KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril .2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24141 Tsiviilasi MT avaldus HT lapsega suhtlemise korra muutmiseks Menetlustoiming HT alaealise A-MT suhtlemise korra määramine Menetlusosalised ja nende Avaldaja: MT avaldaja esindaja advokaat IS esindajad Asjast puudutatud isikHT, nõustaja MT Asjast puudutatud isik: A-MT Asjast puudutatud isik: TPLV esindaja sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsespetsialist MV RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr ja samas tsiviilvaidluses Tallinna Ringkonnakohtu .a. kohtuotsusega kindlaksmääratud HT ja A-MT suhtlemise korda järgmiselt: Hiie Taelal on õigus kohtuda oma A-MT kolmel esimesel kuul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest TLT, õhtuti kell tugikeskuse töötajate TV või JK juuresolekul. A-MT ilmumise HT kokkusaamisele TLT tagab MT. Arvates neljandast kuust käesoleva kohtumääruse jõustumisest on HT õigus kohtuda oma AMT üle nädala kas või kell lapse isa MT juuresolekul. Kokkusaamise täpse päeva ja koha lepivad HT ja MT kokku telefoni teel hiljemalt kokkusaamise nädala . Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja varasem menetluse käik.
- MT ja HT abielust sündis .a. A-MT.
- .a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega, mida muudeti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega a., otsustati: 1.) määrata A-MT elukohaks tema isa MT elukoht ja 2.) määrata lapse emal HT lubada kohtuda A-M Tjärgnevalt - esimesel kuul toimuvad HT kokkusaamised lapsega üks kord nädalas TLT psühholoogi või lastekaitsetöötaja juuresolekul eestkosteasutuse poolt määratud ajal ja korraldatud viisil, - teisel kuul on HT õigus lapsega kokku saada kaks korda üle nädala ühel nädalavahetuse päeval ( või ) kella kuni . H. T teavitab M. T kokkusaamisest nädala alguses ( ). Seejuures peab H. T viima lapse huvialaringidesse, mis langevad kokkusaamise päevale; - kolmandal kuul on H. T õigus kokku saada lapsega esimesel ja kolmandal nädalavahetusel hommikust kella kuni kella - ni; - arvates neljandast kuust on H. T l õigus lapsega kokku saada igal esimesel ja kolmandal nädalavahetusel kella st kuni õhtu kella -ni; - HT on õigus olla koos lapsega iga aasta ja ning esimesel nädalal ning terve ; - lapse on vanemad koos lapsega vaheldumisi, esimesel , siis - jõulud ja aastavahetuse on laps vaheldumisi vanematega, esimesed ja . Mati Taela avaldus, selle põhjendused, tema ärakuulamine kohtus ning esialgse avalduse muutmise avaldus.
- MT esitas .a. kohtule avalduse, milles palus muuta HT Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu .a. otsustega kindlaksmääratud lapsega suhtlemise korda ning kohaldada ka esialgset õiguskaitset. Avaldaja taotles määrata emal lapsega suhtlemise kord järgmiselt : - septembrist kuni .a. jätkuvad HT kokkusaamised lapsega üks kord nädalas T psühholoogi juuresolekul; - kolmandal kuul on HT õigus lapsega kokku saada kaks korda üle nädala ühel nädalavahetuse päeval kella . Vanemad lepivad kokkusaamise päevas kokku nädala algul. Seejuures peab HT viima lapse huvialaringidesse, millede toimumine langeb kokkusaamise päevale; - alates neljandast kuust on HT õigus kokku saada lapsega esimesel ja kolmandal või teisel ja neljandal nädalavahetusel hommikust kella kella . Seejuures peab H T viima lapse huvialaringidesse, millede toimumine langeb kokkusaamise päevale; - HT on õigus olla koos lapsega iga aasta suvevaheajal kaks nädalat, milles vanemad eelnevalt kokku lepivad; - Jõulud ja aastavahetuse on laps vaheldumisi vanematega, esimesed . Avaldust põhjendas MT sellega, et HT alustas lapsega suhtlemist eelmärgitud kohtuotsuste alusel .a. juuresolekul TKT ja oli lapsega kohtunud avalduse esitamise ajaks viiel korral. A-M T läks kohanemine emaga raskelt ning laps oli nõus emaga kohtuma vaid pika veenmise tulemusel. L , kes viibis ema ja lapse kohtumiste juures leidis, et minimaalselt peaks laps kohtuma emaga juuresolekul kolm kuud. Nimetatu annaks lapsele kindluse. Seoses esimesse klassi minekuga oli lapsel lisandunud väga palju kohustusi ja üritusi, milleks kulub varasemaga võrreldes palju rohkem aega ja energiat. Samuti vajab laps rahu ja puhkust kooliks valmistumiseks. Esialgselt kohtu poolt määratud ema ja lapse kohtumiste kord oli avaldaja arvates lapse jaoks liiga koormav.
