Kohtukulude on kostjad nõus hüvitama 5% ulatuses hagi rahuldatud osast. Kohtu põhjendused 2 Kohus, uurinud toimiku materjale, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jäi hageja hagis toodud nõude juurde. Kostjad tunnistasid hagi tasumata rendimaksete ja kahju hüvitamise nõude osas. Poolte vahel on sõlmitud kaks rendilepingut: hageja ja THi vahel rendileping nr ning hageja ja HL vahel rendileping nr veesõidukite rentimiseks. Kostjad käendasid vastastikku rendilepingute täitmist. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja andis rendilepingute objektiks oleva vara kostjate kasutusse. Pooled olid rendilepingutes kokku leppinud tasumise tingimused vastavalt maksegraafikule. Kostjad on jätnud nimetatud kohustused täitmata ega ole tasunud hagejale lepingute maksegraafikutes sätestatud makseid tähtaegselt ja kohaselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja ja kostjate vaheliste veesõidukite rendilepingute puhul tegemist oma olemuselt kestvuslepingutega – kostjad said vara oma valdusse ja kasutusse poolte vahel kokkulepitud ajaperioodiks ning pidid selle eest maksma perioodiliste maksetena – siis leiab kohus, et kohaldamisele kuuluvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse sätted. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kindlaks määratud tähtpäeval. Käesoleval juhul andis hageja kostjate kasutusse vara, kes pidid hakkama tasuma selle kasutamise eest rendilepingutega sätestatud maksetähtpäevadeks ja korras rendilepingute punktide 1.9. ja 2.1. alusel. Rendilepingute punkti 4.1. alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingutes sätestatud maksete täielikku ja tähtaegset tasumist.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kostjad käendavad vastastikku teineteise poolt Rendilepingutega võetud kohustuste täitmist. Rendilepingute punkt 1.10 kohaselt on kumbki kostja kohustatud tasuma rendimakseid ja vastutama kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest teise kostjaga samadel tingimustel, seega ka tasuma teise kostja leppetrahvi ja viivised ning hüvitama tekitatud kahju.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Hagejale on tekkinud kahju seoses sellega, et HL kasutusse antud sõudepaadil puudusid selle tagastamisel aerud ja tullid. Samuti puudus HL kasutusse antud vesijalgratastel ajami-pedaali süsteem. Samuti on hagejal tekkinud kahju seoses kostja THi kasutusse antud pedaalipaadi pedaalide metallvõlli kaotsimineku või hävimisega. 3 Kuivõrd kostjad tunnistasid kohtuistungil hageja nõuet tasumata rendimaksete ja kahju hüvitamise osas, kuulub hageja nõue selles osas tuginedes TsMS § 440 lg 1 sätestatud kostja õigeksvõtule rahuldamisele. Seega tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt tasumata rendimaksetena 75 620 krooni ( 35 705 + 39 915) ja kahjuna 11 200 krooni ( 200 + 11 000). Kostjad leiavad, et tulenevalt pooltevahelistest rendilepingutest tekib kostjatel õigus omandada vara rendimaksete summas 75 620 krooni väärtuses. Hageja nimetatuga ei nõustunud. Kohus leiab, et antud kostjate seisukoht on ekslik ega tulene pooltevahelisest lepingust. Pooltevaheliste rendilepingute p 4.2 sätestab, et peale rendimaksete täielikku tasumist läheb vara omandiõigus üle rentnikule ning rendileandja kohustub väljastama rentniku nõudmisel seda kajastava teatise. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus selles, et kostjatel on rendimaksed täies ulatuses tasumata ja lepingust ei tulene ka, et osalisel rendimaksete tasumisel oleks rentnikul õigus varale vastavas väärtuses, leiab kohus, et kostjate antud vastuväide on põhjendamatu. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise põhivõla suuruses summas 75 620 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt ka leppetrahvi summas 6568,90 krooni.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist). Käesoleval juhul on pooled vastavalt rendilepingutele leppinud kokku viivisemääraks 0,25 % päevas iga makse tasumisega viivitatud päeva eest.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled on lepingu punktis 4.7 kokku leppinud, et juhul, kui rentnik tagastab vara rendileandjale või soovib lepingut ennetähtaegselt lõpetada, kohustub rentnik tasuma trahvi 10 % tasumata vara jääkmaksumusest. Kostjad paluvad vähendada leppetrahvi ja viivist, kuna leiavad, et need on ebamõistlikult suured.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Viivisenõudel on kompensatsiooniline iseloom, mida tuleb arvestada ka viivise vähendamisel põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hagejale jääb pooltevaheliste lepingute objektiks olev vara. Hageja oma kahjusid esile toonud ei ole. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, mille kohaselt rendiobjektiks olevalt varalt kasumit talveperioodil teenida võimalik ei ole. Samas arvestab kohus ka asjaoluga, et kostjatel on renditasud täies ulatuses tasumata. Eeltoodust tulenevalt asub 4 kohus seisukohale, et viivist tuleb vähenda ja kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele viivis summas 37 810 krooni. Leppetrahvi osas leiab, et see ei ole ebamõistlikult suur ning seetõttu vähendamisele ei kuulu ja tuleb kostjatelt välja mõista summas 6568,90 krooni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele kokku summas 131 198,90 krooni. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-ile 3 kuulub enne kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel kohaldamisele seni kehtinud TsMS. Lähtudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõikest 1 tuleb hageja kohtukulud 5 % hagi rahuldatud osalt välja mõista kostjatelt summas 6 559,94 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.