← Eesti

3-06-291/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-291 Otsuse kuupäev 11.

  1. 2006 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi OÜ XX kaebus PRIA peadirektori 09.
  2. 2006 käskkirja nr 13.12/76 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.
  3. 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ XX esindaja adv. YY, vastustaja PRIA esindaja Anne Lepik Resolutsioon Rahuldada kaebus. 1.Tühistada PRIA peadirektori 09.
  4. 2006 käskkiri nr 1-3.12/
  6. Teha ettekirjutus PRIA-le vaadata OÜ XX taotlus nr 0205780012 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  7. Mõista välja kohtukulud riigilõiv 10 kr ja õigusabikulu 18 880 kr PRIA-lt OÜ XX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Põllumajanduse registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 09.
  8. 2006 käskkirja nr 1-3.12/76 kohaselt, võttes aluseks „Struktuuritoetuste seaduse“ (STS) § 20 lg 3 ja Põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 ““ Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus“ tingimused““ § 14 lg 5, jäeti rahuldamata OÜ XX taotlus nr 0205780012 seoses rahaliste vahendite puudumisega. 08.
  9. 2006 esitas OÜ XX Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 09.
  10. 2006 käskkirja nr 1-3.12/76 tühistamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt
  11. septembril
  12. a esitas OÜ XX Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotluse nr 0205780012 põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringu toetuseks. Esitatud taotluses soovis kaebaja saada toetust liha ja lihatoodete käitlemise seadmete ja tehnoloogiliste liinide, sh külmatootmisseadmete ja paiksete kütteseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks summas 384 000 krooni. Taotlusele olid lisatud kõik vajalikud ja vormikohased lisadokumendid. PRIA peadirektori
  13. jaanuari
  14. a käskkirjaga nr 1-3.12/76 jäeti kaebaja taotlus seoses rahaliste vahendite puudumisega rahuldamata. Kaebaja leiab, et vaidlustatav käskkiri on ebaseaduslik ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Tulenevalt vaidlustatavast käskkirjast, mis on ainukeseks dokumendiks, mille kaebaja seoses taotlusega PRIA-lt sai, ei ole toetuse määramata jätmise põhjust võimalik tuvastada. Vaidlustatud haldusakti alusel ei ole võimalik tuvastada, kas käesoleval juhul esinesid normatiivse regulatsiooniga sätestatud alused kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Käskkirja põhjendus, et OÜ XX taotlus jäeti rahuldamata seoses rahaliste vahendite puudumisega, ei ole kooskõlas ei STS-s, HMS-s ega Tingimustes sätestatud regulatsiooniga. Nimetatud alusel taotluse rahuldamata jätmist ilma täiendava põhjenduseta on vastuolus kehtiva regulatsiooniga. Tingimuste § 14 lg 1 sätestab peadirektori kohustuse teha hindamistulemusi arvestades taotluse kohta otsus. PRIA-le kui toetusi administreerivale haldusorganile ei ole antud õigust motiveerimiskohustusest vabanemiseks. Vaidlustatud käskkirjast pole võimalik kontrollida, kuidas ja milliseid faktilisi asjaolusid arvesse võttes jõuti keeldumise tulemuseni. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus taotluse rahuldamata jätmise võimalikuks põhjuseks on asjaolu, et viimane jäi hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuses sellisele järjekohale, mille suhtes taotluse määramiseks puudusid rahalised vahendid (STS § 20 lg 3 ja Tingimuste § 14 lg 5 identne määratlus), on PRIA kohustatud paremusjärjestuse ja selle saamise aluseks olevad asjaolud taotlejale avaldama. Vaieldamatult kehtib eelnimetatud avaldamise kohustus taotleja suhtes, kelle taotlus jäetakse rahuldamata ning antakse välja keelduv haldusakt. Vaidlustatav käskkiri on motiveerimata. Kaebaja leiab, et PRIA kui haldusorgan ei ole esitanud haldusakti andmise faktilisi alused, mistõttu on tegemist