Tsiviilasi nr 2-06-7331 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Mare Merimaa, Malle Seppik Tsiviilasja number 2-06-7331 Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2007, T

§ 638

lg 2 alusel käiguta ja kohustas apellanti esitama apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotluse ning tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest täiendavalt 33 250 krooni riigilõivu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Riigilõivu täismäär 34 750 krooni tulenes riigilõivuseaduse lisast 1 ja tsiviilasja hinnast 870 086 krooni, mille oli nimetanud hageja. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud K.Si apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 27.11.2006 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-06-7331, leiab

§ 637

lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 638 lg-te 2 ja 4 alusel, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada kaebus selle esitajale. K.Si apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistasid kaebuses apellandi selgelt väljendatud taotluse puudumine ja riigilõivu olulisel määral vähemtasumine (riigilõivu täismäärast 34 750 krooni oli apellant kaebusele lisatud 05.01.2007 SEB Eesti Ühispanga maksekorralduse kohaselt tasunud 1 500 krooni). Asja valduse väljanõudmise hagis määratakse hagihind

§ 126

lg 1 kohaselt asja väärtusega, mis käesoleval juhul moodustas hageja esitatud andmetel 870 086 krooni (t lk 29). Antud summa pealt oli hageja hagi esitamisel ka riigilõivu tasunud. Apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust (

§ 137

lg 1).

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

§ 637

lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Sellise nõudena on

§ 633

lg 2 p-s 2 sätestatud, et kaebuses tuleb märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb.

§ 638

lg 2 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus andis 16.01.2007 määrusega apellandile puuduste kõrvaldamise tähtaja viisteist päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Toimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2007 määrus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta apellant K.Sile Tallinna Ringkonnakohtu kantseleis 19.01.2007 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Seega oli apellant alates 19.01.2007 teadlik kohustusest kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused ja kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise menetluslikust tagajärjest, kuivõrd teda oli kaebuse käiguta jätmise määruses hoiatatud

§ 638lg 2 alusel.

Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2007 määruse kättetoimetamise ajast ja pidades silmas

§ 62lg-s 1 ja Ts

ÜS § 136 lg-s 8 sätestatut (03.

1. ja 04.02.2007 olid puhkepäevad ning 05.02.2007 neile järgnev esimene tööpäev), lõppes apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg 05.02.
2. Apellant ei täitnud määruses ettenähtud tähtaja jooksul kohtu nõudmist ega kõrvaldanud apellatsioonkaebuse puudusi. K.S ei ole Tallinna Ringkonnakohtule puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul ja kuni käesoleva ajani esitanud dokumente riigilõivu tasumise kohta või riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid; samuti ei ole Tallinna Ringkonnakohtule laekunud K.Si apellatsioonkaebuse taotluse täpsustust. 2

§ 638lg 2 alusel keelduda.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10). Kai Kullerkupp Mare Merimaa Malle Seppik 3