lg 1 p 5 kohaselt, sest kaebuse rahuldamine tundub menetluse käigus kogutud tõendite alusel vähetõenäoline. Erinevalt taotluses märgitust ei ole ka taotluses märgitud advokaat andnud nõusolekut K.Vi esindamiseks kohtus. Tallinna Halduskohtu 16.01.2007 määrusega jäeti K.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrusele rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3. Määruskaebuses palub K.V tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2006 määrus ja rahuldada riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuses leitakse, et kohus on üle hinnanud kaebaja majanduslikku olukorda. Kohus on jätnud arvestamata, et kaebaja kinnisvara on tema kodu, mida ei saa müüa. Samuti on jäetud arvestamata, et kaebaja igakuised väljaminekud on suuremad kui igakuised sissetulekud, mistõttu ei saa pangakontodel asuvaid rahalisi vahendeid uisapäisa kulutada. Samuti väidetakse, et ekslik ja ennatlik on kohtu seisukoht kaebuse perspektiivi osas, ning väide, et taotluses märgitud advokaat ei ole andnud nõusolekut kaebaja esindamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg 1 p 3 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud selle seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Sama paragrahvi p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka siis, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 5.
lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Seetõttu on iseenesest õige, et asjaolu, et taotlejale kuulub kinnisvara, mis on tema igapäevases kasutuses eluasemena, ei välista talle riigi õigusabi andmist. Kuid taotleja ei selgita, miks ei tohtinud halduskohus tema majandusliku seisundi hindamisel pöörata tähelepanu talle kaasomandi alusel kuuluvale 7 ha suurusele maavaldusele Sõrve poolsaarel. Kuigi selle vara kiire realiseerimine kohtumenetluse vältel ei pruugi olla võimalik suuremate raskusteta, omab see vara siiski tähtsust taotleja majandusliku seisundi hindamisel. Selle vara olemasolu annab taotlejale majandusliku kindluse, võimaldamaks kulutada tema 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.