Obsah (11)

§ 133§ 117§ 116§ 130§ 131§ 120§ 16§ 115§ 14§ 108§ 124

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Sirje

§ 133lõikega 1.

3. Tallinna Vangla direktoril viia 22.06.2005 käskkirja nr 1412p punkt 1 vastavusse

§ 133

lg 1 nõuetega, lugedes Aleksei teenistusest vabastatuks päevast, millest oli ära langenud teenistussuhte peatumise alus. 4. Muus osas jätta A.V. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. 2 Asjaolud Kaebuse esitaja A.V. suunati 1968.a. peale Voroneži Ehitusinstituudi lõpetamist tööle Eesti NSV Siseministeeriumi süsteemi. Kaebuse esitaja töötas Rummu Vanglas erinevatel ametikohtadel (sh 1997.aastast vangla direktorina) kuni 01.01.2001, mil ta vabastati teenistusest Rummu Vangla likvideerimise tõttu. 2000.a. sooritas kaebuse esitaja eesti keele algtaseme eksami. 21.08.2001 asus kaebaja tööle Tallinna Vanglasse söökla juhatajana tähtajalise töölepingu alusel. Tööleping lõpetati 31.12.2002 töölepingu seaduse § 71 p 2 alusel seoses lepingu tähtaja möödumisega. 01.01.2003 asus kaebuse esitaja teenistusse Tallinna Vanglasse majandusosakonna spetsialisti ametikohale. Nimetatud ametikohal on vastavalt ametijuhendile kvalifikatsiooninõudeks eesti keele oskus kõrgtasemel. 15.09.2004 kontrollis Keeleinspektsioon A.V. eesti keele oskuse vastavust ametikoha nõuetele. Kontrollimisel selgus, et kaebaja tegelik eesti keele oskus ametikoha nõuetele ei vasta. Keeleinspektsioon tegi kaebajale ettekirjutuse sooritada eesti keele kõrgtaseme eksam 1.maiks 2005.a. Tallinna Vangla direktori 22.06.2005 käskkirjaga nr 1412-p vabastati kaebuse esitaja teenistusest Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialisti ametikohalt ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse (

) § 117 lg 1 p 4 alusel 30.juunil 2005.a. Käskkirja kohaselt ei ole kaebuse esitaja A.V. Keeleinspektsiooni ettekirjutust täitnud. Samuti ei ole kaebaja eesti keele oskus võrreldes 2004.aastaga paranenud, vaatamata sellele, et tööandja on andnud piisavalt aega eesti keele õppimiseks. Spetsialist A.V. ei oma piisavat eesti keele oskust oma teenistuskohustuste täitmiseks ja teda ei ole võimalik nimetada teisele ametikohale. Alates 27.06.2005 ja ka teenistusest vabastamise ajal viibis kaebuse esitaja töövõimetuslehel. Allkirja käskkirjaga tutvumise kohta on kaebuse esitaja andnud 05.07.2005. Kaebuse motiivid ja nõuded Kaebuse esitaja ei ole nõus tema teenistusest vabastamisega

