Obsah (5)
§ 15§ 35§ 31§ 14§ 5KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL N Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuli 2006, Tallinn Haldusasja numbe
§ 15lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud vastu võtma ka puudustega taotluse.
Sama maavara kaevandamiseks saab anda ühe loa, käesoleval juhul esitati kolm loa taotlust. Keskkonnamõjude hindamine on arendajale väga kulukas ja et kaks taotlejat ei peaks kandma ebamõistlikke kulutusi, leidis ministeerium, et taotluste lahendamiseks tuleb korraldada enampakkumine (kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduse § 28 lg 2) ja keskkonnamõjude hindamine on otstarbekas läbi viia alles siis, kui on selgunud enampakkumise võitja. Enampakkumise läbiviimine on aeganõudev protsess, mistõttu ei avaldanud ministeerium teadet keskkonnamõju hindamise algatamise kohta, sest teate avaldamise ja reaalselt teostatavate toimingute vahele jääks liialt suur vahe. Ministeerium kavatses keskkonnamõju hindamise algatamise kohta teate avaldada pärast enampakkumise võitja selgumist. Kaebaja on keskkonnamõju hindamise algatamise otsused kätte saanud. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus tus on käsitletav menetlustoiminguna või eelhaldusaktina, mis on vaidlustatav vaid juhul, kui rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebusest ei nähtu, kuidas keskkonnamõju hindamise algatamise otsused kaebaja õigusi rikuvad ning kaebaja ei saa nõuda nende tühistamist; õigusvastasuse tuvastamiseks puudub aga kaebajal põhjendatud huvi. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsused on antud selleks pädeva isiku poolt. Vaideotsus on seaduslik ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kolmas isik PK AS leidis, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ei saa algatada keskkonnamõjude hindamist enne, kui Riigikogu on kinnitanud vastava arengukava uute seni mäetööstusest puutumata aladele Kte rajamise kohta. Kuni Riigikogu poolt arengukava vastuvõtmiseni saab täidesaatva võimu tegevus olla suunatud vaid eksisteeriva olukorra säilitamisele ning täitevvõim ei tohi teha mis tahes toiminguid, mis on suunatud uute kaevandamislubade väljaandmisele uute Kte osas. Kui jätta eeltoodud motiivid kõrvale, siis on igal juhul õigusvastane keskkonnamõju hindamise algatamise otsustustes sisalduv tingimus, mille kohaselt mõju hindamist jätkatakse pärast enampakkumise võitja selgumist. KeHaS-st tuleneb, et keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia enne tegevusloa (antud juhul kaevandamisloa) andmise otsustamist. KeHaS ja Euroopa Nõukogu direktiivile 85/337/EEC vastavalt tuleb keskkonnamõjuga arvestada otsustusprotsessi kõige varasemas võimalikus staadiumis. See tuleneb ka keskkonnaõiguses tunnustatud ettevaatuspõhimõttest. Viimatinimetatud nõue ei ole täidetud, kui keskkonnamõjusid hinnatakse alles pärast enampakkumise võitja väljaselgitamist. Keskkonnamõjude hindamine ja kaalutlemine tuleks teha enne Keskkonnaministeeriumi poolt kavandatud aega ka seetõttu, et ära hoida hilisemaid kahjusid osalejatele, mis võivad tekkida sellest, et nad osalevad enampakkumisel, maksavad osavõtutasu, võitja tasub vastava tasu ning hiljem selgub, et keskkonnakaitseliselt ei ole isegi põhimõtteliselt (ka koos lisapiirangutega) võimalik Kt rajada. Käesoleval juhul kujuneb olukord, kus pakkujatel ei ole võimalik kaevandamise ja 3
(11)3-05-145 keskkonnamõjude leevendamise kulusid arvestada ning kaalutletud pakkumist kavandatava enampakkumise raames teha. Kolmas isik OÜ * A O palus jätta kaebus rahuldamata ja toetas Keskkonnaministeeriumi seisukohta, mille kohaselt on keskkonnamõju hindamise läbiviimine otstarbekas pärast enampakkumise võitja selgumist, arendajatele saadetud kirjad keskkonnamõju hindamise algatamise kohta ei ole haldusaktid ning kaebaja ei saa nende tühistamist nõuda. Kaebaja ei saa ka taotleda veel asetleidmata toimingute õiguspärasusele hinnangu andmist, mistõttu tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks kuni kohtuliku arutamise lõpuni keskkonnamõjude hindamisel tehtavad menetlustoimingud. Keskkonnaministeeriumi poolt kaevandamisloa taotluste menetlusse võtmine, avalikustamine ja taotluste menetlemine ei riiva kaebaja huve. Kaebaja ei selgita ega põhjenda, miks tema poolt nimetatud õiendite taotlusele lisamata jätmine toob kaasa menetluse lõpus antava haldusakti õigusvastasuse ja milles seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kolmas isik OÜ M Ked leidis kaebuse põhjendamatu olevat ja palus jätta selle rahuldamata. Alusetu on kaebaja väide, et keskkonnamõju algatamise otsustamine on toimunud õigusvastases kaevandamisloa taotluste menetluses. Vaidlustatud toimingud on õiguspärased ning kaebaja subjektiivseid õigusi pole rikutud. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 6 372 kr asjas kantud kohtukulude katteks. Kohus tunnistas õigusvastaseks vastustaja toimingu, mis seisnes keskkonnamõju hindamise otsuste tegemise järgselt KeHaS §-s 16 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmises, samuti Keskkonnaministeeriumi 02.07.2005 otsustega algatatud keskkonnamõju hindamise menetluse peatamise. Muus osas jättis kohus Maidla Vallavalitsuse kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: Kaevandamisloa taotlemise menetlus algab taotluse esitamisest Keskkonnaministeeriumile. Maidla Vallavalitsuse õigusi ei riku iseenesest fakt, et kaeva ndamislubade taotlused esitati ja registreeriti. Kaebaja õigusi ei riiva millegagi ka see, kas loa taotlused olid nõuetekohased või puudustega. Menetlusse tuleb võtta ka puudustega taotlus, mille haldusorgan võib jätta läbi vaatamata vaid juhul, kui taotluse esitaja ei kõrvaldanud talle antud tähtajaks taotluses esineva id puudusi (
§ 35lg 1 p 1 ja § 15 lg-d 1 ja 2).
Õigusaktid ei näe ette kaevandamislubade andmise menetluse alustamise (taotluste registreerimise) kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega. Maapõueseaduse (MPS) § 27 näeb ette, et kaevandamisloa väljaandja avaldab kaevandamisloa taotlemise menetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab taotluse koopia kaevandamisala asukoha kohalikule omavalitsusele. Käesoleval juhul on vastustaja toiminud kooskõlas MPS §-s 27 sätestatuga. Kaebaja ei põhjendanud, kuidas ja milliseid tema õigusi rikub konkreetselt asjaolu, et loa taotlused edastati talle hiljem, kui avaldati taotluste esitamise kohta teated Ametlikes Teadaannetes. MPS ega Maavara kaevandamise loa taotlemise ja väljaandmise kord (Kord) ei sätesta tähtaega, millal tuleb avaldada kuulutus ja millal edastada loa taotlused kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaministeerium ei teatanud kaevandamisloa taotlemisest kirjalikult kõigile kinnisasja omanikele (valdajatele) ja nendega MPS § 85 lg-s 5 võrdsustatud isikutele, kelle kinnisasja piirides kaevandamisluba taotleti, kuid selles osas on Maidla Vallavalitsuse vaie põhimõtteliselt rahuldatud. Kohus on küll nõus vastustajaga, et kaevandamisloa taotluste esitamisel ei ole veel teada mäeeraldise teenindusmaa suurus ega asukoht, kuid samas on seisukohal, et avatud menetluse põhimõttest lähtudes on põhjendatud teavitada taotlustest kogu mäeeraldise kohal paikneval maal asuvate kinnistute omanikke. Nende suurt arvu arvestades on õige juhinduda
§ 31lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 sätestatust.
Vaideotsusega ongi ministeerium otsustanud avaldada teate kõnealuste kaevandamisloa taotluste kohta kohalikus ajalehes Põhjarannik, samuti pikendada vallale taotluste kohta seisukoha andmise aega 30 päeva 4
(11)3-05-145 kuulutuse ilmumisest arvates. Seega olid juba enne kohtusse pöördumist kaebaja õiguste rikkumised kõrvaldatud ja kaebus märgitud osas põhjendamatu. Kohtule teadaolevalt ei ole Maidla vald käesoleva ajani esitanud oma selgesõnalist seisukohta kaevandamisloa taotluste suhtes ega väljastanud taotlejatele õiendeid mäeeraldise piiridesse jäävate kinnisasja omanike (valdajate) kohta, mille taotlustele lisamata jätmist ta ise oluliseks puuduseks peab. Asjaolu, et ministeerium ei nõudnud taotlejatelt puuduste kõrvaldamist koheselt, vaid pidas otstarbekaks nõuda puuduolevate dokumentide esitamist menetluse hilisemas järgus, ei võtnud vallalt ära võimalust oma seisukoha esitamiseks taotluste kohta ega ole takistanud tal kaebeõiguse realiseerimist.
