Obsah (4)

§ 11§ 471§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2006 Tallinn Haldusasja number 3-06-2200 Haldusasi MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn kaebus Tallinna Linnap

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitajal on õigus esitada käesoleva kohtumääruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8).

Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 471lg 2).

1. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2006 kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006 ehitusloa nr. 21335 ehitise osaliseks lammutamiseks tühistamiseks.
2. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid.
3. Need põhimõtted on leidnud selge väljenduse Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-s 7.

§ 7

lg 1 annab õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse isikule, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus seletab oma 20.12.2001 lahendis nr 3- 3-1-15-01, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. 4. Erandlik, seadusest tulenev kaebeõigus, on sätestatud

§ 7lg 3.

Nimetatud seadusesäte annab isikute ühendusele seadusega sätestatud juhtudel õiguse pöörduda kohtusse oma liikmete või muude isikute huvides. Riigikohus on 10.04.2001 aasta lahendis nr. 3-3-1-16-01 seletanud, et

§ 7lg 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele.

Seega peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete või muude isikute huvides kohtusse pöörduda.

1. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn (edaspidi MTÜ HJT) on esitanud kaebuses oma kaebeõiguse põhjendamiseks järgmise väite: MTÜ HJT põhikirjaliseks eesmärgiks on propageerida ja kaasa aidata elukeskse jätkusuutliku (säästliku) arengu põhimõtete ja eesmärkide realiseerimisele Tallinnas ning osalusdemokraatia, partnerluse ja ühiskondliku kokkuleppe edendamisele Tallinn elukeskkonna kaitsel ja sotsiaalse sidususe arendamisel. Sellest järeldub, et MTÜ HJT on keskkonnaorganisatsioon, millele laienevad Århusi konventsiooni sätted. Looduskeskkonna kui menetluse osalise esindamise õigus keskkonnaorganisatsioonide poolt on sätestatud nimetatud konventsiooni artiklis 9 lõikes 2, mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide puhul avalikes huvides kohtusse pöördumisel, et nende õigusi on rikutud. Seega ei pea valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid kohtuasja algatamiseks tõestama otsest puudutatust teatud otsusest, teost või tegevusetusest või nende läbi oma õiguste rikkumisest.
2. Analüüsides eelmises punktis toodud kaebuse esitaja väiteid tema kaebeõiguse aluste suhtes asub kohus seisukohale, et need ei anna kaebuse esitajale kehtiva

alusel õigust kohtusse pöörduda.

1. Kohus ei nõustu kõigepealt kaebuse esitaja arusaamaga, et Århusi konventsiooni lubab keskkonnaorganisatsioonidel esitada kohtusse ükskõik millise sisuga kaebust, mida kohus peab seejärel kohustuslikult menetlema sõltumata kaebuse sisust. Kohus leiab, et kõigepealt tuleb arvestada, et Århusi konventsiooni eesmärk on reguleerida keskkonnainfo tagamisega ja keskkonnaotsustes osalemisega seotud küsimusi. Konventsioon mõtestab keskkonda lahti üksnes kitsamatest looduslikest keskkonnaaspektidest lähtuvalt (vesi, õhk, pinnas, maa, bioloogiline mitmekesisus jne.). Konventsiooni mõjuala ei ulatu nendele ehitusotsustele linnaruumis, millel puudub oluline keskkonnamõju.
2. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja põhikiri ei maini oma osas ”Üldsätted” kordagi otsesõnu oma tegevuse eesmärgina keskkonda Århusi konventsioonis toodud mõttes, vaid kasutab laiema sisulise tähendusega mõistet „Tallinna elukeskkond”. Kuna nimetatud mõiste on tavamõistest „keskkond” laiema tähendusega ja hõlmab keskkonna looduslikus tavatähenduses, siis ei pea kohus vajalikuks käesoleval juhul vaidlustada kaebuse esitaja enda määratlemist keskkonnaorganisatsioonina Århusi konventsiooni mõttes.
3. Riigikohus on käsitlenud Århusi konventsioonist tulenevat kaebeõigust oma 29.01.2004 otsuses nr 3-3-1-81-
4. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on konventsioonist tuleneva kaebeõiguse olemasoluks vajalik, et vaidlustatud on Konventsioonis nimetatud otsust, tegevust või tegevusetust. Lisaks peab otsus olema siseriikliku õiguse kohaselt vaidlustatav. Konventsiooni artiklid 6, 7 ja 8 nimetavaid otsuseid, mida saab vaidlustada konventsionist lähtudes. Antud juhul ei ole ehitusloa näol tegemist ei konventsiooni lisas I nimetatud tegevuse ega muu olulise keskkonnamõjuga tegevuse lubamise (artikkel 6), keskkonnaga seotud kava, programmi ega poliitikaga (artikkel 7) ega keskkonda oluliselt mõjutada võiva üldaktiga (artikkel 8).
5. Kohus leiab eeltoodud analüüsile tuginedes, et kaebuse esitajal ei ole

§ 7

lg 3 ja Århusi konventsioonist tulenevat õigust nõuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusloa nr 21335 tühistamist halduskohtumenetluses. Ka ei ole kaebuse esitaja välja toonud oma subjektiivseid avalikke õigusi, mida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusluba nr 21335 rikub. Kohus leiab, et nimetatud puudused on puudused, mida kaebuse esitaja ei saa kõrvaldada ja seetõttu puudub kohtul alus

§ 11lg 2 alusel välja anda asja käiguta jätmise määrus.

11. Kohus tagastab kaebuse ja selles sisalduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

§ 11

lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. 12. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 84lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

13. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kohaliku omavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet maavanem. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 võib maavanem, kui ta leiab et valla või linnavalitsuse üksikakt ei vasta täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitada kohalikule omavalitusele kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui valla- või linnavalitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Kohus leiab, et kaebuse esitajad saavad avalikke huve, mida nad väidetavalt esindavad, seadusjärgselt kaitsta esitades taotluse Harju maavanemale järelevalveprotsessi läbiviimiseks. Daimar Liiv Kohtunik