motiveerimata haldusaktiga. Nimelt jääb kaebajale vaidlustatavast käskkirjast selgusetuks, kas taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et viimane ei saavutanud paremusjärjestuses toetuse otsustamiseks vajalikku järjekohta või esines muu põhjus toetuse mitterahuldamiseks. Keeldumise põhjus, vastava otsuse aluseks olevad asjaolud ning tulemini jõudmine peab nähtuma haldusaktist kui tervikust. Kaebaja seisukohal, et PRIA ei ole täitnud käskkirja kui haldusakti põhjendamiskohustust. Käskkirjas ei ole selgitatud, millised asjaolud tingivad taotluse rahuldamata jätmise. Kaebaja leiab, et motiveerimata ja seega ebaseadusliku haldusakti andmine PRIA poolt rikub tema subjektiivset õigust taotluse esitajana seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. PRIA on 2 väljastanud haldusakti, mille alusel ei ole võimalik tuvastada ei faktilist ega õiguslikke taotluse rahuldamata jätmise aluseid ja nende omavahelist seost. Kohtuistungil jäi OÜ XX kaebuse juurde. Kaebaja täpsustas, et on väär PRIA seisukoht, nagu oleks vaidlustatud käskkirja motiveerimatust olnud ilma käskkirja kui ebaseaduslikku haldusakti ennast tühistamata võimalik kõrvaldada OÜ XX poolt HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul PRIA poole pöördumisega ja viimase poolt kohtuväliselt selgituste andmisega. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt 09.
  15. 2006 esitatud täiendavas selgituses toodud arvutusnäited on eksitavad. Kaebaja on seisukohal, et ei saa väita, et kõigi taotluste rahuldamisel proportsionaalselt saaks mõni taotleja rohkem raha kui on küsitud. Kui taotletavad summad ületavad toetusteks ettenähtud summa, on võimalik kõigile jagada proportsionaalselt. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  16. jaanuari
  17. a käskkiri nr 1-3.12/76; haldusakti täitmiseks kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit vaadata OÜ XX taotlus nr 0205780012 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ XX kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 krooni ja õigusabikulu 18 880 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks. Vastavalt Põllumajandusministri
  18. aprilli
  19. a määruse nr 39 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 20042006” meetme 3.2 “Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus“ tingimused““ § 13 lõikele 1 vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. OÜ XX taotlus lihatöötlusseadmetele oli vastavaks tunnistatud ja seega kuulus hindamisele. Määruse § 11 analüüsi tulemusi, investeeringu sisu, eesmärki ning taotleja õiguslikku vormi arvestades määratakse paremusjärjestus eraldi taotlejate osas, kes taotlesid toetust piimasaaduste töötlemise ja turustamise parandamiseks, liha töötlemise ja turustamise parandamiseks, teravilja töötlemise turustamise parandamiseks ning puu- ja köögivilja ning marjade töötlemise ja turustamise parandamiseks. Investeeringu hindamise kriteeriumid on ära toodud Põllumajandusministri
  20. aprilli
  21. a määruse nr 39 lisas 7 ning need kriteeriumid, kuidas hindepunkte arvestatakse, on avalikud ning taotlejal on endal võimalik saadav hindepunktide summa oma majandustegevuse alusel välja arvutada. Lisaks sellele on investeeringu hindamise kriteeriumid, nende arvutamine ja punktide andmise üksikasjalik kirjeldus avaldatud ka PRIA koduleheküljel. Vastustaja on seisukohal, et täiesti alusetu on kaebaja nõue, et PRIA peaks veelkordselt määruse lisas avaldatud ja “Abiks taotlejale” lahti seletatud hindamiskriteeriume taotluse rahuldamata jätmise otsuses kordama. Otsuse tegemisel arvestatakse paremusjärjestust ja taotluste rahastamise eelarvet. Kui lõikes 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele (käskkirjas taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena viide määruse nr 39 § 14 lõikele 5, mitte § 14 lg 1). 3 Meetme 3.2 eelarve kokku (liha, piim, teravili, marjad) oli 57 972 644 krooni. Eelarve jaotus liha töötlemise ja turustamise parandamiseks oli eelarvest 36,3%. Liha töötlemise ja turustamise alajaotusest taotles toetust 18 taotlejat, millest rahuldati vaid 5 taotlust, sest teiste jaoks eelarvevahendeid rohkem ei jätkunud. OÜ XX oli paremusjärjestuselt