§ 14
lg-st 6 tuleneb, et puudustega taotluse tagastamine ei ole seadusest tulenev obligatoorne nõue ja taotluse menetleja kohustus, vaid tema õigus. Samuti on haldusorganil endal õigus otsustada, millal ta nõuab puuduste kõrvaldamist. Keskkonnaministeerium on piisavalt selgitanud, miks ei olnud võimalik ja ka otstarbekas nõuda koheselt Korra p 7 ap-s 5 sätestatud kinnisasja omandi või kasutamise õigust tõendavate dokumentide ärakirju.
§ 5
lg 1 kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Maidla Vallavalitsusel puudub igasugune õigus sekkuda teise haldusorgani poolt läbiviidava haldusmenetluse üksikasjadesse. Kaebaja ei ole toonud vastustaja menetlustoimingutes esile ühtegi niisugust rikkumist, mis võiks kaasa tuua menetluse lõpptulemusena antava haldusakti õigusvastasuse. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (HKMS § 7 lg 1). Kaebaja ei ole välja toonud ning kohtu hinnangul puudub Maidla Vallavalitsusel põhjendatud huvi Keskkonnaministeeriumi toimingute, millega võeti menetlusse, avalikustati ja menetleti kolmandate isikute esitatud maavara kaevandamise lubade taotlusi, õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus on selles osas ilmselgelt põhjendamatu. KOKS § 3, milles sätestatakse kohaliku omavalitsuse tegevuse põhimõtted, sh igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas, ei ole volitusnormiks, mille alusel saaks Maidla Vallavalitsus esindada võimalikule kaevealale jäävaid vallaelanikke antud asjas kohtus. Seega on asjakohatud kõik kaebaja väited nii vaides kui ka kaebuses, mis seonduvad tulevase mäeeraldise teenindusmaa piiridesse jääda võivate kinnisasja omanikest vallaelanike õiguste kaitsega ja sellest tulenevalt valla väidetava põhjendatud huviga. Kaebaja püüded selgitada oma põhjendatud huvi vajadusega hoida ära kahju tekkimine ning võimaliku tulevase kahjunõudega, jäävad arusaamatuks ja väited paljasõnalisteks. Selgusetuks jääb ka kaebuse objekt taotluse – tunnistada õigusvastaseks taotluste menetlemine – osas. Ei ole alust rahuldada 07.02.2005 vaideotsuse peale esitatud kaebus t. Kuna vaide ja kohtule esitatud kaebuse sisu põhinevad samadel asjaoludel ja väidetel, siis saaks kaebaja taotleda vaideotsuse tühistamist vaid juhul, kui sellega on rikutud tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ainuüksi vormi- või menetlusvead, kui need ei mõjutanud asja otsustamist, ei anna haldusakti tühistamiseks põhjust. Vaides on esitatud arusaamatu taotlus: teha ettekirjutus toimingute, millega võeti menetlusse OÜ M Ked ja OÜ * A O esitatud maavara kaevandamise lubade taotlused, tagasitäitmiseks. Sellist arusaamatut taotlust polegi võimalik rahuldada. Kaebaja ei selgitanud, kuidas asjaolu, et ministeerium teatas hilinenult vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest, võis viia ebaõige otsuse tegemiseni. Vaide eesmärki arvestades on ministeerium vaideotsuses põhjalikult motiveerinud, miks kaevandamise loa taotlusi ei tagastatud ja miks taotluste lisasid ei nõutud koheselt. Kaebaja palub tühistada kaevandamisloa taotluste menetluses 07.02.2005 antud keskkonnamõjude hindamise algatamise otsused. Kaebaja see nõue ei kuulu rahuldamisele. Keskkonnamõju hindamise algatamine on menetlustoiming, mille raames tehakse vastav otsustus, mille vormistamisele ei ole seadusandja esitanud mingeid vorminõudeid. Kuni 03.04.2005 kehtinud KeHaS §-st 11 tulenes, et keskkonnamõju hindamise algatab otsustaja (lg 5