- .a. toimus Harju Maakohtus avaldaja MT ärakuulamine. Vastuseks kohtule selgitas MT ärakuulamise käigus, et pärast kohtuotsuse jõustumist, millega 2
(5)määrati kindlaks A-MT elukoht ja HT lapsega suhtlemise kord, ei soovinud HT kohtuda ega suhelda lapsega kuni , v.a. siis kui ta lõpus lapse jõulupeole lasteaeda tuli ja seal laste peo sellega ära rikkus, et hakkas laste esinemistele vahele segama väites, et tema tahab nüüd oma lapsega suhelda. MT väidetel tekitas HT seal piinliku olukorra ja rikkus ära mitte üksnes A-M peo, vaid ka kõigi teiste laste peo. Avaldaja oli sunnitud koos lapsega peolt lahkuma, HT ründas aga pärast pidu lasteaia garderoobis avaldaja elukaaslast ja teiste laste isad ning kasvatajad olid sunnitud tülile vahele minema. Selle konflikti tagajärjeks oli see, et A-M ei saanudki lasteaia lõpupeole minna, sest kasvatajad palusid lapsel peole mitte tulla, et hoida ära samasugune olukord nagu oli jõulupeo ajal.
- MT avaldas kohtus ärakuulamisel, et soovib käesolevas asjas esitatud avaldust muuta kuna HT viibis ärakuulamise toimumise ajal , mistõttu polnud ta ka lapsega kokku saanud. MT avaldas kohtus, et ta ei julge last üksi HT kaasa anda, kuna tema käitumine on olnud ebastabiilne, ta on teinud lühikese aja jooksul oma autoga , mistõttu on lapse emaga kaasa lubamine lapsele ohtlik.
- .a. kohtule esitatud avalduses märgib MT, et kuivõrd pärast esialgse avalduse esitamist kohtule on ilmnenud palju uusi asjaolusid, mis on olulised käesoleva avalduse lahendamiseks, loobub avaldaja oma esialgselt tehtud ettepanekust ja palub ema ja lapse suhtlemise kord määrata nii, et kolme kuu jooksul suhtleb ema lapsega lastepsühholoogi juuresolekul ja edaspidi suhtleb lapse emaga isa juuresolekul üle nädala kas või kell kuni . Avaldust põhjendab MT sellega, et A-MTon tekkinud tulenevalt ema käitumisest viimastel kohtumistel hirm ema ees ja A-M ei ole nõus üksinda emaga kaasa minema enne kui ta suureks saab. Asjast puudutatud isiku A-MTärakuulamine.
- Kohus kuulas .a. kohtus ära ka A-MT, kes vastuseks kohtule avaldas, et sooviks, et tema ja ema kohtumisel oleks keegi juures ja seda seepärast, et ta ei peaks emaga kaasa minema ja, et tal oleks siis julgem olla. Ka arvas A-MT, et suuremaks saades on ta nõus olema koos emaga ka kahekesi, kuid millal ta suureks saab ei osanud ta täpsustada. Asjast puudutatud isiku HT ärakuulamine seisukoht esitatud avalduse suhtes.