§ 117

lg 1 p 4 alusel järgmistel motiividel: 1) Nii tööle asumisel 21.08.2001 kui ka ametisse nimetamisel 01.01.2003 oli Tallinna Vangla direktorile teada, et kaebajal on olemas ainult keeleoskuse algtaseme tunnistus ja et ta ei valda eesti keelt kõrgtasemel. Sellele vaatamata võeti kaebaja ikkagi tööle, kuid neli aastat hiljem vabastati ta sellel põhjusel ametist. 2) Keeleseaduse §5 lg 2 kohaselt peavad avalikud teenistujad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Kaebaja ei vajanud oma teenistuskohustuste täitmiseks eesti keele oskust kõrgtasemel. Ebapiisava keeleoskuse tõttu ei olnud kaebajal ühtki probleemi oma teenistuskohustuste täitmisega. Kaebaja väitel töötas ta Tallinna Vanglas tegelikult söökla juhatajana. Tema teenistuskohustused olid konkreetsed ja selged, keelekasutus rutiinne. Rõhuv enamus söökla töötajatest olid venekeelsed. Kirjalik töö piirdus tüüpdokumentide täitmisega. Eesti keele oskust oli kaebajal vaja ainult söökla menüü lugemisel (menüü oli väga lihtne ja korduv), toodete saamisel saatelehe alusel (tüüpdokument) ning kinnipeetavate kirjalikus vormis kaebuste läbivaatamisel, mis olid samuti oma sisult lihtsakoelised. Kaebaja ei ole saanud ühtki distsiplinaarkaristust oma teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Vastupidi - teenistuse vältel on kaebajale korduvalt avaldatud tänu töö tulemuslikkuse eest. 3 3) kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks oli vanglaasutuste reorganiseerimine, st Tallinna Vangla ühendamine Maardu Vanglaga ja Kalaranna Vanglahaiglaga, ja sellega kaasnenud ametikohtade vähendamine. Kaebaja leiab, et antud juhul tulnuks ta teenistusest vabastada

§ 116

lg 1 alusel koondamise tõttu, teatades talle vabastamisest vastavalt

§ 130

lg 1 kirjalikult ette vähemalt üks kuu ja makstes talle

§ 131lg 1 p 4 alusel hüvitusena 12 kuu ametipalga.

Käesoleval juhul on Tallinna Vangla direktor teinud ametnike ümberpaigutusi, vabastades teenistusest kaebuse esitaja, kelle ametikoht tegelikult säilis, ja nimetanud sellele ametikohale ametniku, kelle ametikoht koondati. Kaebaja ametikohale on nimetatud teenistuja, kelle eesti keele oskus on samuti algtasemel. 4) kaebaja leiab, et Tallinna Vangla direktor on antud juhul rikkunud

§ 133lg 1 nõudeid, vabastades kaebaja teenistusest ajutise töövõimetuse ajal.

5) kaebaja väitel on tema teenistusest vabastamisel ebapiisava keeleoskuse tõttu rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna mitmed Tallinna Vangla teenistuses olevad ametnikud ei oma samuti vastavaid keeleoskuse tunnistusi, kuid neid sellel alusel vabastatud ei ole.

§ 120

lg 1 kohaselt võib ametniku vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. Kaebuse esitaja saab 65-aastaseks 24.03.

1. Kui kaebajat ei oleks vabastatud teenistusest ebavõrdse kohtlemise tõttu, oleks ta saanud töötada veel 2 aastat ja 9 kuud. Sellest lähtuvalt taotleb kaebaja ebavõrdsest kohtlemisest tingitud kahju hüvitamist 33 kuu ametipalga ulatuses. 6) Nimetatu on vastuolus ka Euroopa Nõukogu direktiiviga 2000/78/EÜ, mille eesmärgiks on kehtestada üldine raamistik diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamine. Direktiiv keelab nii otsese kui kaudse diskrimineerimise ning seda kohaldatakse kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris. Liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma hiljemalt 02.12.
2. Direktiivi põhimõtted on kajastatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses,

-s aga mitte. Kui liikmesriik (Eesti) ei täida direktiivi ettenähtud aja jooksul, on ta vastutav kahjude eest, mida see põhjustab isiku jaoks. Antud printsiipi seostatakse nn Francovichi kohtuasjaga (Euroopa Kohtu 19.11.1991 kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-6/90 ja C-9/90). Kaebuse esitaja leiab, et tal on õigus nii ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju kui ka nn „Francovichi kahju“ hüvitamisele kokku 45 kuu ametipalga ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada osaliselt Tallinna Vangla direktori 22.06.2005 käskkiri nr 1412-p, muuta tema teenistusest vabastamise alust ning lugeda ta teenistusest vabastatuks

§ 116

lg 1 alusel koondamise tõttu, samuti palub kaebuse esitaja kohustada Tallinna Vangla direktorit maksma kaebuse esitajale välja 12 kuu ametipalk vabastamise eest koondamise tõttu, 34 tööpäeva ametipalk etteteatamistähtajast puudujäänud tööpäevade eest ning 45 kuu ametipalk ebavõrdse kohtlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtumenetluse käigus loobus kaebuse esitaja oma nõudest maksta täiendavalt hüvitist 16 kasutamata puhkusepäeva eest. Vastustaja seisukoht Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu. 1) Kaebaja ametisse nimetamine ei olnud õigusvastane, arvestades

§ 16nõudeid.

