← Eesti

3-06-1798/10

Obsah (7)§ 10§ 67§ 61§ 46§ 135§ 136§ 154

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2007.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-1798 Haldusasi: OÜ xx kaebus

) § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. Käesolevas asjas tuleks lugeda dokumentide esitamise korraldus täidetuks, kuna nõutud dokumendid olid juba edastatud Ida MTK II kontrollitalitusele. Eeltoodust tulenevalt oleks maksuhaldur pidanud esitama dokumentide teabenõude Ida MTK II kontrollitalitusele, mitte aga nõudma neid kaebajalt. Kuna maksukohustuslase jaoks on tegemist ühe maksuhalduriga, siis ei ole sunniraha määramine proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja leiab, et seoses tema seaduslike esindajate viibimisega välisriigis, ei olnud tal võimalik korraldust täita, samuti takistas korralduse täitmist maksuhalduri enda tegevus revisjoni käigus. Maksuhaldur ei ole järginud

§ 10

lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Sunniraha määramisel ei ole järgitud proportsionaalsuse põhimõtet, mis on haldusmenetluse üldpõhimõtteks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja Pjotr Kisseljov kaebuses toodu juurde ning palus tühistada Ida MTK 11.08.2006 korraldus nr.13-2.5/5330 ja mõista välja vastustajalt kohtukulud 23 160 krooni. Pjotr Kisseljov leiab, et vaidlustatud Ida MTK korraldus on õigusvastane, sest maksuhaldur seadis kaebaja olukorda, kus tal ei olnud võimalik anda selgitusi mõistliku tähtaja jooksul. Tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on venekeelse firmaga ning keeleprobleemi tõttu ei suudetud tähtaegselt täita Ida MTK 29.06.2006 korraldust nr.12-2.2/4334. Sunniraha on selline mõjutusvahend, mida kohaldatakse eesmärgiga panna adressaat maksuhalduri korraldust täitma. Antud juhul pidi maksuhaldurile olema selge, et korraldus niikuinii täidetakse. Kaebaja sai dokumendid maksuametist kätte 17.07.2006 ja alles pärast seda sai ta esitada nõutud teabe maksuametile. Kuigi ajavahemikku alates 17.07.2006 kuni 25.07.2006 jäi 6 tööpäeva, oli kaebajal vaja teha ka muud tööd enne puhkust. Maksuhaldurile vastamiseks pidi ta kaasama teisi firma töötajaid, et vastata maksuameti küsimustele. Küsimused olid spetsiifilised ja nendele vastamine nõudis aega. Küsimused tuli tõlkida ja pidada nõu juristiga. Kui kaebaja tuli puhkuselt tagasi, siis oli tal aega maksuhalduri küsimustele vastamiseks. Sisuliselt maksuhaldur karistas kaebajat, kuid väärteomenetlust kaebaja suhtes ei ole algatatud. Trahvi oleks saanud määrata väärteomenetluses. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pea OÜ xx kaebust õigeks. Vaidlustatud Ida MTK xx.xx.xxxxx korraldusega nr.xx rakendati kaebaja suhtes sunniraha tasumise kohustust, kuna kaebaja ei esitanud tähtaegselt, s.o 02.08.2006 Ida MTK 29.06.2006 korralduses nr.12-2.2/4334 nõutud teavet ja dokumente. Nimetatud korralduse andmisel juhindus maksuhaldur

§-st 46, § 61 lg-st 1 ja lg-st 3 ning § 62 lg-st 1. Ida MTK 29.06.2006 korraldusega nr.12-2.2/4334 kohustati OÜ-t xx esitama hiljemalt 12.07.2006 eelnimetatud korralduses nimetatud dokumente ja teavet. 05.07.2006 esitas kaebaja Ida MTKle taotluse nr.577/1 teabe andmise ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks, sest kaebaja raamatupidamisdokumendid ajavahemiku kohta 01.01.2004 kuni 28.02.2005 olid seoses maksurevisjoni läbiviimisega Ida MTK kontrolliosakonna II kontrollitalituses. Ida 3