(11)3-05-145 1) ning keskkonnamõju hinnatakse selle vajadust põhjendamata KeHaS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuse korral (lg 2). Käesoleval juhul on keskkonnamõjude hindamine algatatud KeHaS § 6 lg 2 p 26 (karjääride rajamine, allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal) alusel. Vaieldav ei ole asjaolu, et põlevkivi kaevandamine ja selleks uue Ke rajamine on olulise keskkonnamõjuga. Seega puud us vastustajal diskretsioon otsustamaks, kas algatada keskkonnamõjude hindamine või mitte. Keskkonnaministeeriumi kantsler on pädev kaevandamisloa andmise menetluses algatama ka keskkonnamõjude hindamist (KeHaS § 11 lg 1, MPS § 28 lg 7, Korra p 17) ning kaebaja vastupidine seisukoht on ekslik. Põhimõtteliselt õige on kolmanda isiku PK AS väide, et maavara kaevandamislubade väljaandmisega seotud menetluste õiguspärase läbiviimise tingimuseks on riikliku arengukava või strateegia olemasolu, mis näeks ette uute Kte avamise käesoleval ajal. Samas ei saa KeHaS § 4 lg 2 tõlgendada nii, et kui kõiki vastavaid arengukavasid ei ole, siis ei tohi keskkonnamõju hindamist algatada. Kas olemasolevad arengukavad on piisavad ja kas need/nende puudumine võimaldavad uusi Ki avada, seda kaalutakse samuti keskkonnamõju hindamise käigus. Võimalike arengukavade puudumine ja/või uue Ke avamise väidetav vastuolu Maidla valla arengukavaga ei ole iseenesest takistuseks keskkonnamõjude hindamise algatamiseks. Maavara kaevandamisloa taotluste menetlusse võtmises ei olnud midagi ebaseaduslikku ning ka taotluste edasises menetluses ei toimunud olulisi menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid mõjutada menetluse tulemusena vastuvõetavaid otsuseid. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et keskkonnamõju hindamise algatamise otsustamine on õigusvastane põhjusel, et on toimunud õigusvastases kaevandamisloa taotluste menetluses. Kaebuse kohaselt rikkus Keskkonnaministeerium KeHaS § 16 (mis nägi ette, et keskkonnamõju hindamise algatamisest tuleb otsustajal 10 päeva jooksul teatada kirjalikult muuhulgas kohalikule omavalitsusele, kelle piiresse võib ulatuda tegevusest lähtuv keskkonnamõju, ja maaomanikele, kelle huve tegevus võib otseselt mõjutada) nõudeid sellega, et ei teavitanud Maidla Vallavalitsust ega Maidla valla territooriumil elavaid ja seal kinnistuid omavaid maaomanikke keskkonnamõjude hindamise algatamisest, samuti ei avaldanud vastavat teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaministeerium kaebaja sellele väitele vastu ei vaielnud. Keskkonnamõjude hindamise algatamisega seotud dokumendid edastas vastustaja kaebajale alles 10.03.2005 vastuseks viimase teabenõudele. Seega on vastustaja rikkunud Maidla Vallavalitsuse õigust olla õigeaegselt ja menetluse võimalikult varajases staadiumis informeeritud valla territooriumil kavandatavast olulise keskkonnamõjuga tegevusest. Kuigi õige on vastustaja väide, et mitme kaevandamisloa taotleja puhul eelisõigust omava taotleja puudumisel müüakse riigi maal paikneva maavara kaevandamise luba Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras enampakkumise teel, ei välista enampakkumise korraldamine muude seadusenõuete järgimise vajadust. KeHaS § 16 ei andnud Keskkonnaministeeriumile kaalutlusõigust, kas ja millal teavitamiskohustust täita. Vastustaja ei saa seaduse rikkumist ja teavitamiskohustuse täitmata jätmist õigustada otstarbekusega ja asjaoluga, et tegelik hindamine kavatseti läbi viia alles pärast enampakkumise läbiviimist. Kõnealuste keskkonnamõju