Kaebaja teenistusest vabastamise tingis Keeleinspektsiooni poolt tuvastatud asjaolu, et tema eesti keele oskus ei vasta ametikohal nõutavale tasemele. 4

§ 117

lõikest 5 tulenevalt vabastatakse ametnik

§ 117

lg 1 p 4 alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. 2) Alusetu on kaebaja nõue muuta tema teenistusest vabastamise alust ning lugeda ta teenistusest vabastatuks

§ 116alusel ning maksta välja hüvitis 12 kuu ametipalga ulatuses.

Kaebuse esitaja on ekslikult asunud seisukohale, et tema teenistusest vabastamine „just nüüd“ oli tingitud Tallinna Vangla ühendamisest Maardu Vangla ja Kalaranna Keskhaiglaga, mistõttu tekkis vajadus vabaneda üleliigseks osutunud vanglaametnikest. Vanglaasutuse reorganiseerimine oli toimunud juba varem (Tallinna Vangla liitmine Keskvanglaga 01.01.2003 ja liitmine Maardu Vanglaga 01.11.2004). 01.07.2005 jõustunud justiitsministri 15.06.2005 määrusega nr 25 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ vähendati Tallinna Vangla teenistujate koosseisu 112 ametikoha võrra, mis olid pika aja jooksul komplekteerimata. Seisuga 30.06.2005 oli Tallinna Vangla koosseisus (justiitsministri 06.10.2004 määrus nr 67) 626 ametikohta, millest oli täitmata 169 ametikohta. Ametikohtade vähendamine ei toimunud