(8)3-06-1798 MTK 11.07.2006 otsusega nr.12-4/782 rahuldati kaebaja 05.07.2006 taotlus nr.577/1 ja pikendati teabe ja dokumentide esitamise tähtaega kuni 02.08.
  1. 25.07.2006 esitas kaebaja taotluse nr.591/1, milles palus teabe ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamist kuni 28.08.
  2. Taotluse allkirjastanud OÜ xx tegevdirektor M.D põhjendas taotluse esitamist asjaoluga, et alates 25.07.2006 kuni 22.08.2006 viibivad OÜ Sfinks KN juhatuse liikmed L.K ja N.K ning raamatupidamist korraldav isik L.P puhkusel. Koos 25.07.2006 taotlusega esitati ka OÜ xx majandustehinguid puudutavate arvete ja dokumentide koopiad, millega kaebaja täitis Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktid 1 ja
  3. Ida MTK 29.06.2006 korraldus nr.12-2.2/4334 jäi täitmata punktides 2 kuni 9 küsitud teabe osas. Ida MTK 27.07.2006 otsusega nr.12-4/823 jäeti kaebaja 25.07.2006 taotlus nr.591/1 dokumentide esitamise tähtaja pikendamise kohta rahuldamata. Samas otsuses asuti seisukohale, et Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9 nõutud teave tuleb esitada hiljemalt 02.08.2006 ning otsuses hoiatati maksukohustuslast, et korralduse täitmata jätmise korral määratud tähtajaks on maksuhalduril õigus rakendada sunnivahendit kooskõlas

§ 67lg-ga 1.

Kuna kaebaja jättis seisuga 02.08.2006 täitmata Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9 nõutud teabe esitamise kohustuse, siis Ida MTK xx.xx.xxxxx korraldusega nr.xx kohustati OÜ-t xx tasuma sunniraha 5 000 krooni hiljemalt 23.08.

  1. Maksuhaldur selgitab seoses kaebaja väitega, mille kohaselt tuleb lugeda korraldus dokumentide esitamise kohta täidetuks, kuna vastavad dokumendid olid maksuhalduri sama piirkondliku üksuse käes, et dokumentide esitamise osas maksuhalduril ei ole pretensioone. 25.07.2006 edastas kaebaja maksuhaldurile koos taotlusega nr.591/1 Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 1 ja 10 nõutud majandustehinguid puudutavate arvete ja dokumentide koopiad, kuid ei esitanud tähtaegselt, s.o 02.08.2006 Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9 küsitud teavet. Seega sunniraha tasumise kohustus oli kaebajale pandud tulenevalt teabe tähtaegselt esitamata jätmisest. OÜ xx esitas 24.08.2006 vaide Ida MTK 27.07.2006 otsuse nr.12-4/823 kehtetuks tunnistamiseks. Vaidest nähtub, et OÜ xx juhatuse liige N.K sai revisjoni käigus II revisjoniosakonnale esitatud dokumendid kätte 17.07.
  2. Kuna 04.09.2006 esitatud kaebuse punktis 2 on märgitud, et kaebaja sai maksuhaldurilt dokumendid kätte alles 21.07.2006, siis selles osas on kaebuse esitaja seletused vastuolulised. Kuna juhatuse liikmete puhkus algas 25.07.2006, siis jäi neil aega teabe esitamiseks alates 17.07.2006 kuni 24.07.2006 (6 tööpäeva), mis oli piisav aeg teabe esitamiseks. Maksuhaldur ei nõustu ka kaebaja väitega, et kuna dokumendid saadi maksuhalduri käest kätte alles 17.07.2006, siis dokumentide süstematiseerimiseks ja koos selgitustega esitamiseks maksuhaldurile oli see aeg ilmselt ebamõistlik. Maksuhaldur märgib, et dokumentide süstematiseerimiseks puudus vajadus, kuna korralduses oli konkreetselt nimetatud, milliseid dokumente kaebajalt nõutakse, sest dokumente ja teavet nõuti ühe konkreetse isikuga tehtud müügitehingute kohta. Teabe andmiseks oli kaebajal aega alates Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 kättesaamisest. Maksuhaldur märgib, et kaebaja esitas nõutud teabe 31.08.2006, s.o 7 tööpäeva jooksul arvates juhatuse liikmete puhkuse lõpust, kuid arusaamatul kombel ei jõudnud kaebaja seda teha alates 17.07.2006 kuni 24.07.2006 enne puhkusele minekut. OÜ xx juhatuse liikmed olid puhkusel vastavalt puhkusegraafikule ja seega pidi neil juba alates jaanuarikuust olema teada puhkuste aeg. Lennukipiletid olid kaebuse esitaja väitel ostetud juba maikuus. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, miks palus kaebuse esitaja dokumentide ja teabe esitamise tähtaja pikendamist, arvestamata oma reaalse ajagraafikuga, kuna esimeses 05.07.2006 esitatud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluses nr.577/01 lubas kaebaja korralduse täita kohe peale revisjoni lõppemist. Maksuhaldur peab eeltoodut Ida MTK eksitamisena, mis näitab ühtlasi kaebuse esitaja hooletust oma kohustuste täitmise ajalisel planeerimisel. Kuna xx tegevdirektor M.D esitas koos 25.07.2006 taotlusega nr.591/1 maksuhalduri poolt nõutud dokumentide ja arvete koopiad, siis vastustaja leiab, et on alust 4

