KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-34603 Tsiviilasi OÜ * juhatuse liikmele E.S trahvi m

§ 71, Ts

MS § 46 ja § 601 konkreetsetele lõigete või punktide alusel trahvimäärus koostati. Määruses ei märgitud määruse edasikaebamise korda, mistõttu tuli määruskaebuse esitajal teha täiendavaid jõupingutusi, saamaks teada, millisele kohtule määruskaebus esitada.

§ 71lg 2 ning Ts

MS § 601 lg-d 1 ja 2 on omavahel sisulises vastuolus.

§ 71lg 2 võimaldab trahvida ilma hoiatusmäärust tegemata, Ts

MS § 601 lg-d 1 ja 2 sellist võimalust ette ei näe. TsMS on konstitutsiooniline seadus ja äriseadustik on lihtseadus. Riigikohus leidis lahendis nr 3-4-1-1-98, et konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseadusvastane. TsMS § 46 sisaldub TsMS peatükis „Tsiviilkohtumenetluse tagamine“. Tsiviilkohtumenetluse tagamise vahendid kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku reguleerimisvaldkonda, mistõttu tuleb nende rakendamise tingimused sätestada tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mitte lihtseaduses.

§ 71lg 2 on põhiseadusega vastuolus.

Äriseadustikus sisaldus

§ 71

lg-ga 2 analoogne regulatsioon ka enne 01.01.2006 (

§ 71lg 11).

Väljakujunenud seaduse kohaldamise praktika kohaselt eelnes trahvimäärusele trahvihoiatus.

§ 71uue redaktsiooni jõustumisega praktika muutus.

Isikul on õigus eeldada, et seadust kohaldatakse ühetaoliselt. Seaduse rakendamise praktika ootamatu muutmine ei ole kooskõlas õiguse üldiste põhimõtetega. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Seega ei võimalda TsMS § 601 lg 1 majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvi määrata. Trahvimääruse tegemine ilma trahvihoiatuseta ei ole kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. Isikul ei ole võimalik majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise asjaolusid selgitada ja kohus neid ei arvesta. TsMS § 46 lg-st 1 tulenevalt määratakse trahv miinimumpäevamäärades. Trahvimäärusest ei nähtu, mitme miinimumpäevamäära ulatuses isikule trahv määrati. Määruses viidatud õigusnormide abil ei ole võimalik välja selgitada trahvi määramise aluseks oleva miinimumpäevamäära suurust ning ei ole võimalik tuvastada, kas trahvi suurus on kooskõlas rikkumise raskuse, iseloomu ja toimepanemise asjaoludega. Kohus ei arvestanud, et majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumine oli OÜ * juhatuse liikmetel esmakordne. Majandusaasta aruanne esitati registriosakonnale 26.10.2006. 3. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 02.11.2006 määrusega menetlusse, jättis 14.11.2006 määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. 4. Harju Maakohus edastas määruskaebuse 22.01.2007 määrusega läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et trahvimäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. 6.

§ 179

lg 4 sätestab osaühingu juhatusele majandusaasta aruande registripidajale esitamise kohustuse ja nõuab, et aruanne esitatakse hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest.

§ 71

lg 2 kohaselt, kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja ettevõtjale ja andmete esitamseks kohustatud isikutele määrata rahatrahvi ilma tsiviilmenetlusseadustikus nimetatud hoiatust tegemata. TsMS § 46 lg 2 kohaselt võidakse seadusega sätestada erandeid põhimõttest, mille kohaselt trahvi määramisele peab eelnema trahvihoiatus. Seejuures ei pea erandid tulenema üksnes TsMS-st, vaid need võivad olla sätestatud ka muudes seadustes.

§ 71

lg 2 on erinorm tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud trahvi määramise üldnormide suhtes. Nimetatud sätted ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna põhiseadusest ei tulene, nagu peaks trahvi määramisele alati eelnema hoiatus. Seega seaduste vastuolu äriseadustiku ja tsiviilmenetlusseadustiku vahel ei ole.

1. TsMS § 601 lg 1 sätestab hoiatusmääruse tegemise üksnes juhtudel, kui kohtul on andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või on esitamata jäetud andmeid, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Seega antud juhul TsMS § 601 kohaldamisele ei kuulu, kuid kohtunikuabi ekslik viide sellele paragrahvile, samuti kui osundamata jätmine viidatud paragrahvide konkreetsetele lõigetele, ei anna alust trahvimääruse tühistamiseks.
2. Asjakohatud on väited, et trahvimääruses ei ole edasikaebamise korda näidatud, kaebuse esitaja ei saanud konkreetsel kuupäeval tutvuda trahvimaterjalidega ja määrust ei saadetud kaebajale viivitamatult. Nimetatud väited oleksid asjakohased siis, kui loetletud asjaolude tõttu ei oleks trahvitu saanud oma kaebeõigust kasutada.
3. Kuna TsMS ei sätesta miinimumpäevamäära suurust, kuulub analoogia alusel kohaldamisele karistusseadustiku § 44 lg 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks 50 krooni. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 46 lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni 200 miinimumpäevamäära, s.o kuni 10 000 krooni ulatuses. Seega on määruskaebuse esitajale määratud trahv ca 1/3 ulatuses maksimaalsest ja sellega tuleb lugeda arvestatuks tema väide rikkumise esmakordsusest.
4. Määruskaebuse viide Riigikohtu lahendile ei ole käesoleva asja läbivaatamisel asjakohane. Nimetatud lahendis on Riigikohus rõhutanud seda, et põhiseadus ei võimalda reguleerida lihtseadusandlusega küsimusi, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisesemesse. Äriregistrimenetluses ettevõtjale trahvi määramine aga niisuguste küsimuste hulka ei kuulu. 11.

§ 187

lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd antud juhul ei esitatud registripidajale 2005.a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määras kohtunikuabi õigesti

§ 71lg 2 alusel trahvi hoiatusmäärust tegemata.

K. Kullerkupp Kohtunik