Obsah (4)

§ 11§ 471§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.2006 Tallinn Haldusasja number 3-06-2199 Haldusasi MTÜ Arhitektide Liit kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitajal on õigus esitada käesoleva kohtumääruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8).

Määruskaebus esitatakse määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 471lg 2).

1. MTÜ Arhitektide Liit esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2006 kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2006 ehitusloa nr. 21335 õigusvastasuse tuvastamiseks ja ehitusloa tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
2. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Halduskohtusse pöördumise õigus on üksnes isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest näha ette erandeid.
3. Need põhimõtted on leidnud selge väljenduse Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-s 7.

§ 7

lg 1 annab õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse isikule, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus seletab oma 20.12.2001 lahendis nr 33-1-15-01, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lähtudes subjektiivse õiguskaitse põhimõttest on Riigikohus oma 26.05.2000 lahendis nr 3-3-1-21-00 seletanud, et põhjendatud huviks

§ 7lg.

1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides. Lisaks on Riigikohus oma 11.11.2002 otsuses nr 3-3-1-59-02 selgitanud, et kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi, kui toiming ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi. Õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Nimetatud seisukoht on laiendatav ka haldusaktide suhtes kaebeõiguse selgitamisele. 4. Erandlik, seadusest tulenev kaebeõigus, on sätestatud

§ 7lg 3.

Nimetatud seadusesäte annab isikute ühendusele seadusega sätestatud juhtudel õiguse pöörduda kohtusse oma liikmete või muude isikute huvides. Riigikohus on 10.04.2001 aasta lahendis nr. 3-3-1-16-01 seletanud, et

§ 7lg 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele.

Seega peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete või muude isikute huvides kohtusse pöörduda.

1. MTÜ Eesti Arhitektide Liit (edaspidi EAL) on esitanud kaebuses oma kaebeõiguse põhjendamiseks kolm põhilist väidet: 1) Ehitusloa väljaandmine on toimunud vastuolus seaduses sätestatud nõuetega ning haldusõiguse põhimõtetega. Seetõttu on rikutud EALi õigust heale haldusele. Riigikohtu halduskolleegium on
2. oktoobri 2005.a. otsuses haldusasjas 3-3-1-90-04 punktis 14 väljendanud seisukohta, et haldusmenetlus peab olema kooskõlas haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas ka Põhiseaduse § 14 tagatud õigusest heale haldusele. Seega on õigus heale haldusele Põhiseadusega tagatud põhiõigus. Õigus heale haldusele on tagatud ka juriidilistele isikutele. Nimetatud asjaolu annab EAL õiguse nõuda, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ning kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. 2) EAL on põhjendatud huvi vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Nimelt osales ta Sakala keskuse ümber- ja juurdeehituse arhitektuurilise lahenduse väljaselgitamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse žüriis. Sellele asjaolule viidates on Sakala keskuse lammutamist taotlev AS Uus Sakala esitanud ajakirjanduses avaldusi, justkui oleks EAL käesoleval ajal realiseerida soovitava arhitektuurilise lahenduse ning ka Sakala keskuse lammutamiskava heaks kiitnud. Need avaldused on eksitavad. Üldine negatiivne meelestatus Sakala keskuse olemasoleva hoone lammutamise kava suhtes ja EAL osalus arhitektuurivõistluse žüriis näitavad kaebuse esitaja ilmset põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Selle käigus kummutataks ka eksitav informatsioonkaebuse esitaja heakskiidust Sakala keskuse lammutamise kavale. 3) EAL põhikirjaliseks eesmärgiks on aidata kaasa kvaliteetse elukeskkonna loomisele, mille moodustavad säästvalt kasutatud looduskeskkond ning targalt ja kultuurikeskselt arendatud ehitatud keskkond. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks osaleb EAL arhitektuuripoliitika põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete väljatöötamisel ja rakendamisel ning planeerimisarhitektuuri- ja ehitusala korraldamisel ning avalikkuse vastavate väärtushinnangute kujundamisel. EAL seisukohti nendes valdkondades on peetud oluliseks, mida kinnitab muuhulgas fakt, et EALi liikmed kuulusid Sakala keskuse ümber- ja juurdeehituse arhitektuurilise lahenduse väljaselgitamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse žüriisse. EAL on Sakala keskuse lammutamisega seoses toimuva pärast sügavas mures ja peab seda õigusvastaseks ning tal on oma põhikirjalistest eesmärkidest tulenevalt põhjendatud huvi halduskohtusse pöördumiseks, sest ta ei saa sedavõrd olulise tähtsusega küsimuse õigusvastase lahendamise korral jääda kõrvalseisjaks.
3. Analüüsides eelmises punktis toodud kaebuse esitaja väiteid tema kaebeõiguse aluste suhtes asub kohus seisukohale, et need ei anna kaebuse esitajale kehtiva