(8)3-06-1798 arvata, et tegevdirektori valduses olid ka teised asjaga seotud dokumendid. Sellest tulenevalt oli tal võimalus koguda dokumentidest teavet, mis oli vajalik korraldusele vastamiseks. Teavet oli vaja hankida dokumentidest, mitte aga ei vallanud nõutud teavet ainult juhatuse liikmed seoses tehingute tegemisega nende endi poolt.

§ 67

lg 3 kohaselt kohustusele täitmisele sundimisel ei või sunniraha ületada esimesel korral 10 000 krooni, teisel korral 30 000 krooni. Maksuhaldur on määranud kaebajale tasumiseks sunniraha summas 5 000 krooni, mis ei ületa poolt esimesel korral lubatud sunniraha summast. Seega on korralduses toodud kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatud piisavalt leebet sunnivahendit. Arvestades asjaolu, et pärast sunniraha määramise korralduse saamist täitis OÜ xx korralduse üsna kiiresti, siis on sunnivahendi rakendamine oma eesmärgi täitnud ja järelikult on sunnivahendi rakendamine olnud nii proportsionaalne kui ka tõhus. Ida MTK esindaja Reeli Proode jäi kohtuistungil 11.10.2006 kohtule esitatud seletuses toodu juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja enda kanda. Maksuhalduri esindaja selgitas täiendavalt, et ta ei loe vabanduseks asjaolu, et tegemist on venekeelse ettevõttega. Samuti ei ole põhjendatud tähtaja pikendamine seoses suure töömahuga. Taotluses teabe esitamise tähtaja pikendamiseks põhjendati tähtaja pikendamise vajadust ainult juhatuse liikmete puhkusega. Kaebusest ei nähtu, et teavet oli vaja saada teistelt firma töötajatelt. Kohtuistungil Ida MTK esindaja Reeli Proode leidis, et OÜ xx tegevdirektor M.D oleks saanud vajadusel seda infot oma töötajatelt küsida. Sunniraha määramine ei ole karistus, vaid see tehti eesmärgiga sundida kaebajat korraldust täitma. Sunniraha määramine täitis oma eesmärgi, kuna kaebaja esitas 31.08.2006 nõutud teabe. Teave, mida kaebajalt nõuti, oli väga olulise tähtsusega ning sellele tuli vastata õigeaegselt selleks, et oleks võimalik lõpetada OÜ Verhagen maksurevisjon. Ühtlasi märkis maksuhalduri esindaja, et teabe esitamiseks oli kaebuse esitajal aega alates 30.06.2006, mil ta sai kätte Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 teabe andmise ja dokumentide esitamise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED 29.06.2006 andis Ida MTK korralduse nr.12-2.2/4334 „Teabe andmine ja dokumentide esitamine“, millega kohustas kooskõlas

§ 61

lg-ga 1 ja § 62 lg-ga 2 OÜ-t xx kui kolmandat isikut esitama maksuhaldurile hiljemalt 12.07.2006 eelnimetatud korralduses märgitud dokumendid ja vastama maksuhalduri poolt samas korralduses esitatud küsimustele (t.lk.47, punktid 1-10). Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 sai kaebaja kätte 30.06.2006 (t.lk.50). 05.07.2006 esitas OÜ xxx tegevdirektor M.D Ida MTK-le taotluse nr.577/1 teabe andmise ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamise kohta, kuna kaebaja raamatupidamisdokumendid ajavahemiku kohta 01.01.2004 kuni 28.02.2005 asusid seoses maksurevisjoni läbiviimisega Ida MTK kontrolliosakonna II kontrollitalituses. Taotluses on märgitud, et OÜ xx on nõus koheselt peale revisjoni lõppemist esitama maksuhaldurile vajalikud dokumendid (t.lk.44). 11.07.2006 otsusega nr.12-4/782 Ida MTK rahuldas OÜ xx taotluse ja pikendas teabe ja dokumentide esitamise tähtaega kuni 02.08.2006 (t.lk.51,52). Ülalnimetatud raamatupidamisdokumendid sai juhatuse liige N.K kätte Ida MTK-lt 17.07.2006 (t.lk.73,74). Seega ei vasta tegelikkusele kaebuses märgitu, mille kohaselt kaebaja sai raamatupidamisdokumendid maksuhaldurilt kätte alles 21.07.2006. Ka kohtuistungil väitis OÜ xx esindaja Pjotr Kisseljov, et dokumendid tagastati maksuhalduri poolt kaebajale 17.07.2006 (t.lk.82). 25.07.2006 saatis OÜ xx tegevdirektor M.D Ida MTK-le uue taotluse (nr.591/1), milles palus pikendada teabe ja dokumentide esitamise tähtaega kuni 28.08.2006. Taotlust põhjendas kaebaja sellega, et OÜ xx juhatuse liikmed L.K ja N.K ning raamatupidamist korraldav isik L.P on ajavahemikul 25.07.2006 kuni 22.08.2006 puhkusel 5