hindamise algatamise otsuste tegemise ajal 07.02.2005 kehtinud KeHaS ega MPS ei näinud ette võimalust kaevandamisloa taotluse menetluse peatamiseks kuni enampakkumise võitja selgumiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. Seega puudus Keskkonnaministeeriumil õiguslik alus keskkonnamõju hindamise kui kaevandamisloa taotluse menetluse ühe osa peatamiseks. Korraldades enampakkumise kaevandamisloa müümiseks (ühestki asjassepuutuvast seadusest ei tulene, et enampakkumist võiks korraldada selleks, et selgitada välja, kelle suhtes jätkatakse menetlust ja kes kannab keskkonnamõju hindamise kulud) ilma, et asjast huvitatud isikuid oleks eelnevalt menetlusse kaasatud, keskkonnamõjud ja riiklikud huvid välja selgitatud, rikub ministeerium avatud menetluse, 6
(11)3-05-145 ettevaatus- ja hea halduse põhimõtteid ning huvitatud isikute, sh Maidla Vallavalitsuse õigusi. Keskkonnamõju hindamise menetluse peatamine ja selle jätkamine alles pärast enampakkumise tulemuste selgumist, ja sellega seoses üldsuse menetlusse kaasamata jätmine, on oluline menetlusnormi rikkumine, mis võib mõjutada kaevandamisloa andmise menetluse lõpptulemuse õiguspärasust. Seetõttu on kaebus põhjendatud osas, milles leiti, et keskkonnamõju hindamise peatamine on õigusvastane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Maidla Vallavalitsus, Keskkonnaministeerium ja OÜ M Ked. Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata ja teha uus otsus, millega: 1) tunnistada 17.12.2004 OÜ M Ked ja 20.12.2004 OÜ * A O poolt esitatud kaevandamisloa taotluste menetlemine õigusvastaseks ja kohustada Keskkonnaministeeriumi nimetatud taotlused OÜ- le M Ked ja OÜle * A O tagastama; 2) tühistada Keskkonnaministeeriumi 07.02.2005 vaideotsus nr 13-46/12242-9; 3) tunnistada õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi poolt keskkonnamõjude hindamise algatamine 07.02.2005 otsustega nr 13-3-1/12263-3, nr 13-3-1/12242-8 ja nr 13-31/821-5 ning kohustada Keskkonnaministeeriumi lõpetama keskkonnamõju hindamise menetlus Eesti põlevkivimaardlas UK uuringuväljal. Keskkonnaministeeriumi õigusvastaste toimingute ja haldusaktidega on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi. Kuni 01.04.2005 kehtinud MPS § 29 lg 2 p 5 nägi ette, et Vabariigi Valitsuse nõusolekuta ei saa välja anda kaevandamisluba, kui kohalik omavalitsus on kaevandamisloa väljaandmise vaidlustanud. Kaevandamisloa väljaandmise vaidlustamisena on käsitletav Maidla Vallavalitsuse poolt loa väljastamise taotluse osas negatiivse arvamuse andmine. Eeltoodust järeldub üheselt, et Maidla Vallavalitsus osaleb ja on menetlusosaline kaevandamisloa taotluste menetluses ning tal on HKMS § 7 lg 1 õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks. Kaevandamisloa taotluste menetlusse võtmisega rikkus Keskkonnaministeerium kaalutlusreegleid, mille tulemusel on tehtud ebaõige kaalutlusotsus. Korra p 14 sätestas, et MPS või Korra nõuetele mittevastav taotlus võidakse tagastada juba enne selle avalikku kuulutamist. OÜ M Ked ja OÜ * A O kaevandamisloa taotlused olid selliste puudustega, et juba nende menetlusse võtmise hetkel oli ilme, et need ei kuulu rahuldamisele. Kaalutlusõiguse õiguspärase kasutamise korral oleks Keskkonnaministeerium pidanud taotlused tagastama. Korra p 14 eesmärgiks on hoida ära ilmselgelt põhjendamatute kaevandamisloa taotluste menetlemine ning nimetatud õigusnorm on erinormiks
§ 15suhtes, mis sätestab puudustega taotluse menetlemise üldreeglid.