- HT ärakuulamine kohtus osutus võimalikuks .a. HT avaldas kohtus ärakuulamisel, et A-MT on väga arg ja kardab kõiki, sh. nii isa, kasuema kui ka ema. Ainuke keda laps väidetavalt ei karda, on tema lapsehoidja SK, kes on last hoidnud tema sünnist saadik. Lapse hirmud on HT arvates põhjustatud sellest, et tal puudub emotsionaalne side oma emaga ning seda ei lasta ka lapsel kuidagi tekkida. HT väidetel on ta täitnud Ringkonnakohtu otsust ja ta leidis, et selline suhtlemine lapsega peaks jätkuma tal ka edaspidi. Ühtki põhjust seda muuta HT arvates ei ole. HT on arvamusel, et MT üritab teha kõik võimaliku, et tema lapsega ei kohtuks. HT väitis kohtus ärakuulamisel, et tema ei soovi, et kohtumised lapsega toimuksid isa juuresolekul kuna konflikt tema ja MT vahel on läinud väga suureks. Samas leidis ta aga, et kui kohus peab vajalikuks lapsega kohtumise juures laste psühholoogi juuresolekut, siis sellele vastu ta ei ole. HT arvamuse kohaselt võiksid tema ja lapse kohtumised toimuda nädalavahetustel. Nädala keskel on kohtumised välistatud kuna HT on koolitunnid ja ta elab . Äärmisel juhul tuleks kõne alla kohtumised õhtuti alates kella . Mingil tingimusel ei olnud HT nõus kohtuma A-MTga ka oma vanema tütre LT juuresolekul ning seda põhjusel, et väidetavalt on MT ka oma vanema tütre elu täiesti ära rikkunud. Kohtuvaidlustes on vanem tütar, kes on täisealine, asunud isa poolele, seega pole ta erapooletu. 3
(5)PL ei usalda HT väidetavalt üldse, sest nende ebaseadusliku korraldusega võeti laps temalt ära. TPLV seisukoht esitatud avalduse suhtes.
- Kohus asendas esialgselt käesolevasse menetlusse kaasatud TKVPLV oma .a. määrusega ning seda tulenevalt asjaolust, et MT koos A-MTga oli asunud elama ning kohus asus seisukohale, et vastavalt TsMS § 552 lg 2 sätestatule peab lapsesse puutuvas vaidluses olema menetlusse kaasatud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
- Tulenevalt sama seaduse §-st 552 lg 2 küsis kohus TPLV ka seisukohta esitatud avalduse suhtes. PL valitsus, kelle lastekaitsetöötaja viibis kõigi menetlusosaliste kohtus ärakuulamise juures, arvestades varasemat koostööd perega ning olles tutvunud menetlusdokumentidega asus seisukohale, et MT taotlus lapsega suhtlemise korra muutmiseks on põhjendatud. PL V arvamuse kohaselt tuleb jätkata HT ja A-MT kohtumist kolmandate isikute juuresolekul, sest nii soovis ka A-MT, kes avaldas, et ta ei soovi ema juures ööbida ega temaga kaasa minna kuna ta kardab ema. Olles kooskõlastanud eeltoodu ka IT ja MK asus linnaosavalitsus seisukohale, et ema ja lapse kohtumine peaks esialgu jätkuma TLT TV või JK juuresolekul ning seda reede õhtuti nagu sobis ka HT. Kohtu seisukoht.