(8)3-06-1798 ning kõikide nõutud dokumentide ja teabe esitamine ei ole võimalik enne juhatuse liikmete ja raamatupidamist korraldava isiku puhkuselt naasmist (t.lk.45). Taotlusele olid lisatud arvete ja dokumentide koopiad, millised olid loetletud Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 1 ja 10 (t.lk.45). Ida MTK 27.07.2006 otsusega nr.12-4/823 jäeti OÜ xx 25.05.2006 taotlus nr.591/1 rahuldamata ning kohustati OÜ-t xx esitama nõutud teavet hiljemalt 02.08.2006. Samas otsuses hoiatati kaebajat, et korralduse täitmata jätmisel nõutud tähtajaks rakendab maksuhaldur kooskõlas

§ 67lg-ga 1 sunniraha tasumise kohustust summas 5 000 krooni (t.lk.55-57).

Nimetatud korralduse sai OÜ xx kätte 28.07.2006 (t.lk.59). Tähtaja pikendamata jätmist põhjendas Ida MTK oma otsuses sellega, et pikendades oma 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 täitmise tähtaega kuni 02.08.2006 (esialgne tähtaeg oli 12.07.2006), on OÜ-le xx antud piisavalt aega korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamiseks. Järjekordse taotluse esitamisega ning oma tegevusega takistab OÜ xxx maksuhalduri tegevust. Maksuhaldur on kohustatud maksumenetluse läbi viima võimalikult kiirelt (

§ 10

lg 3) ning kooskõlas

§-ga 56 lasub maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus. OÜ xx ei täida oma kaasaaitamiskohustust ning venitab teabe esitamata jätmisega AS Kunda Trans revisjoni (t.lk.56). 24.08.2006 esitas OÜ xx juhatuse liige L.K Maksu- ja Tolliametile vaide Ida MTK 27.07.2006 otsuse nr.12-4/823 kehtetuks tunnistamiseks. Ühtlasi paluti vaides kohustada Ida MTK-d määrama mõistlikku tähtaega dokumentide ja teabe esitamiseks (t.lk.38). Maksu- ja Tolliameti 29.09.2006 vaideotsusega nr.6-1/2003 jäeti OÜ xx vaie rahuldamata (t.lk.39-41). Xx.xx.xxxx andis Ida MTK korralduse nr.xx, millega kohustas OÜ-t xx seoses Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9 küsitud teabe ja dokumentide esitamata jätmisega tasuma sunniraha. Kohus leiab, et Ida MTK xx.xx.xxxx korralduse nr.xx andmine oli põhjendatud ning tulenes seadusest. Vaidlustatud korraldus vastab

§ 46lg-tes 2 kuni 6 maksuhalduri haldusaktile esitatud nõuetele.

