele kulutustele kui ka ebamugavustele, siis nähtuvalt samuti vastustaja seletusest on nn kahjuhüvitisega püütud hüvitada üheaegselt nii otsest varalist kahju kui ka mittevaralist kahju, eristamata kummagi osa selles. Ka ei ilmne protestitud korralduste motiveeringust RVS §-s 9 sätestatud eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kui 05.10.2005 korraldust on Kuusalu Vallavalitsus püüdnud kuidagi põhjendada, siis 08.12.2005 korraldus on sisuliselt põhjendamata. HMS § 5 lg-s 2 sätestatud nõue, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, ei tähenda, et haldusorgan võiks loobuda seadusest tulenevate nõuete täitmisest. Neil asjaoludel ei oma tähtsust ka Kuusalu Vallavolikogu 17.05.2006 istungi protokollis nr 5 tagantjärele väljendatud seisukoht, et tegemist oli hüvitisega, kulude kompenseerimisega, mille maksmiseks ei olnud vajalik volikogu otsustus. Arvestades fakti, et kahju hüvitamise eeldusi, põhimõtteid, aluseid ja korda ei ole järgitud, on tegemist pigem toetuse andmisega, et kompenseerida lastevanematel tekkida võinud võimalikke lisakulutusi ja ebamugavusi. Seda järeldust kinnitab nii maavanema poolt tuvastatu kui ka Kuusalu valla veebilehelt nähtav, et Kuusalu valla eelarve täitmise aruandest seisuga 31.10.2005 tulenevalt on oktoobris 2005 välja makstud summa 71 000 kr määratletud kui “sotsiaaltoetused ja eraldised füüsilistele isikutele”, samas kui eelarves ettenähtud summa oli 0 krooni. Ka toetusi saab vallavalitsus jagada vaid õigusaktides ettenähtud korras ja vahendite arvelt. Kuivõrd toetuste andmise ning valla eelarvest teenuste osutamise korra kehtestamine on vallavolikogu pädevuses ja niisugust korda või sellekohast otsust vallavolikogu ei olnud kehtestanud ning Kuusalu Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 2005. aasta protokollidest ei nähtu sellesisuliste ettepanekute tegemine vallavalitsusele, siis on vallavalitsus teinud oma otsustused toetuste maksmiseks valla eelarvest ilma seadusliku aluseta. Protestitavate korraldustega on Kuusalu Vallavalitsus vabastanud ka Kolga lasteaias olnud Kuusalu Lasteaia Jussike nimekirja kantud lapsed (lapsevanemad) vastavalt septembrikuu ning novembri- ja detsembrikuu kohatasust (-maksust). Kuusalu Vallavolikogu 20.12.2000 määrusega nr 24 on kinnitatud Kuusalu valla koolieelse lasteasutuse muude kulude osaliseks katmiseks lastevanematelt võetava tasu ja õppevahendite kulu suurus. Kuusalu Vallavolikogu on osundatud määruses kehtestanud alused lapsevanemate osalustasust vabastamiseks või osalustasu määra alandamiseks ning vastavate avalduste ja vajalike dokumentide esitamise ja avalduste lahendamise korra, mida vastustaja ei ole samuti järginud. Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et lasteaia laste kohatasust vabastamine vaidlusalusel juhul ei ole käsitletav Kuusalu Vallavolikogu 02.12.2000 määruse nr 24 järgi põhjusel, et nimetatud kord käsitleb kohatasust vabastamist sotsiaalsetel asjaoludel. Kuusalu Vallavolikogu ei ole selle ega mingi muu määrusega kehtestanud täiendavaid aluseid osalustasust vabastamiseks või osalustasu määra vähendamiseks. Osundatud määruse järgi ei vabasta isegi lapse puudumine koolieelsest lasteasutusest lapsevanemat osalustasu maksmisest, kõnealusel juhul olid need lapsed, kelle vanemad tasu maksmisest vabastati, kindlustatud aga lasteaiakohaga sama omavalitsuse teises lasteaias ning neile oli tagatud transport Kolga Lasteaeda ja tagasi. Vallavolikogu ei ole andnud vallavalitsusele võimalust vanemate kohatasust vabastamiseks 4
(7)3-06-1223 põhjusel, et omavalitsus ei olnud suuteline kvaliteetset teenust lastele pakkuma. Seega puudus Kuusalu Vallavalitsusel seaduslik alus vastavate otsustuste tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Kuusalu Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 08.09.2006 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Harju maavanema protest rahuldamata. Ekslik on kohtu seisukoht, et korraldused ei ole kooskõlas valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg-ga
- Kohus oleks pidanud käsitlema vaidlustatud korraldustes tehtud rahaeraldusi koos Kuusalu Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarves eraldatud assigneeringute ja nende eesmärkidega
- aastaks. Kuusalu Vallavolikogu poolt 23.02.2005 määrusega nr 11 kinnitatud