  22. kohal hindepunktidega 14,
  23. Selleks, et saada teada, kas tema suhtes on rahaliste vahendite puudumise tõttu tehtud õige otsus, tulnuks taotlejal teada ka hindepunktide arvestust kõikide 18 taotleja osas lihasektoris. On mõeldamatu, et sellist analüüsi teeks PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuses, mida motiveeritakse rahaliste vahendite puudumisega. See eeldaks taotleja tutvumist ka kõikide teiste toimikutega, et võrrelda oma taotluse hindepunkte teiste taotlejatega. Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse pelgalt hindepunktide sissekirjutamine ei tähendaks seda, et haldusakt oleks piisavalt motiveeritud, sest ka see tekitaks taotlejas kahtlusi, kas tema majandustegevust on hinnatud õigesti ja kas punktide andmine on olnud objektiivne. Faktiline ja õiguslik alus on vaidlusaluses haldusaktis kahtlemata olemas. Taotluse rahuldamata jätmise, hoolimata sellest, et ta oli vastavaks tunnistatud, tingis just rahaliste vahendite puudumine. Asjaolu, et Amet ei ole märkinud otsusesse hindepunkte, ei anna mingil juhul alust nõuda käskkirja kehtetuks tunnistamist, määrusega ei kehtestata, millistest hindepunktidest alates taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi pikka ja põhjalikku motivatsiooni, ilmselge on, et kui rahalised vahendid puuduvad, siis ei olegi võimalik toetust määrata, olgugi et taotleja ja taotlus on vastavaks tunnistatud. Punktide arvu märkimata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist, oluline on otsuse sisuline õiguspärasus. Taotleja ei ole tundnud huvi taotluse hindepallide vastu, ei ole kordagi pöördunud PRIA-sse saamaks vastavaid selgitusi, ei ole soovinud isegi mitte tutvuda taotlustoimiku materjalidega, vaid on esitanud kaebuse otse kohtule. Juhul kui kaebaja leiab, et motivatsioon on ebaselge, oleks saanud selle väidetava puuduse kõrvaldada ka kohtuväliselt selgitusi andes. 09.
  24. 2006 täpsustas vastustaja kirjalikku selgitust. Täpsustuse kohaselt eelarvevahendite jagamine proportsionaalselt vastavaks tunnistatud taotlejate arvule ja hindepallidele ei ole kahjuks kuidagi võimalik. Põllumajandusministri
  25. aprilli
  26. a määruse nr 39 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.2 “Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus” § 13 kohaselt vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse ning paremusjärjestuse määramiseks antakse taotlejale hindepunkte vastavalt lisale
  27. § 14 lg 5 ütleb, et juhul kui lõikes 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Taotluste proportsionaalse rahuldamise põhimõtet, juhul kui puuduvad rahalised vahendid kõikide vastavaks tunnistatud taotluste rahuldamiseks, ei näe ette ükski meetme määrus. Hindamise ja paremusjärjestuse mõte ongi selles, et toetuse saaksid parimad taotlused, mitte ei jagataks raha proportsionaalselt laiali. Meetme tingimuste määruses ei olegi sellepärast sätestatud täpseid nõudeid jätkusuutlikkusele, kuna finantsnäitajate ja kavandatava objekti vajalikkuse alusel saab taotleja oma majandustegevuse eest hindepalle ja viimaste summeerides saab taotleja koha paremusjärjestuses. Mida kõrgem on paremusjärjestuse koht, seda paremad on taotleja majandustegevuse tulemused ja seda õigemasse kohta on kavandatav investeering suunatud. 