Taotlused oleks tulnud tagastada ka juhul, kui need oleksid vastanud kõigile MPS ja Korrast tulenevatele vormilistele ja sisulistele nõuetele, sest ilmselge oli, et taotlusi ei saa rahuldada. Nimelt oleksid vastavad otsused vastuolus nii Riigikogu 15.12.2004 otsusega kinnitatud „Kütuse- ja energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2015" (milles ei ole UK uuringuväljal põlevkivi kaevandamist kavandatud vähemalt kuni aastani 2015) kui ka Maidla Vallavolikogu poolt 27.02.2004 määrusega nr 23 kinnitatud „Maidla va lla arengukavaga 2004-2012" (mis ei näe ette põlevkivi kaevandamist vähemalt kuni aastani 2012). Säästva arengu seadusest (SäAS) tuleneb üheselt, et energeetika, transpordi, põllunduse jne majandusharudes on igasugune loodusvarade kasutamine lubatud üksnes juhul, kui see on vastavas arengukavas ette nähtud (§ 1 lg 3, § 12 lg-d 1 ja 2). Samadel motiividel on õigusvastane ka vaideotsus, milles vastustaja leidis ekslikult, et kaevandamisloa taotluste mittetagastamine on õiguspärane. Keskkonnamõju hindamise algatamine on õigusvastane, kuivõrd algatamise eeldused ei ole täidetud ning tegemist on osaga ebaseaduslikust kaevandamisloa taotluste menetlusest. 7
(11)3-05-145 Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse konkreetse kaevandamisloa taotleja tegevuse keskkonnamõju. Juhul kui hinnatav tegevus on juba olemuslikult õigusvastane ehk keelatud, siis ei saa ka selle tegevuse keskkonnamõju hindamine olla seaduslik. Seega on Keskkonnaministeerium kohustatud keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetama. KeHaS § 7 lg 2 kohaselt korraldab keskkonnamõju hindamist ja kannab sellega seotud kulud arendaja. Arendajaid on käesoleval juhul kolm. Vastavalt KeHaS § 10 lg- le 1 lisab arendaja tegevusloa taotlusele keskkonnamemorandumi, mis keskkonnaministri 09.02.2001 määruse nr 8 kohaselt koosneb osadest A ja B. Praegusel juhul on koostatud keskkonnamemorandumi Bosa, kuid kaebajale ei ole teada, et oleks koostatud ka A-osa. A-osa puudumisel ei ole aga praktiliselt võimalik keskkonnamõju hindamist läbi viia, kuna ei ole teada, millise konkreetse tegevuse mõju hinnatakse. Keskkonnaministeerium algatas kaevandamisloa andmise ja selle raames keskkonnamõju hindamise menetluse kiirustades ilmselt sooviga anda arendajatele võimalus viia keskkonnamõju hindamine menetlus läbi EÜ nõukogu direktiividega 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ vastuolus oleva KeHaS kehtivuse ajal. Puudub loogiline seletus, miks keskkonnamõjude hindamine üldse algatati, kui sama algatamise otsus tega see peatati. Vastustaja on teadlikult loonud olukorra, kus formaalselt varem alustatud menetluse tulemusena hinnatakse keskkonnamõju alates 03.04.2005 kehtivuse kaotanud KeHaS alusel põhjendamatult kitsalt. Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus tunnistas õigusvastaseks keskkonnamõju hindamise menetluse peatamise. Sellega seoses palus Keskkonnaministeerium ümber vaadata ka kaebaja kasuks välja mõistetud kohtukulude suurust. Apellatsioonkaebuses jäi vastustaja halduskohtus avaldatud seisukoha juurde, et kuni pole selge, millise taotleja suhtes kolmest kaevandamisloa andmise menetlus jätkub, ei ole otstarbekas ega proportsionaalne nõuda kolme paralleelse keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimist. Kaevandamisloa taotluste esitamise ajal kehtinud MPS ei reguleerinud kaevandamisloa menetluse peatamist enampakkumise toimumise ajaks, küll aga sätestab alates 01.04.2005 kehtiv MPS § 32, et enampakkumise korraldamisel peatub kaevandamisloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja välj akuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. OÜ M Ked apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohtu otsus on ebaõige osas, milles kohus tunnistas õigusvastaseks keskkonnamõju hindamise menetluse peatamise ning osas, milles kohus nõustus kolmanda isiku PK AS väitega, et maavara kaevandamislubadega seotud menetluse õiguspärase läbiviimise tingimuseks on riikliku arengukava või strateegia olemasolu, mis näeks ette uute Kte avamise käesoleval ajal. Nimetatud osas palus apellant tühistada kohtuotsus ja teha tühistatud osas uus otsus. Kaebaja ei ole taotlenud kohtult keskkonnamõjude hindamise menetluse peatamise õigusvastaseks