- Kohus, kuulanud kohtus ära kõik menetlusosalised, tutvunud kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et MT avaldus HT lapse A-MTga suhtlemise korra muutmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Kohus leiab, et käesoleva avalduse lahendamisel tuleb juhinduda PkS § 52 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus oma lapsega suhelda ja sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt lahendab vaidluse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks lahus elaval vanemal kohus või eestkosteasutus. Kohus on seisukohal, et seadus ei taksita kohtul ka kord juba kindlaksmääratud lapsega suhtlemise korda lahus elaval vanemal muuta. Muutmiseks peavad aga olema mõjuvad põhjused.
- Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et lapse ema HT ei asunud kohe pärast Tallinna Linnakohtu otsuse jõustumist .a. oma A-MT kohtuotsuses määratud viisil suhtlema, vaid esimene kohtumine lapsega toimus alles pärast mitme kuu möödumist, s.o. , on mõistetav, et selleks ajaks koolis veel mittekäinud A-MT oli tekkinud emast võõristumine ja suhete taastamiseks ning uuendamiseks kulus emal ja lapsel aega. Arvestades ka sellega, et nii . kui ka on HT ja A-MT olnud kohtumised erinevatel põhjustel, s.h. HT , käesoleva avalduse kohtusse esitamine ja esialgse , väga harvad ning laps on pidanud pealt nägema kui ka vahelisi tülisid, on mõistetav, et A-MTon tekkinud põhjendatud hirm ja võõristus oma ema ees, mistõttu ta soovib, et kohtumine emaga võiks toimuda kellegi kolmanda isiku juuresolekul. Sellist kindlat soovi avaldas kohtus ärakuulamisel A-MT.
- Arvestades asjaoluga, et ema ja laps ei ole käesolevaks ajaks juba taaskord mitmeid kuid kohtunud, samuti kohtuotsuse p-s 13 märgitut, peab kohus põhjendatuks, et ema ja lapse kohtumised esimese kolme kuu jooksul toimuksid TLT tugikeskuse töötajate juuresolekul. Kohtumiste ajaks on kohtu arvates põhjendatud määrata õhtud kell , kuna selleks ajaks on H T võimalik sõita tema elukohast .
- Kohus on seisukohal, et kolme kuu möödudes on põhjendatud lasta lapsel emaga kohtuda lapse isa MT juuresolekul ning kohtumine peaks toimuma üle nädala nädalavahetustel kas või 4
(5). Kohus leiab, et nädalavahetustel kohtumine on sobilik nii A-MTle, kes käesoleval ajal õpib esimeses klassis ja kellel sellest tulenevalt on kooliga kaasnevad kohustused, kui ka HT, kes elab ja töötab , millest tulenevalt võtab lapsega kohtumisele tulemine rohkem aega. Otsustuse tegemisel kelle juuresolekul laps emaga kohtub, tuleb kohtu arvates eelkõige lähtuda lapse huvidest, sest lapsel peab emaga kohtudes säilima turvatunne ning üksinda kohtumisest emaga ja emaga kaasaminemisest laps enne „suureks saamist” keeldus. Kohtu arvates ei saa sellise otsustuse tegemisel arvestada HT sooviga, kes keeldus lapsega kohtumast nii lapse isa MT kui ka oma täiskasvanud tütre LT juuresolekul ning seda põhjusel, et tema läbisaamine nimetatud isikutega on konfliktne. Kohtu arvates ei saa olla määravaks isiku otsustamisel kelle juureolekul ema ja laps kohtuvad see kas nende isikute vahelised suhted on konfliktsed, vaid see keda usaldab laps ja kelle juuresolekul säilib lapsel turvatunne. Kohus on veendunud, et laps usaldab oma isa, tunneb end tema juuresolekul turvaliselt ning on seetõttu õigeks isikuks kelle juuresolekul laps emaga kohtub. Sellisele veendumusele jõudis kohus A-MT ärakuulamisena tulemusena. Kohus ei pea põhjendatuks määrata kohtumise juures viibivaks isikuks ka A-MT lapsehoidjat SK nagu taotles HT, sest SK ei soovinud seda ise oma vanuse ja halva tervise tõttu. Kohtunik 5
(5)