§ 115

lg 2 ettenähtud juhtudel, kuna 1.juulist 2005 Tallinna Vanglat ühegi teise asutusega ei ühendatud, liidetud, jagatud, eraldatud ega kujundatud ümber. Ühtegi Tallinna Vangla teenistujat (kaasa arvatud abiteenistujad) ei koondatud. A.V. väide tema teenistusest vabastamise ajal „faktiliselt“ toimunud koondamise kohta on alusetu ega vasta tõele. 3) Alusetud on kaebuse esitaja väited tema vanuselise diskrimineerimise kohta, kuna tema vabastamise ajendiks ei olnud mitte vanus, vaid ebapiisav keeleoskus. Tallinna Vangla majandusosakonnas töötavatest spetsialistidest oli ainult kaebaja eesti keele oskus algtasemel ja ta oli ainus ametnik, kes ei rakendanud meetmeid oma keeleoskuse parandamiseks. Kaebaja teenistusest vabastamisel juhindus Tallinna Vangla Keeleinspektsiooni 15.09.2004 ettekirjutusest sooritada eesti keele kõrgtaseme eksam 01.05.2005 ja asjaolust, et tema eesti keele oskuse tase ei olnud võrreldes 2004.aastaga paranenud. Kaebaja ei osalenud ühelgi kursusel, kuigi selleks oli võimalusi. Juba 21.05.2003 kirjaga teavitati kaebuse esitajat vajadusest sooritada eesti keele kõrgtaseme eksam hiljemalt 31.12.2003. Kaebaja vabastamine teenistusest ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ei olnud erandlik. 2005.a. jooksul on Tallinna Vangla vabastanud ametist ebapiisava keeleoskuse tõttu 11 erinevas vanuses ametnikku. Kõigi piisava keeleoskuseta ametnike üheaegne vabastamine muudaks vanglale pandud ülesannete täitmise võimatuks. 4) Õige ei ole kaebuse esitaja väide, et ta töötas tegelikult Tallinna Vanglas söökla juhatajana ja tema teenistuskohustuste täitmiseks ei olnud vajalik eesti keele oskamine kõrgtasemel. Kaebaja ametikoht oli Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialist ning tema teenistusülesanded olid kindlaks määratud Tallinna Vangla direktori 27.10.2003 käskkirjaga nr 70 (lisa 16) kinnitatud ametijuhendis. Tallinna Vangla majandusosakonna koosseisus oli olemas ka spetsialisti-söökla juhataja ametikoht. Sellel ametikohal töötas alates 01.01.2003 kuni teenistusest omal soovil lahkumiseni 21.06.2005 N. S., kes omas erialast kesk-eriharidust (lõpetanud 1980.a. Tallinna Riikliku Kooperatiivkaubanduse Tehnikumi) ja valdas eesti keelt kõrgtasemel. Pärast N.S. teenistusest lahkumist nimetati spetsialist-söökla juhataja ametikohale O.O., kes omab erialast kutseharidust (1995.a. lõpetanud Tallinna Majaka Teeninduskooli) ja valdab eesti keelt kesktasemel (täiendab eesti keele oskust pidevalt, omandades kõrgharidust SotsiaalHumanitaarinstituudis). Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, nimetades spetsialist-söökla juhataja ametikohale teeninduskooli lõpetanud ja eesti keelt tugeval kesktasemel valdava O.O.i, mitte aga ehitusalast haridust omava ja eesti keelt mittevaldava A.V.. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja tuli vaatamata oma ebapiisavale eesti keele oskusele toime oma teenistuskohustuste täitmisega ja et nimetatud ametikohal töötamiseks ei ole vajalik eesti keele oskamine kõrgtasemel. Kaebaja ei tulnud toime eesti keeles suhtlemisega 5 ning eesti keeles kirjadele ja kaebustele vastamisega. Teenistusülesandeid, mida kaebaja keeleoskuse puudumise tõttu ei olnud võimeline täitma, täitsid teised töötajad (näit. majandusosakonna peaspetsialist, kellele kaebaja teenistusalaselt vahetult allus). 5) Euroopa Nõukogu 27.11.2000 direktiiv 2000/78/EÜ sisustab diskrimineerimise mõiste artiklis 2, mille kohaselt loetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millises artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras. Antud juhul ei ole tegemist samalaadse olukorraga , kuna isikud on erinevatel ametikohtadel, erinevate keeleoskustasemetega ning erineva erialase haridusega. Samuti sätestab direktiivi preambula lõige 17, et käesoleva direktiiviga ei nõuta sellise isiku palkamist, ametialast edutamist, tööl hoidmist või koolitust, kes ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid või läbima vastavat koolitust. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Vangla diskrimineerinud kaebajat ega tekitanud kahju, mis kuuluks hüvitamisele kui „Francovichi kahju“ vastavalt Euroopa Ühenduse kohtupraktikale. Vastustaja palub jätta A.V. kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 1.

§ 14

lõikest 1 tuleneb nõue, et riigiametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Keeleoskust reguleerivaks eriseaduseks on keeleseadus. Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded sätestab selle seaduse §

