lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus lepingust taganemisavaldusele kohustuslikku vorminõuet ei kehtesta. Hageja väitel taganes ta lepingust . a kostja poole suulise pretensiooniga pöördudes ning . a, koostati defektiga kauba tagastamise akt. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja müügilepingust taganenud. Kohus nõustub kostja vastuväitega.
lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja soov oli defektiga kauba tagastamise akti kohaselt ostuhinna 2 100 krooni tagastamine.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei ole kostjale pluusi tagastanud. Hageja väitel on see tingitud kostja käitumisest, kostja tagastas pluusi hagejale. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu, ei takistanud hagejal taganemisavalduse tegemist. Sellise võimaluse annab hagejale ka
lg 1, kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Tal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused. Hagiavalduse kohaselt on kostja müünud hagejale ebakvaliteetset kaupa. Kostja vastuväite kohaselt kaubal puudub tootmisdefekt.
lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama 3 lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kohtule esitatud OÜ . a ekspertiisiakti, kohaselt tootel tootmisvigu ei tuvastatud (tl 22). Kuna hageja ei olnud pluusi parandamise ettepanekuga nõus, tellis kostja uue ekspertiisi NK . Ekspertiisi teostanud JR asus oma . a koostatud aktis nr seisukohale, et defektid pluusil on tekkinud venitustoime tagajärjel toote ekspluatatsiooni käigus ning muuhulgas on defekte põhjustanud ka ebaõigesti valitud toote suurus (tl 26-28).
lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Sama seaduse § 217 lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kohus on seisukohal, et hagejale . a müüdud kaup vastas lepingutingimustele. Kohtus tunnistajana üle kuulatud OÜ tegevjuhi HR ütluste kohaselt on tegemist hästi õhukesest materjalist tootega. Õmblused võivad sellisel tootel olla overlokkimata, kuid tunnistaja oleks teinud overlokitud õmbluse, kasutanud liimiriiet. Kohtu arvates tuleb lähtuda tunnistaja J R ütlusest, mille kohaselt ei tehta õhukesele siidist tootele üleliigset õmblust, kuna üleliigne õmblus segab ja kangas ei istu hästi (tl 69). Tunnistaja HR ütluste kohaselt lähtus oma otsust tehes asjaolust, et tõmmates hakkas ka vasakpoolne pluusiõmblus hargnema (tl 67). Kohtu arvates tuleb lähtuda tunnistaja JR ütlustest, mille kohaselt pole põhjust antud toote kvaliteedile hinnangu andmisel lähtuda sellest, kuidas reageerib õmblus kui teda laiali tõmmata. Tegemist on siidkangaga, mille puhul õmblused hargnevatki kui väga tugevasti tõmmata (tl 69). Tunnistaja ütluste kohaselt on tootmistehnoloogiast kinni peetud ja tootmisdefekti pole (tl 70).
lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ning lg 2 järgi tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse pluusi parempoolne õmblus hargnes ekspluatatsiooni käigus füüsilise mõjutamise tulemusena. Kostjal ei tekkinud kohustust asja parandada, kuigi kostja seda hagejale pakkus. Kohtul puudub alus rahuldada hageja nõue kostja vastu 2 100 krooni varalise kahju hüvitamiseks. Tarbijakaitseseaduse § 3 p 5 alusel tarbijal on õigus nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on taotlenud mittevaralise kahju 12 600 krooni hüvitamist. Hageja väitel seisneb mittevaraline kahju tervisehäirete ägenemises, üleelamistes ning ebamugavuses, mis on seotud vajadusega pöörduda oma õiguste kaitseks müüja ja Tarbijakaitseameti poole. Kostja on hagejat solvanud, alandanud hageja eneseväärikust. Kahju hindamisel on hageja aluseks võtnud perioodi mai kuni . a, mil hageja ei saanud kostüümi kanda (2 100 krooni x 6 kuud = 12 600 krooni), samuti müügilepingust taganemisega seotud täiendavatest kulutustest (telefonikõned, sõidu- ja ajakulu). 4 Kohtu arvates ei ole hagejal tekkinud mittevaralist kahju, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Hageja ei ole kohtumenetluses avaldanud, millised tervisehäired tal on ning millised nendest on ägenenud. Hageja ei ole ka avaldanud, milles seisnes solvamine või alandus. Arutelu paraja suurusnumbri üle ei saa pidada alanduseks, samuti ei saa pidada kulutusi telefonikõnedele ning sõiduvahendile mittevaraliseks kahjuks. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 735 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 60.30 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.