tunnistamist, mistõttu ei oleks saanud kohus ka sellise nõude osas otsust langetada. Kui kaebaja olekski sellise nõude esitanud, siis oleks pidanud kohus selle rahuldamata jätma. Ministeeriumi poolt keskkonnamõjude hindamise menetluse peatamine ei ole õigusvastane, ei riku kaebaja õigusi ning kaebajal puudub nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb keskkonnamõjude hindamine läbi viia enne ühe kaeva ndamisloa taotleja selgumist kolme hulgast kõigi loa taotlejate poolt eraldi. Vaid ühel taotlejal on teoreetiline võimalus kaevandamisluba omandada. Seetõttu keskkonnamõjude hindamise läbiviimine kõigi kolme taotleja poolt on ebamõistlik ning kahjustaks ebaratsionaalse rahalise kulutuse ning ajakuluga kahe kaevandamisloa taotleja huve. Riikliku arengukava puudumine ei saa olla automaatselt aluseks kõikide kaevandamisega seotud majandustegevuste peatamiseks ning selle olemasolu või puudumine ei ole ka 8
(11)3-05-145 eeltingimuseks kaevandamisloa taotluse esitamisele ega vastava taotluse rahuldamisest keeldumisele. Kohtu seisukoht, mille kohaselt maavarade kaevandamislubade väljaandmisega seotud menetluse õiguspärasuse eelduseks on riikliku arengukava või strateegia olemasolu, mis näeks ette uute Kte rajamise, ei vasta kohtuotsuse teistele põhjendustele ega ole kooskõlas ka kehtiva õigusega. PK AS leidis, et halduskohtu otsus on põhimõtteliselt õige ning palus jätta Maidla Vallavalitsuse, Keskkonnaministeeriumi ja OÜ M Ked apellatsioonkaebused rahuldamata. OÜ * A O toetas ja palus rahuldada Keskkonnaministeeriumi ja OÜ M Ked apellatsioonkaebused ning vaidles vastu ja palus jätta rahuldamata Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse. OÜ M Ked nõustus Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebusega ning palus jätta rahuldamata Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse. Maidla Vallavalitsus vaidles Keskkonnaministeeriumi ja OÜ M Ked apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Keskkonnaministeerium vaidles Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebusele vastu ning palus rahuldada OÜ M Ked apellatsioonkaebuse. Vastuväidetele lisas vastustaja keskkonnamemorandumi A-osa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Keskkonnaministeeriumi ja OÜ M Ked apellatsioonkaebused tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saab Maidla Vallavalitsuse nõudest aru selliselt, et kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus OÜ M Ked ja OÜ * A O poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud kaevandamisloa taotlus i PKks Eesti põlevkivimaardlas UK uuringuväljal ei menetleta, taotlused tagastatakse läbivaatamatult nende esitajatele ning Keskkonnaministeeriumi 07.02.2005 otsustega nr 13-3-1/12263-3, 13-3-1/12242-8 ja nr 13-3-1/821-5 algatatud keskkonnamõju hindamise menetlus lõpetatakse. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja palunud halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada õigusvastaseks nimetatud kaevandamisloa taotluste menetlusse võtmine ja menetlemine ning menetluse käigus keskkonnamõju hindamise algatamine; tühistada keskkonnamõju hindamise algatamise otsused ning vaideotsus, millega kaebaja nõue kaevandamisloa taotluste tagastamiseks rahuldamata jäeti. Ringkonnakohtu hinnangul puudub Maidla Vallavalitsusel kaebuses nimetatud Keskkonnaministeeriumi toimingute ja vaideotsuse vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb sellel põhjusel jätta rahuldamata. Esimese astme kohtuotsuse motiivid kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb asendada ringkonnakohtu motiividega. Kuna HKMS § 34 lõike 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires ning apellatsioonkaebust pole esitatud kohtuotsuse selle osa peale, milles kohus tunnistas õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingu, mis seisnes keskkonnamõju hindamise algatamise otsuste järgselt KeHaS § 16 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise, siis nimetatud osas ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli ning selles osas jääb kohtuotsus muutmata. Vaideotsuse vaidlustamine on lubatav, kui see rikub kaebaja õigusi iseseisvalt. Ringkonnakohus ei tuvastanud vaideotsusega kaebaja õiguste iseseisvat rikkumist. 9