1. Keeleseaduse § 5 lg 2 näeb ette, et avalikud teenistujad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Seega seostab keeleseadus avalikult teenistujalt nõutava eesti keele oskuse tasemega, mis on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks. Keeleseaduse § 5 lg 5 kohaselt nõutakse eesti keele oskust ühel kolmest keeleoskustasemest, milleks on algtase, kesktase ja kõrgtase. Keeleseaduse § 5 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 16.08.
2. a määrusega nr 249 on kinnitatud "Avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajatele, avalikõiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatele ning arstina, farmatseudina või psühholoogina äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses töötavatele või samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele isikutele kohustuslikud eesti keele oskuse tasemed". Nimetatud määruse p 8 kohaselt nõutakse kõrgtasemel keeleoskust avalikelt teenistujatelt ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatelt, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud üksuse juhtimise, tegevuse kavandamise ja koordineerimisega, samuti nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. Määruse p 9 sätestab, et avalikeks teenistujateks, kellelt nõutakse eesti keele oskust kõrgtasemel on kõrgemad ametnikud, vanemametnikud, juristid-asjaajajad, sekretäridasjaajajad ja kohtuistungi sekretärid. Seega hoolimata sellest, et määruse punktis 8 on püütud määratleda, millised on oma olemuselt tööülesanded või teenistuskohustused, mille täitmiseks kehtestatakse keeleoskuse kõrgtaseme nõue, arvatakse p 9 kohaselt ametnike, kellelt nõutakse eesti keele oskust kõrgtasemel, hulka eranditult kõik vanemametnike põhigruppi kuuluvad ametnikud, sõltumata nende teenistusülesannetest. 6 Keeleseaduse § 5 lg 5 p 3 kohaselt tähendab kõrgtase eesti keele suulist ja kirjalikku oskust. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste.
3. Kaebuse esitaja A.V. nimetati 01.01.2003 Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialisti ametikohale Nimetatud ametikoht kuulub vanemametnike gruppi, kellelt vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.08.99 määrusele nr 249 nõutakse eesti keele oskust kõrgtasemel. Nimetatud nõue sisaldub ka Tallinna Vangla direktori 27.10.2003 käskkirjaga nr 70 (lisa 16) kinnitatud majandusosakonna spetsialisti ametijuhendi osas „kvalifikatsiooninõuded“, millega kaebuse esitajat on tutvustatud 05.11.
4. Kaebuse esitaja on 19.11.2000 sooritanud eesti keele algtaseme eksami (tunnistus nr 006952). 21.05.2003 saatis Tallinna Vangla kaebuse esitajale kirjaliku teate nr 2-10/9440, milles kaebajale selgitati, et Vabariigi Valitsuse 16.08.99 määruse nr 249 p 6 kohaselt kehtivad tööalase eesti keele oskuse kategooriad 1.jaanuarini 2004.a. ja p 9 kohaselt nõutakse kõrgemja vanemametnikelt eesti keele oskust kõrgtasemel. Kaebajal paluti hiljemalt 31.12.2003 esitada kohustusliku eesti keele kõrgtasemel oskuse tunnistus. Kaebaja tähelepanu juhiti ka asjaolule, et ametikohal töötamiseks kohustusliku dokumendi puudumisel kuulub ametnik teenistusest vabastamisele ametikohale mittevastavuse tõttu

§ 117lg 1 p 3 alusel.

Seega oli kaebuse esitaja teadlik tema poolt täidetaval ametikohal kehtivast eesti keele kõrgtasemel oskuse nõudest, kuid määratud tähtajaks kaebaja nõutavat dokumenti ei esitanud. 3. 2004.a. septembris kontrollis Keeleinspektsioon keeleseaduse täitmist Tallinna Vanglas. Kontrollimise käigus selgus, et A.V. kui vanemametniku ametikohal on nõutav keeleoskuse kõrgtase, kuid tegelikult isik eesti keelt ei valda. Vestlus keeleinspektoriga toimus vene keeles. Keeleinspektsioon tuvastas kontrollimise käigus keeleseaduse § 5 lg 2 rikkumise ja tegi 15.09.2004 Tallinna Vanglale ettekirjutuse nr 5-730, milles nähti ette, et töötaja peab asuma õppima eesti keelt algtaseme kursustel, sooritama kesktaseme eksami ning ettenähtud tähtpäevaks sooritama kõrgtaseme eksami. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 1.mai 2005.a. Kuna A.V. ettenähtud tähtajaks kõrgtaseme keeleeksamit ei sooritanud, vabastati ta

§ 117lg 1 p 4 alusel.

Kohtu poolt on tuvastatud, et kuni teenistusest vabastamiseni ei asunud A.V. eesti keelt õppima ega parandanud oma eesti keele oskust, kuigi tal olid selleks vastavad võimalused olemas. A.V. ei ole sooritanud ka kesktaseme keeleeksamit. Asjaolu, et A.V.l puudub eesti keele oskus, on tõendatud ka sellega, et kohtus esinemiseks vajas kaebuse esitaja tõlki.