Arvestades, et OÜ xx juhatuse liige N.K sai Ida MTK II kontrollitalituselt dokumendid kätte 17.07.2006, siis jäi juhatuse liikmetel kuni puhkuse alguseni aega teabe esitamiseks 6 tööpäeva (alates 17.07.2006 kuni 24.07.2006). Pärast puhkuselt naasmist 23.08.2006 esitati nõutud teave maksuhaldurile 31.08.2006, s.o 7 tööpäeva jooksul. Kohtuistungil põhjendas kaebaja esindaja Pjotr Kisseljov teabe esitamata jätmist maksuhalduri poolt antud tähtajaks ajapuudusega, sest alates dokumentide kättesaamisest 17.07.2006 kuni puhkuse alguseni 25.07.2006 jäi ainult 6 tööpäeva. Kaebaja pidi kaasama ka oma firma teisi töötajaid, et vastata maksuhalduri küsimusele. Küsimused olid spetsiifilise iseloomuga ja neile vastamine nõudis aega. Küsimused tuli tõlkida ja pidada nõu juristiga. Kui kaebaja tuli puhkuselt tagasi, siis ta jõudis neile küsimustele vastata. Maksuhaldur pole algatanud väärteomenetlust, mille puhul oleks saanud määrata trahvi. Ühtlasi leidis kaebaja esindaja, et polnud vajadust sundida kaebajat korraldust täitma, kuna oli arusaadav, et kaebaja selle korralduse täidab. Sellest, et kaebaja kavatses korraldust täita, annab tunnistust kaebaja poolt tähtaja pikendamise taotluse ja vaide esitamine. Kaebajal ei jätkunud aega teabe edastamiseks 02.08.2006, sest see periood oli liiga lühike. Kohtu küsimusele, mis konkreetselt takistas teabe õigeaegset esitamist, vastas kaebaja esindaja, et konkreetset takistust ei olnud, kuid kuna tuli teha igapäevast tööd, siis jäi teabe esitamise aeg liiga lühikeseks. Enne lähetust ei saanud teavet esitada, sest dokumendid olid Ida MTK II kontrollteenistuses (t.lk.82, 83). Nagu antud otsuses on juba eelpool öeldud, esitas kaebaja nõutud teabe maksuhaldurile pärast puhkuselt naasmist 7 tööpäeva jooksul, mis lubab eeldada, et teavet oleks võinud esitada ka 6 tööpäeva jooksul enne puhkust. Arvestades esitatud teabe mahtu (1,5 A4 lehte) ja sisu, on väheusutav, et maksuhalduri korraldus jäi täitmata ajapuuduse tõttu (t.lk.42). Kaebaja esindaja Pjotr Kisseljov`i põhjendused, et oli vaja teha ka muud tööd enne puhkust ja spetsiifilistele küsimustele vastamiseks oli vaja kaasata teisi firma töötajaid, küsimused tuli tõlkida ja nõu pidada juristiga, on otsitud ega ei anna alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks (t.lk 82). Kaebaja esindaja ei vastanud kohtuistungil kohtu küsimustele, milleks tuli kaasata firma teisi 6

(8)3-06-1798 töötajaid, milliseid spetsiifilisi küsimusi tuli neile esitada ja kui neid tuli kaasata, siis mis takistas seda tegemast 6 tööpäeva jooksul. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide selle kohta, et maksuhaldur pole algatanud väärteomenetlust, mille puhul oleks võinud määrata trahvi. Tegemist ei ole trahvi määramisega, vaid sunniraha rakendamisega. Kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 2 lg-ga 1 sunnivahendit rakendatakse juhul, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.

§ 135

(sunnivahendite rakendamine) lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse paragrahvides 67, 71 ja 91 või maksuseaduses ettenähtud sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud erisusi. Sunnivahendit võib kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada.

§ 136

lg 1 sätestab, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hoiatus vormistatakse kirjalikult ning hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise tagamiseks sunnivahendit rakendatakse. Kooskõlas

§ 67

lgga 1 maksuhaldur võib käesoleva seaduse paragrahvides 60 kuni 62 (millised reguleerivad teabe nõudmist maksukohustuslaselt, teabe nõudmist kolmandatelt isikutelt ja asjade ja dokumentide esitamist) sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 128 kuni 132. Antud juhul kohustati kaebajat vaidlustatud korraldusega tasuma sunniraha hiljemalt 23.08.2006. Maksuhalduri 27.07.2006 otsuses nr.124/823, mis oli tehtud Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 täitmise tähtaja pikendamise kohta, on kaebajat hoiatatud, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha tasumise kohustust ning vastavalt

§ 67

lg-le 1 rakendatakse korralduse tähtajaks mittetäitmise korral sunniraha tasumise kohustust summas 5 000 krooni (t.lk.57). Vaidlustatud Ida MTK xx.xx.xxxx sunniraha määramise korraldusest nr.xx nähtub, et OÜ-t xx kui kolmandat isikut kohustatakse tasuma sunniraha 5 000 krooni Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9 küsitud teabe ja dokumentide esitamata jätmise eest (t.lk.60-62). Vastavalt

§ 67

lg-le 3 kohustusele täitmisele sundimiseks ei või esimesel korral sunniraha ületada 10 000 krooni, teisel korral 30 000 krooni ning kokku ei või kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ületada 40 000 krooni. Seega kaebajale määratud sunniraha ei ületanud poolt esimesel korral lubatud sunniraha summast, mistõttu on sunnivahendi rakendamine kooskõlas ATSS § 3 lg-ga 3. Nimetatud õigusnorm sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Sunnivahendi rakendamist ei käsitleta karistusena (ATSS § 3 lg 2). Ida MTK-l oli seadusest tulenev õigus karistada kaebajat maksuhalduri tegevuse takistamise eest

§ 154

lg 2 alusel.