alusel õigust kohtusse pöörduda.

1. Esimese väite puhul ei ole väljastatud ehitusluba ilmselgelt kahjustanud ühtegi EAL seadusega tagatud subjektiivset õigust. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti, mis ei riku tema õigusi. Samuti ei anna seadus isikule õigust esitada halduskohtule avalikes huvides kaebust ehitusloa tühistamiseks. Viide asjaolule, et kahjustatud on kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust heale haldusele on asjakohatu, sest ehitusluba ei väljastatud EAL-le ja seetõttu puudub tal subjektiivne seadusega kaitstud õigus. Õigus heale haldusele ei tähenda, et isikul oleks piiramatu kaebeõigus ükskõik millise haldusakti suhtes, mida ta peab õigusvastaselt väljaantuks. Õigus heale haldusele tähendab eelkõige seda, et isikul on kaebeõigus, kui haldusorgan tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi piirates ei tegutse hea halduse põhimõttest lähtudes.
2. EAL väited, et nende seisukohtade suhtes on antud väärinformatsiooni, ja seda saab kummutada ainult läbi ehitusloa väljaandmise õigusvastasuse tuvastamise on kummalised. Mitte miski ei ole takistanud kaebuse esitajat avalikkuse ees neid väiteid ümber lükkamast ja EAL on seda ka avalikult teinud. Kohus ei suuda siinkohal leida mingit seost ehitusloa õigusvastasuse või õiguspärasuse tuvastamisega. Ehitusloa väljaandmine ei piira ega takista kuidagi EAL õigust eneseväljenduseks ja oma au ja väärikuse kaitseks hagi esitamist üldkohtule.
3. Kolmandaks ei ole kaebajal kaebeõigust ka tulenevalt asjaolust, et ta põhikirjalised eesmärgid on suunatud arhitektuurilise keskkonna kaitsmisele. Ühegi kehtiva seadusega ei ole kaebuse esitajale või muudele sarnaste eesmärkidega ühendustele antud õigust pöörduda kohtusse oma liikmete või avalikes huvides arhitektuurilise keskkonna kaitsmise küsimustes. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks saab EAL kasutada kõiki seaduses ettenähtud võimalusi, mille hulka kuuluvad näiteks avalduste, märgkirjade ja taotluste esitamine kohalikele omavalitsustele ja pädevatele täitevvõimu asutustele, oma seisukohtade tutvustamine avalikkusele massimeedia vahendusel, oma ideede toetuseks koosolekute korraldamine jne.
4. Kohus leiab eeltoodud analüüsile tuginedes, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud oma subjektiivseid avalikke õigusi ja põhjendatud huvi, mida Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusluba nr 21335 rikub. Kohus leiab, et nimetatud puudus on puudus, mida kaebuse esitaja ei saa kõrvaldada ja seetõttu puudub kohtul alus

§ 11lg 2 alusel välja anda asja käiguta jätmise määrus.

11. Kohus tagastab kaebuse ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks nende esitajale

§ 11

lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. 12. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 84lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

13. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kohaliku omavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet maavanem. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 võib maavanem, kui ta leiab et valla või linnavalitsuse üksikakt ei vasta täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitada kohalikule omavalitusele kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui valla- või linnavalitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Kohus leiab, et kaebuse esitajad saavad avalikke huve, mida nad väidetavalt esindavad, seadusjärgselt kaitsta esitades taotluse Harju maavanemale järelevalveprotsessi läbiviimiseks. Daimar Liiv Kohtunik