§ 117

lg 1 p 4 näeb ette, et ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Käesoleval juhul tingis ametniku teenistusest vabastamise asjaolu, et tema eesti keele oskus ei vasta ametikohal nõutavale tasemele. Kohus leiab, et teenistusest vabastamise õigust omav isik on antud juhul põhjendatult rakendanud

§ 117lg 1 p 4 tulenevat õiguslikku tagajärge ning A.V.

teenistusest vabastamine ebapiisava keeleoskuse tõttu on olnud õiguspärane. 4. Kuigi

§ 117

lg 1 p 4 kasutatakse formuleeringut "võib vabastada", on Riigikohus 07.03.2003 kohtuasjas nr 3-3-1-20-03 asunud seisukohale, et avaliku teenistuse seadus 7 sätestab siinkohal teenistusest vabastamise kohustuse, kui ametniku keeleoskus osutub nõuetele mittevastavaks, põhjendades seda seisukohta järgmiselt:

§ 117

lg 4 näeb ette, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keelevõi suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. See tähendab ka kohest vabastamist, kui ilmneb teenistuja ebapiisav keeleoskus. Tulenevalt

§ 117

lg 5 ametnik vabastatakse teenistusest

§ 117

lg 1 p 4 alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud, et kaebajat oleks olnud võimalik tema nõusolekul nimetada mõnele teisele ametikohale Tallinna Vanglas. 5. Kaebaja väitel ei arvestatud

§ 117

lg 1 p 4 alusel teenistusest vabastamisel tema senist toimetulekut oma tööga ega analüüsitud ametikohale vastavust sisuliselt, vaid lähtuti üksnes formaalsest kriteeriumist - kõrgtaseme keeleeksami sooritamist tõendava tunnistuse puudumisest. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla majandusosakonna spetsialistina (st vanemametnikuna) ei pidanudki ta oskama eesti keelt kõrgtasemel ja et keeleoskuse puudumine ei ole tal senise teenistusaja vältel takistanud oma tööülesannete nõuetekohast täitmist. Oma väidet põhjendab kaebuse esitaja sellega, et talle ei ole tema töö suhtes esitatud pretensioone, samuti ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise eest. Kaebaja väitel täitis ta tegelikult Tallinna Vanglas söökla juhataja ülesandeid, kuna spetsialist- söökla juhataja N.S.i põhiline töökoht oli Kalaranna tänaval, kus asus vanglate keskhaigla. Söökla juhataja ülesannete täitmiseks ei olnud vaja osata eesti keelt kõrgtasemel, kuna söökla menüü oli lihtne ja sageli korduv, toiduainete saamisel saatelehtede alusel oli tegemist tüüpdokumentidega, söökla töötajad, kellega kaebaja tööalaselt suhtles, olid peaaegu 100%-liselt venekeelsed. Kaebaja väited ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Tegelikult ei töötanud kaebaja Tallinna Vanglas mitte söökla juhatajana, vaid oli 01.01.2003 nimetatud majandusosakonna spetsialisti ametikohale, mis kuulub vanemametnike põhigruppi. Majandusosakonna spetsialisti teenistusülesanded on kindlaks määratud Tallinna Vangla direktori 27.10.2003 käskkirjaga nr 70 (lisa 16) kinnitatud ametijuhendiga. Kohus loeb kohtumenetluse käigus piisavalt tuvastatuks, et oma ebapiisava (praktiliselt puuduva) eesti keele oskuse tõttu ei saanud kaebaja nõuetekohaselt toime tulla majandusosakonna spetsialisti teenistusülesannete täitmisega, mis muuhulgas hõlmab õigusaktide nõuete mõistmist ning nende nõuete tutvustamist ja selgitamist alluvatele töötajatele, kelle hulgas oli ka eesti keelt kõnelevaid töötajaid, kindlaksmääratud aruandluse koostamist ja esitamist, kontrollorganite ettekirjutuste täitmist määratud tähtajaks, vajalike tööohutusjuhendite selgitamist alluvatele, vastamist kirjadele ja kinnipeetavate kirjalikele kaebustele. Kõik nimetatud tegevusvaldkonnad eeldavad keeleoskust nõutaval tasemel, st kõrgtasemel. Vabariigi Valitsuse 16.08.