- aasta eelarves oli Kuusalu lasteaia investeeringuks kavandatud vahendeid summas 23 204 200 krooni. Vastavalt eelarve seletuskirjale oli vahendeid kavandatud lasteaia rekonstrueerimiskuludeks 21 700 000 krooni, inventari soetamiseks 1 300 000 krooni ning ületulevate kuludena lasteaia renoveerimiseks 204 200 krooni. Täpsemat eelarve vahendite jaotust volikogu poolt kinnitatud eelarves ei olnud ning vallavalitsusel tuli lahendada kogu ehitusprotsess ning sellega kaasnevad küsimused volikogu poolt eraldatud vahendite piires. Eelarves kavandatud summad on ettenähtud kogu ehitusega kaasnevate küsimuste lahendamiseks s.h ka võimalike ehituse käigus tekkivate kahjude kompenseerimiseks. Kuusalu lasteaias käinud laste vanematele välja makstud hüvitis ja kohamaksuvabastus Kuusalu Lasteaia Jussike hoone rekonstrueerimise eelarve vahendite arvelt on otseselt lasteaia rekonstrueerimisega kaasnenud kulu ning väljamaksed Kuusalu valla eelarves investeeringuks määratud vahenditest on vastavuses valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg-ga
- Väär on kohtu seisukoht, et Kuusalu Vallavalitsus ei ole järginud kahju hüvitamise eeldusi, põhimõtteid, aluseid ja korda. Vastupidiselt halduskohtu seisukohale ei ole RVS § 17 kohaselt kahju hüvitamiseks taotluse esitamine kohustuslik. Vastavalt RVS § 12 on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kahju tekitajaks on Kuusalu Vallavalitsus, kes ei võimaldanud lastevanematele seadusejärgset lasteaiakohta lubatud tähtajaks. Kahjuhüvitise määramisel lähtuti HMS § 4 ja § 5 toodud põhimõtetest. Lapsevanemad pöördusid omavalitsuse poole päringutega, kas ja millisel viisil kavatsetakse hüvitada tekitatud kahju. Omavalitsus otsustas kulud kompenseerida ühesuguse piirsumma ulatuses, kuna otsusega seotud isikute ring oli väga suur – 117 lapse vanemad - enamikul ei olnud võimalik esitada tagantjärele kuludokumente ja kuludokumentide kontrollimine oleks olnud raske. Peale selle oli niisugune kompenseerimise protsess lühiajaline ning ei tekitanud ebameeldivusi lastevanematele. Kohus on asunud seisukohale, et tegemist oli toetusega, millega kompenseeritakse tekkida võinud lisakulusid ja ebamugavusi. Kohus on sisuliselt võrdustanud mõisted „hüvitis“ ja „toetus“. Need mõisted on oma olemuselt erinevad ja toetus ei saa samaaegselt olla kompensatsioon/hüvitis. KOKS § 22 lg 1 p 5 nähtuvalt hüvitiste/kahjude kompenseerimise küsimus ei ole volikogu ainupädevuses. Vastavalt RVS § 12 ja KOKS § 30 lg 1 p 3 oli hüvitise maksmine Kuusalu Vallavalitsuse ainupädevuses. Lastevanemate eest osalustasu väljamaksmisel toimiti nii nagu osalustasust vabastamisel majanduslikel põhjustel. Kuusalu Vallavalitsus leidis, et ei ole mõistlik maksta reaalselt välja kohatasu ulatuses hüvitist lastevanematele ja seejärel nõuda neilt osalustasu maksmist.
- Harju Maavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 5
(7)3-06-1223 Kohus on õigesti kohaldanud valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg-t
- Eelarves tehtavaid assigneeringuid saab kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja eesmärkidel. Vallavalitsusel ei olnud õigust teostada kaalutlusõigust s.h otsustada vaidlustatud rahaeraldusi hoone rekonstrueerimise vahendite arvelt. Õige on kohtu seisukoht, et vallavalitsus rikkus rahaeraldusega KOKS § 22 lg 1 p 1 ning valla- ja linnaeelarve seaduse § 16 lg 1, § 23 ja § 24 lg 1 sätteid. Kui vallavalitsuse arvates vajasid lastevanemad lasteaia ehitustööde venimise tõttu toetust, siis oleks tulnud seda teha vastavalt olemasolevatele toetuse maksmist reguleerivatele valla õigusaktidele või teha ettepanek volikogule eelarve muutmiseks ja ühekordsete rahaeralduste tegemiseks. Samuti oleks saanud rahaeralduse teha väljamaksete eesmärgile vastavate eelarvesummade arvelt, nt vallavalitsuse reservfondist. Vastupidiselt apellandi arvamusele ei ole tegemist hüvitisega, sest vaidlustatud korralduste alusel maksti nende aktidega määratletud õigustatud isikute ringile hüvitisi võrdses ulatuses, kuid ei nõutud kuludokumentide esitamist ega reaalsete kulude tõendamist. Vaidlustatud korralduste alusel rahasummade väljamaksmine ei ole võrdsustatav võlaõigusseaduse kohase kahju hüvitamisega, kuna järgitud ei ole kahju hüvitamise aluseid, põhimõtteid ega korda. Puudub selgus, kes lapsevanematest ning mil määral kulutusi tegi või kahju kandis, samuti missuguse kahju liigiga tegemist oli. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ning asi saata uueks arutamiseks samale halduskohtule.
- HKMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus tühistada kohtuotsuse ja saata asja uueks arutamiseks, kui kohus otsustas kolmandate isikute õiguste üle, keda asja arutamisele ei ole kaasatud ning kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada. Kolmanda isikuna, kes tuleb menetlusse kaasata, käsitletakse HKMS § 14 lg 3 p-s 1 isikut, kelle seadusega kaitstud õiguste või vabaduste üle võidakse asjas otsustada.
- Käesolevas asjas otsustas kohus kolmandatele isikutele kohaliku omavalitsuse poolt määratud rahasummade määramise õiguspärasuse üle. Tegemist oli haldusaktide adressaatidega, kellelt haldusaktide tühistamise korral tuleb alusetult saadu HMS § 69 lg 1 alusel eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete alusel välja nõuda. Isikul, kelle kahjuks haldusakti tühistada kavatsetakse, on õigus tõrjuda tühistamist usalduse kaitsele tuginedes (HMS § 67). Usalduse kaitse põhimõte nõuab, et isikul peab olema pärast otsuse vaidlustamise tähtaega võimalus loota, et tema suhtes tehtud otsus on õiguspärane ja jääb kehtima. Arvestades käesoleva asja asjaolusid, võib sellistel vastuväidetel olla tugev kaal haldusaktide tühistamise vastu, sest haldusaktid vaidlustati peale edasikaebe tähtaja möödumist ning ilmselt on kõik hüvitist saanud isikud ka hüvitise ära kulutanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb haldusaktide adressaadid kolmandate isikutena asja kaasata, et tagada nende õigus neid soodustavate haldusaktide tühistamist tõrjuda.
- Ringkonnakohus võib ise kaasata kolmandad isikud menetlusse (HKMS § 34 lg 4), kuid käesoleval juhul ei võimaldaks see asja kiiremini ja õigemini lahendada. Kõigepealt sisaldab 05.10.2005 korralduse lisa üksnes laste ja mitte vanemate nimesid, seega on asjas kaasamisele kuuluvate isikute kindlaks tegemine aja- ja töömahukas. Teiseks tuleb käesolevas asjas täpsustada vaidlustatud korralduste andmise faktilisi asjaolusid. Kohtu poolt esitatud põhjendused ei veena selles, et tegemist ei olnud kahju hüvitamisega kolmandatele isikutele. Kohus on lõpptulemusena leidnud, et „tegemist on sisuliselt pigem toetuse andmisega, 6
(7)3-06-1223 kompenseerimaks lapsevanematel tekkida võinud võimalikke lisakulutusi ja ebamugavusi.“ Kulutuste ja ebamugavuste kompenseerimine on omane just kahju hüvitamise instituudile. Kohus on välistanud väljamaksete käsitlemise kahjuhüvitisena seetõttu, et puudusid taotlused kahju hüvitamiseks, ei selgitatud välja kahju suurust ning kõigile isikutele maksti ühesuurune summa, samuti, et ei eristatud materiaalset ja mittemateriaalset kahju ning ei järgitud muid kahju hüvitamise põhimõtteid. Kohtumenetluses väitis vald, et lastevanemad pöördusid valla poole taotlemaks abi tekkinud olukorra lahendamisel. Välistatud pole sellise pöördumise käsitlemine kahju hüvitamise taotlusena. Kolmandad isikud võivad selgitada neile tekkinud kahju koosseisu ja suurust. Iseenesest ei ole lubamatu hüvitada kahju kõigile kahju kannatanutele mingi kindla piirmäära järgi ja ilma kuludokumente nõudmata, kui kahju tekkimine sellises suuruses on kõigi kannatanute puhul reaalne (näiteks antud piirkonnas lastepäevahoiuks tavapäraselt makstava tasu suuruse tõttu). Kahjuhüvitisena võib käsitleda ka Kolga lasteaias käinud laste kohatasust vabastamist, kui arvestada valla seletust, et vald mittemateriaalse kahju hüvitamisena mõeldud summad lapsevanematele väljamaksmise asemel kohatasudega tasaarveldas. 11. Faktiliste asjaolude kontrollimise tulemusena võib selguda, et valla eksimus õigusnormide vastu hüvitiste maksmisel ei ole sedavõrd kaalukas, et avalik huvi halduse seaduslikkuse vastu kaaluks üles kolmandate isikute usalduse haldusaktide kehtima jäämise suhtes. Kuna asi saadetakse uueks arutamiseks, ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid, märkides üksnes seda, et põhjendatud ei ole valla seisukoht, nagu võinuks hüvitist maksta eelarves lasteaia renoveerimiseks ette nähtud vahenditest. Ükskõik, kas käsitleda väljamakseid toetuse või kahjuhüvitisena, pole tegemist lasteaia hoone rekonstrueerimiseks tehtava kuluga. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 7
(7)