4 Lihasektorile oli meetme 3.2 raames võimalik eraldada 21 070 479 krooni toetust. Lihasektoris esitati 18 taotlust, millega taotleti kokku 57 116 196 krooni toetust. Nimetatud toetuse abiga planeeriti teostada investeeringuid kogusummas 150 133 187 krooni. Seega keskmiseks toetuse määraks oli lihasektori puhul 38%. Kui olemasolevad rahalised vahendid jagada kõigi 18 taotleja vahel võrdselt, siis kujuneks toetuse määraks 14% (arvutuskäik 21 070 479 jagatakse 150 133 187 ja korrutatakse 100-ga). Sellise toetusmääraga ei kasutataks rahalisi vahendeid ära. Proportsionaalsel jagamisel hindepallidele on arvutuskäik järgmine: kõik vastavaks tunnistatud taotlused said kokku 323, 973 hindepalli. Kui olemasolevad rahalised vahendid jagada hindepallidega, siis saaksime hindepalli hinnaks 65 037 krooni. See tähendab, et parim taotleja, kes taotles 7,8 miljonit krooni, saaks 1,3 miljonit, järgmine taotleja, kes taotles näiteks 1,3 miljonit, saaks antud arvutuse tulemusena 1,5 miljonit krooni ehk siis 200 000 krooni rohkem kui ta taotles. Juhul kui taotleja saab toetust küsitust vähem, ei ole tal võimalik ka investeeringut, millele ta toetust taotles, tervikuna ja lõpuni ellu viia. Vastustaja PRIA palub kohtul jätta rahuldamata OÜ XX kaebus PRIA peadirektori 09.01.
  28. a käskkirja nr 1-3.12/76 tühistamise nõudes, jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus kuulub rahuldamisele alljärgnevalt. 02.09.2005 esitas OÜ XX (edaspidi kaebaja) PRIA-le taotluse nr 0205780012 põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringu toetuseks (edaspidi taotlus) summas 384 000 kr. Taotlusele oli lisatud kõik vajalikud ja vormikohased lisadokumendid, millised kaebaja vormistas ettenähtud aja jooksul. Septembrist kuni detsembrini
  29. a PRIA analüütikute abil koostas kaebaja ja teiste taotlejate kohta hindepunktide tabeli, mida kontrollisid autoriseerijad. Selle alusel oli koostatud taotluste paremusjärjestuse tabel, mille alusel välja rehkendatud eraldatud taotlused, mis on kinnitatud 29.12.2005 PRIA direktori poolt. 09.01.2006 PRIA direktori käskkirjaga nr 1-3.12/76 struktuuritoetuste seaduse § 20 lg 3 ja Põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.2 „Põllumajanduste töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus „tingimused““ § 14 lg 5 kohaselt oli otsustatud: „jätta rahuldamata OÜ XX taotlus nr 0205780012 seoses rahaliste vahendite puudumisega“. Vastustaja seisukohalt on haldusaktis piisavalt kajastatud faktiline ja õiguslik alus ning taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on just rahaliste vahendite puudumine. Vastustaja leidis, et kui isegi oleks haldusaktis kajastatud kaebaja majandustegevus, selle hindamine ja hindepunktide sissekirjutamine, see ei tähenda seda, et kaebaja taotlus oleks rahuldatud. Vastustaja leiab, et juhul kui kaebajal oli käskkirja motivatsioon ebaselge, oli tal võimalus saada täiendavat infot ja selgitusi kohtuväliselt. Kaebaja leiab, et vaidlustatav haldusakt ei ole motiveeritud ja arusaadav, selle järgi on võimatu kontrollida, kas kaebaja majandustegevust on hinnatud õigesti ja kas punktide andmine on olnud objektiivne, võrreldes teiste taotlejate näiduga. 5 HKMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Kohus leiab, et haldusakti motiveerimine on vajalik, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millistel õiguslikel alustel on otsus langetatud ning milliste põhjenduste kohaselt ei kuulunud taotlus rahuldamisele. Käesolevas asjas vaidlustatakse koormavat haldusakti, milles keeldumise põhjenduses ei ole toodud faktilised asjaolud – tegelikud olulised asjaolud, mis tingisid haldusaktis kajastatud otsuse langetamise. Vaidlustatavas haldusaktis on ainult märgitud, et taotlus on jäetud rahuldamata seoses rahaliste vahendite puudumisega. Käskkirja õiguslikuks aluseks oleva Põllumajandusministri 16.04.2004 määruse nr 39 § 14 p 5 kohaselt „kui lõikes 1 nimetatud korras määratud paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele“. Kohus leiab, et kaevatavast haldusaktist kaebajale ei ole selge, millistel motiividel ei vastanud taotlus seadusest tulenevatele nõuetele ning mis tingis omakorda taotluse rahuldamata jätmise. Kohus leiab, et vaidlustatav haldusakt ei kajasta haldusakti andmise faktilisi aluseid, seega haldusakt on motiveerimata ja ei ole selge, kas taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotleja ei saavutanud paremusjärjestuses toetuse otsustamiseks vajalikku järjekohta, või esines muu põhjus toetuse mitterahuldamisel. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa haldusakti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine peab haldusakti adressaati ja haldusaktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (Riigikohtu otsus 19.03.2002 haldusasjas nr 3-3-1-13-02). Kohus leiab, et vaidlustatavas otsuses puuduvad taotluse rahuldamata jätmist tinginud faktilised asjaolud ning asjaolude ja õigusliku aluse vaheline loogiline seotus. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht, et vaidlustatav haldusakt ei ole põhjendatud ja seega rikub kaebaja subjektiivset õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele, on õige. Kohus leiab, et haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt haldusaktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et haldusakt oleks selge ja argumenteeritud nii, et oleks esmakätt adressaadile arusaadav. Haldusakt peab veenma adressaati, et vastavate tõendite alusel on tehtud õige otsus. Käskkiri on tehtud õigusaktide alusel, milles ette nähtud menetlus on väga üksikasjalikult reguleeritud ja ülimalt formaliseeritud, kuid see ei vabasta haldusakti andjat haldusakti motiveerimisest, nagu seda näeb ette haldusmenetluse seadus. Struktuuritoetuse seaduse (vastu võetud 10.12.2003) § 1 lg 2 sätestab, et struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Vastav haldusmenetlus peab olema kooskõlas ka haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega. HMS § 5 lg 2 kohustab haldusorganit haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, kuid see ei tähenda, et haldusmenetlus ja haldusakt on lihtsustatud selliselt, et adressaadile ei ole arusaadavad otsuse põhjendused. Taotluse mitterahuldamisel kaebajal on õigus veenduda, kas punktide andmine on olnud objektiivne, kuid käesolevas asjas see ei ole võimalik haldusakti mõistetamatuse ja motiveerimatuse tõttu kaebaja jaoks. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebajal puudub võimalus formaalse loogika reegleid kasutades 6 järgida haldusaktis kajastatud tulemi saavutamise käiku. Kohus leiab, et ei ole õige vastustaja seisukoht, millega absoluutselt välistatakse hindepunktide võrdlemise võimalus taotleja poolt seoses teiste toimikutega tutvumise vajadusega ja seega otsuse analüüsimine ja kontrollimine. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole asjakohane vastustaja seisukoht, et kui kaebaja oleks pöördunud PRIA poole haldusakti selgitamiseks, oleks seda tehtud. Kohus leiab, et ei ole õigustatav motiveerimata haldusakti tegemine seetõttu, et keerulises asjas on võimatu põhjendusi tuua, sest sel juhul oleks vaja analüüsida kõiki toimikuid. Samuti ei saa nõustuda vastustajaga, et analüüsi ja järjekorda on võimalik kontrollida taotlustoimingute osas, aga mitte käskkirjas lahti kirjeldades. Kohus leiab, et vastustaja ise otsustab, kas motivatsioon tuua käskkirjas või käskkirja lisades. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 1 kohus tühistab vaidlustatud haldusakti kui õigusvastase ja teeb ettekirjutuse vastustajale haldusakti täitmiseks vaadata OÜ XX taotlus nr 0205780012 uuesti läbi ja uue otsuse tegemiseks 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulud riigilõiv 10 kr ja õigusabikulu 18 880 kr kuulub väljamõistmisele vastustajalt kaebaja kasuks. Tamara Hristoforova Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.