1. a määruse nr 249 p 8 kohaselt nõutakse keeleoskust kõrgtasemel nendelt avalikelt teenistujatelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud tegevuse kavandamisega ja koordineerimisega, samuti nõustamise, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. A.V. teenistuskohustuste täitmine oli seotud eelpoolloetletud tegevustega, seega pidi ta oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks. Kuna kaebajal piisav eesti keele oskus puudus, siis täitsid teenistusülesandeid, kus oli vajalik keeleoskus kõrgemal tasemel, tema eest osaliselt teised majandusosakonna ametnikud. Seda tõendavad ka tunnistajate N.S.i ja O.M. poolt antud ütlused. O.M., kes oli majandusosakonna peaspetsialistina kaebaja vahetu ülemus, ütluste kohaselt täitis tema kaebaja teenistusülesandeid, millega viimane puuduliku keeleoskuse tõttu ise toime ei tulnud (näit. kirjade koostamine, kaebustele vastamine jms). Kohus ei pea tõepäraseks kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et tal puudus vajadus 8 kinnipeetavate eestikeelsetele kaebustele kirjalikult vastata, kuna ta käis isiklikult kinnipeetavate kambrites asju selgitamas ja tema vene keeles antud selgitusi vahendasid vene keelt mittevaldavatele kinnipeetavatele vajaduse korral teised kinnipeetavad. Vastustaja selgituse kohaselt ei ole selline suhtlemisviis kinnipeetavatega lubatud. Kohtumenetluse käigus tuvastatu põhjal kohus leiab, et kaebuse esitaja võis küll toime tulla osaga oma teenistusülesannetest, kuid neid ametijuhendiga ettenähtud teenistusülesandeid, mille täitmist takistas kaebaja puudulik keeleoskus, täitsid tema asemel teised majandusosakonna ametnikud. Asjaolu, et kaebajal puudusid distsiplinaarkaristused teenistusülesannete mittetäitmise või nende mittenõuetekohase täitmise eest, ei tõenda tema vastavust ametikohale ega seda, et tema keeleoskus oli piisav teenistusülesannete täitmiseks.
2. Alusetu on kaebuse esitaja nõue tema teenistusest vabastamiseks

§ 116

alusel ja hüvitise väljamaksmiseks 12 kuu ametipalga ulatuses vastavalt

§ 131lg 1 p 4.

Vastavalt

§ 116

lg 1 võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kaebaja väide, et tema teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks oli vanglaasutuste reorganiseerimine, st Tallinna Vangla ühendamine Maardu Vanglaga ja Kalaranna Vanglahaiglaga, ja sellega kaasnenud ametikohtade vähendamine, mis vastavalt

§ 115

lg 2 on ametniku vabastamiseks aluseks

§116

lg 1 järgi koondamise tõttu, ei ole kooskõlas haldusasjas tuvastatud asjaoludega. Tallinna Vangla liitmine Keskvanglaga ja liitmine Maardu Vanglaga oli toimunud juba varem (vastavalt 01.01.2003 ja 01.11.2004), mitte 1.juulist 2005.a. 01.07.2005 jõustunud justiitsministri 15.06.2005 määrusega nr 25 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ vähendati Tallinna Vangla teenistujate koosseisu 112 ametikoha võrra, mis olid pika aja jooksul komplekteerimata. Seisuga 30.06.2005 oli Tallinna Vangla koosseisus (justiitsministri 06.10.2004 määrus nr 67) 626 ametikohta, millest oli täitmata 169 ametikohta. Ametikohtade vähendamine ei toimunud

§ 115

lg 2 ettenähtud juhtudel, kuna 1.juulist 2005 Tallinna Vanglat ühegi teise asutusega ei ühendatud, liidetud, jagatud, eraldatud ega kujundatud ümber, seega ei toimunud reorganiseerimist, millega oleks kaasnenud ametikohtade koondamist, mille puhul saab ametniku vabastada

§ 116lg 1 alusel.