§ 154

(maksuhalduri tegevuse takistamine) lg-st 1 tuleneb, et dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime juriidiline isik - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni, kuid maksuhaldur väärteomenetlust ei algatanud ja otsustas rakendada sunniraha tasumise kohustust. Kuna pärast Ida MTK xx.xx.xxxx korralduse nr.xx kättesaamist kaebaja täitis 31.08.2006 maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamise osas, millised olid nõutud Ida MTK 7

(8)3-06-1798 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9, siis sunnivahendi rakendamine täitis oma eesmärgi ja oli seega põhjendatud ehk teisisõnu maksuhaldur valis sunnivahendi, mis kaebajat võimalikult vähe kahjustades sundis teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Mis puutub kaebuses toodud väitesse, et sunniraha määramisel ei järgitud proportsionaalsuse põhimõtet ning et maksukohustuslaselt nõuti kohustuse täitmist, mis ei olnud reaalselt täidetav, siis sellega ei saa nõustuda. Kaebuses on rõhutatud, et maksuhalduri nõuet ei saanud täita tähtaegselt, kuna kaebaja suhtes läbiviidava maksurevisjoniga olid dokumendid edastatud Ida MTK II kontrollitalitusele (t.lk.3-4). Maksuhaldur arvestas selle asjaoluga ja pikendas dokumentide esitamise aega kuni 02.08.2006 (esialgne tähtaeg oli 12.07.2006). 05.07.2006 taotluses nr.577/1 teabe andmise ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamise kohta väidab OÜ xx tegevdirektor M.D järgmist: „oleme nõus koheselt peale revisjonimenetluse lõpetamist esitama Teile vajalikud dokumendid ning seoses ülalmainituga palume Teid pikendada Ida MTK 26.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 dokumentide ja teabe esitamise tähtaega“. Kaebajale tagastati revisjoni käigus maksuhaldurile edastatud dokumendid 17.07.2006, kuid kaebaja jättis Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 2 kuni 9 nõutud teabe maksuhaldurile tähtaegselt esitamata. 05.07.2006 dokumentide ja teabe esitamise tähtaja pikendamise taotluse aja seisuga oli kaebajale teada, et juhatuse liikmetel L.K-l ja N.K-l algab vastavalt äriühingu puhkusegraafikule puhkus ning nad sõidavad välismaale 25.07.2006, kuid taotluse esitamist põhjendatakse ainult dokumentide asumisega MTA Ida MTK kontrolliosakonna II kontrollitalituses. Järgmises 25.07.2006 esitatud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluses põhjendatakse taotluse esitamist OÜ xx juhatuse liikmete ja raamatupidamist korraldava isiku viibimisega puhkusel. Eeltoodust järeldub, et kaebajal puudusid objektiivsed põhjused, mis oleksid takistanud maksuhalduri korralduse täitmist, vaid selle põhjustas kaebaja enda läbimõtlematu tegutsemine. Kohus nõustub maksuhalduri arvamusega, et kuna käesoleva asjaga seotud Ida MTK korraldused ning otsused olid esitatud OÜ-le xx, siis võis korraldusele vastata ka OÜ xx tegevdirektor M.D. Arvestades, et M.D allkirjastas mõlemad korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlused (t.lk.44, 45) ning esitas koos 25.07.2006 taotlusega nr.591/1 Ida MTK 29.06.2006 korralduse nr.12-2.2/4334 punktides 1 ja 10 nõutud arvete ja tehingute toimumist kinnitavate väljavõtete tõestatud koopiad, siis on alust arvata, et tema valduses olid ka kõik teised OÜ-ga Verhagen seotud dokumendid ja sellest tulenevalt oli tal võimalus koguda dokumentidest teavet, milline oli vajalik korraldusele vastamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et nõutud teavet valdasid ainult juhatuse liikmed seoses tehingute tegemisega nende endi poolt. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, mistõttu kaebaja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.