(11)3-05-145 Kaebaja on vaidlustanud menetlustoimingud (milleks on ka keskkonnamõju hindamise algatamine) lõpliku haldusakti – kaevandamisloa – andmisel. Taotletud haldusakti, so kaevandamisluba väljastatud ei ole. Menetlustoiminguid haldusakti andmisel ei saa reeglina iseseisvalt vaidlustada, välja arvatud juhul, kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui menetlusnõude rikkumisel on nii oluline tähendus, et rikkumine mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise eeldused täidetud ei ole. Kolmandate isikute poolt vastustajale esitatud kaevandamisloa taotluste menetlusse võtmine ning menetlemine, samuti vastustaja otsustus agatada kolmandate isikute poolt kavandatava tegevusega seonduvalt keskkonnamõju hindamine ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda tema õigusi või vabadusi. Kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja õigusi ei puuduta, ei pea kohus selle seaduslikkust kontrollima. Halduskohtu viidatud Arhusi konventsioonist ei tulene kaebajale õigust vaidlustada menetlustoimingut, kui tegemist ei ole sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja leiab, et kaevandamisloa taotluste menetlemise ja selle menetluse raames keskkonnamõju hindamise algatamise vaidlustamine enne lõpliku haldusakti (kaevandamisloa) andmist on õigustatud, kuivõrd juba taotluste esitamise hetkel pidi olema vastustajale ilmselge, et taotlusi ei saa rahuldada, sest kaevandamisloa väljastamine oleks vastuolus Maidla valla arengukavaga, säästva arengu seadusega ja Riigikogu 15.12.2004 otsusega kinnitatud „Kütuseja energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2015“. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Vastustaja märgib õigesti, et arengukavadele ja muudele seadustele vastavuse hindamine toimub mitte kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, vaid taotluste sisulise läbivaatamise käigus. Põhjendatud ei ole ka apellandi seisukoht, et taotluste rahuldamata jätmine on ilmselge, sest taotletud Kloa andmine oleks vastuolus viidatud Riigikogu 15.12.2004 otsusega. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et viidatud arengukavast ei tulene uute põlevkiviKte avamise keeldu, vastupidi, selles on sedastatud, et kaitsealade ja muude piirangute tõttu on uue võimaliku Ke üheks eeldatavaks asukohaks UK piirkond. Alates 28.03.2006 kehtib MPS § 75 lg 6 redaktsioonis, mis näeb ette, et enne selle lõike jõustumist Keskkonnaministeeriumile esitatud PK lubade taotluste menetlemine peatatakse kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni. Ka sellest sättest ei järeldu, et põlevkivi kasutamise arengukava puudumine välistab kuni 01.04.2005 kehtinud MPS alusel esitatud põlevkivi kaevandamisloa taotluste rahuldamise. Asjaolu, et Maidla valla arengukava põlevkivi kaevandamist kõnealuses kohas ette ei näe, ei tähenda iseenesest, et kaevandamisluba ei saagi välja anda. MPS § 29 lg 2 p 5 sätestas, et kohalik omavalitsus võib kaevandamisluba vaidlustada ja sellisel juhul antakse kaevandamisluba ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega ei tulene MPS-st, et valla mittenõustumine on igal juhul kaevandamisloa andmist välistavaks asjaoluks. Halduskohtule esitatud kaebus ei sisalda taotlust tunnistada õigusvastaseks keskkonnamõjude hindamise menetluse peatamine. Selline taotlus ei oleks ka kooskõlas kaebaja eesmärgiga lõpetada kaevandamisloa taotluste ja keskkonnamõjude hindamise menetlused kaevandamisloa taotluste kohta sisulist otsust tegemata. Seega on kohus väljunud kaebuse piiridest ning teinud otsuse nõude kohta, mida kaebaja polnud esitanud (kõnealuse toimingu leidis õigusvastase olevat kolmas isik PK AS, kes aga kaebust ei ole esitanud). Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse nimetatud toimingu õigusvastasust käsitlevas osas menetlusnormide rikkumise tõttu ega pea vajalikuks peatuda menetlusosaliste muudel vaidlusalust toimingut puudutavatel väidetel. Kuna Maidla Vallavalitsuse nõue jääb sisuliselt rahuldamata, siis rahuldamisele ei kuulu ka kohtukulude hüvitamise taotlus. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ka osas, 10
(11)3-05-145 milles kohus osaliselt kaebaja kohtukulude taotluse rahuldas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Kohtunikud Ruth Virkus Oliver Kask Silvia Truman 11
(11)