§-de 475, 579 alusel. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu määruse põhjendused.
1 p. 5 kohaselt kohus lahendab isiku põlvnemise tuvastamise ja vanema kande vaidlustamise pärast isiku surma hagita menetluses. PKS § 42 lg. 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eeskosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Nõude on esitanud lapse ema.
1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. Kohtuistungil avaldaja palub avalduse rahuldada.
1 kohaselt kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. PKS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused, leidis, et avaldus põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduses märgitud asjaolud, mis annavad alust pidada T J ’i xxxx.a. sündinud M R isaks, on tuvastatud avaldaja ja asjas puudutatud isikute seletustega. T.J ’i pere liikmed on avaldajat tunnistanud T.J ’i elukaaslasena, teavad ja on veendunud, et Mir R bioloogiline isa on T.J . T.J ’i ema ütleb, et T oli oma valiku teinud ja elas koos avaldajaga ning avaldajal sündinud tütar saab olla ainult T.J ’i laps. T.J ’i isa ütleb, et aitas soetada pojale Vinni valda talu ja seal poeg ja avaldaja ka enne poja surma elasid. Praegu on soov, et pärandiasjad saaks korda, et siis jääkski talu lapsele elamiseks. T.J ’i vend kinnitab, et avaldaja oli venna elukaaslane, vastamisi käidi külas ja suheldi kogu nende kooselu aja. J.J peab M oma venna tütreks. Vinni Vallavalitsuse teatel T.J soetas vallas kinnisvara, kuid lähemalt M.R ja T.J ’i elu kohta vallal andmeid pole. Tapa Vallavalitsus teatab, et M.R on küll registris kirjas Tapa linna elanikuna, kuid tegelikult linna territooriumil ei ela. Vallavalitsusel pole olnud kokkupuuteid ka T.J ’iga.
kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu poolt põlvnemise tuvastamisel märgitakse määruses selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. 2
2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva määruse kättetoimetamisest. PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuostuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 26 veebruaril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.