Koondatud ei ole ka A.V. ametikohta, kuhu nimetati ametisse teine töötaja. Asjaolu, et ametikoht on käesoleval ajal vakantne, ei tähenda, et tegemist oli koondamisega.

1. Riigiametnikuna töötamine ei ole kaebuse esitaja põhiõigus ja isiku vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole diskrimineerimine. Kaebajat ei ole teenistusest vabastatud mitte tema vanuse, vaid ebapiisava keeleoskuse tõttu. Kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada seda, kui kaebaja väitel ei ole Tallinna Vanglas kohe pärast nõutava keeleoskuse nõutava taseme eksami sooritamiseks antud tähtaja möödumist vabastatud kõiki ametikohale mittevastavaid ametnikke. Asutuse juhtkonnal on kohustus tagada asutuse tegevuse jätkumine ja teha valik isikute vahel, kelle teenistuses jätkamine on hädavajalik ja kelleta asutuse põhifunktsioonide täitmine on võimalik. Vastustaja kinnituse kohaselt vabastati 2005.a. jooksul ebapiisava keeleoskuse tõttu ametist 11 Tallinna Vangla erinevas vanuses ametnikku ja vastavalt vajadusele seda praktikat jätkatakse. Kõigi ametnike üheaegne vabastamine muudaks vanglale pandud ülesannete täitmise võimatuks. Euroopa Nõukogu 27.11.2000 direktiiv 2000/78/EÜ, millele on kaebuse esitaja viidanud, art 2 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millises artiklis 1 nimetatud 9 põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras. Antud juhul on kaebaja võrrelnud ennast isikutega, kes on erinevatel ametikohtadel, erinevate keeleoskustasemetega ning erineva erialase haridusega. Seega ei ole tegemist isikute kohtlemisega samalaadses olukorras. Kohus leiab, et Tallinna Vangla ei ole diskrimineerinud kaebajat ega tekitanud talle sellega kahju, mis kuuluks hüvitamisele.
2. Kohus leiab, et A.V. kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osas, mis käsitleb kaebaja teenistusest vabastamist ajal, mil tema teenistussuhe oli ajutise töövõimetuse tõttu peatunud (

§ 108

p 3).

§ 133

lg 1 sätestab, et ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel sama seaduse § 108 punktides 2-10 sätestatud alusel. Antud juhul on tuvastatud, et kaebaja teenistusest vabastamise ajal 30.06.2005

§ 117

lg 1 p 4 alusel oli tema teenistussuhe peatunud

§ 108p 3 alusel.

Seega on kaebaja teenistusest vabastamisel rikutud

§ 133

lõikes 1 sätestatud nõuet.

§ 117

lg 4 ei ole

§ 133lg 1 suhtes erinormiks.

Sellest tulenevalt tuleb Tallinna Vangla direktori 22.06.2005 käskkirja nr 1412-p punkt 1 tühistada A.V. teenistusest vabastamise kuupäeva – 30.06.2005 osas ning kohustada Tallinna Vangla direktorit vabastama A.V. teenistusest päevast, millest oli ära langenud tema teenistussuhte peatumise alus. Muus osas tuleb A.V. kaebus jätta rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2007 otsus nr 3-05-613 RESOLUTSIOON Rahuldada A.V. apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2006 otsus nr 3-05-613 A.V. teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude rahuldamata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada A.V. kaebus teenistusest vabastamise aluse muutmiseks osaliselt. Tunnistada A.V. teenistusest vabastatuks

§ 124lg 1 alusel.

Mõista Tallinna Vanglalt A.V. kasuks

§ 131lg 3 alusel välja kolme kuu ametipalga suurune hüvitis.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.