3-06-778 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-778 Haldusasi OÜ X kaebus Xi vastu kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.10.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Xapellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ X, esindajad E.T. ja advokaat Indrek Veso Vastustaja (haldusorgan) – X, esindajad S.O. ja T.L. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- jaanuarist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Xesitas Tartu Halduskohtule kaebuse Xi vastu kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on Haridusministeeriumi 20.12.2000 ministri käskkirjaga nr 437 korraldatud riigivara müük, mille kohaselt on otsustatud müüa avalikul suulisel enampakkumisel X maakonnas X vallas X külas asuvad Nlaut ja pumbamaja alghinnaga 36 230 krooni. Müügi vahetuks korraldajaks oli määratud X Ühendatud Kutsekeskkool. Ajaleht „Postimees“ väljatrükist 27.12.2000 nähtuvalt on avaldatud suulise enampakkumise teated. 12.01.2001 toimunud enampakkumisel osales üks pakkuja ja selleks oli OÜ X. OÜ X tunnistati ka avaliku enampakkumise võitjaks. Avaliku enampakkumise protokollist nähtuvalt on objekt Nlaut ja pumbamaja koormatud rendilepinguga, mis on sõlmitud 15.08.2000 OÜ X ja X Ühendatud Kutsekeskkooli vahel. Enampakkumise protokoll on kinnitatud haridusministri poolt. Kaebuse esitaja on tasunud enampakkumise osalemiseks 1% osavõtutasu ja 10% tagatisraha kokku 36 592.30 krooni. Notaris ostu-müügi tehingut ei vormistatud, kuna selgus, et vara - ehitised, mida sooviti võõrandada - oli vallasasi ning ehitiste alune maa on juba kinnistatud (riigimaa) ning ehitisi ei ole võimalik eraldi osadena võõrandada. X on tunnistanud, et vara müük on peatatud seoses korraldajate poolt ebakorrektselt ettevalmistatud vara müügiga. Kuna hoone müük on veninud ning hooneid ähvardas hävinemisoht, oli kaebuse esitaja sunnitud hoonetele investeeringuid tegema. Enampakkumise objektiga külgnev maa eraldati kinnistust ja moodustati eraldi kinnistu 03.08.2001 suurusega 4,17 ha (N kinnistu). 14.07.2005 andis Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr 616 riigivara müügi kohta, kus otsustati müüa avalikul suulisel enampakkumisel X Ühendatud Kutsekeskkooli valduses olev N kinnistu 4,17 ha koos hoonetega: Nlaut, pumbamaja, silohoidla, tuletõrje veehoidla ja tsistern alghinnaga 100 000 krooni ning müügi vahetuks korraldajaks määrati X Ühendatud Kutsekeskkool. 24.08.2005 ilmus Ametlikes Teadaannetes uus enampakkumisteade N kinnistu suurusega 4,17 ha müügiks. Enampakkumise võitjaks osutus OÜ X. Eesti Vabariigi ja OÜ Xvahel sõlmiti 24.11.2005 notariaalne ostu-müügileping N kinnistu 4,17 ha ostmise kohta. Müügilepingu objekti hinnaks on märgitud 754 000 krooni, mis kujunes enampakkumise tulemusel ning summa on üle kantud Eesti Vabariigile. Kaebuse esitaja leidis, et ta oli sunnitud osalema 24.08.2005 välja kuulutatud uuel avalikul suulisel enampakkumisel N kinnistu suurusega 4,17 ha müümiseks, kuna kaebuse esitaja oli kinnistule teinud parendusi 218 490 krooni väärtuses ning vallanud heauskselt N kinnistut alates rendilepingu sõlmimisest. Eelmist enampakkumist ei ole tühistatud, ega tagastatud ka esimese enampakkumise võidusummat. Kuna esimene enampakkumine toimub tänaseni, sest seda pole tühistatud ning teise enampakkumise kohaselt müüdi N kinnistu kaebuse esitajale 754 000 krooni eest, siis on kaebuse esitajale tekitatud kahju, mis on enampakkumiste võitude summade vahe, s. o 717 407.70 krooni. Kaebuse esitaja õigusi on mitteõiguspärase enampakkumisega rikutud, mille tulemusena pidi kaebuse esitaja soetama sama vara enam kui 20 korda kallimalt. Esimese enampakkumisega pidi kaebuse esitajale tekkima võimalus osta noorkartjalaut ja pumbamaja ning sellest tulenevalt võimalus erastada hoonete teenindamiseks vajalik maa.
- X vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli esimese pakkumise müügiobjektiks ainult laut ja pumbamaja ning teenindusmaa määramine oleks olnud väiksem kui 4,17 ha, mistõttu ei olnud kaebuse esitajal õiguspärast ootust osta teise enampakkumise alusel sõlmitud müügilepinguga kinnistu 4,17 ha koos selle oluliste osadega ja päraldistega ainult esialgse hinna s. o 36 230 krooni eest. HALDUSKOHTU LAHEND 2
- Tartu Halduskohus rahuldas
- oktoobri 2006 otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis X ilt välja OÜ X kasuks 36 592.30 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitajal õigus saada tagasi 32 607 krooni ja 3985.30 krooni, kokku 36 592.30 krooni, mis on tasutud kaebuse esitaja poolt seoses esimesel 12.01.2001 toimunud enampakkumisel osalemisega, mis nurjus seetõttu, et müügilepingut ette valmistades selgus, et see oli vastustaja poolt ebakorrektselt ja puudulikult ette valmistatud, mistõttu ei olnud võimalik sõlmida tehingut notariaalselt. Tekitatud kahjuks ei saa lugeda aga summa vahet, mis on esimesel enampakkumisel kaebuse esitaja poolt tasutud ja muutunud tõusvalt seoses neli ja pool aastat hiljem läbiviidud uue enampakkumise ajal tasutud summaga. 15.09.2005 läbiviidud enampakkumise tingimused olid kõigile osalejatele teada. Enampakkumise läbiviimisel on ettenägematu asjaolu, kui palju on enampakkumisel pakkujaid ja kui suureks kujuneb pakutav summa. Enampakkumisel oli riigivara müümisel kehtestatud alghinnaks 100 000 krooni ning seega võinuks kaebuse esitaja taas olla ainukeseks osalejaks. Enampakkumise võidab osavõtja, kelle poolt pakutud hind osutub kõrgeimaks. Asjaolu, et kaebuse esitajal tekkis õiguspärane ootus saada vara omanikuks ja ta oli sunnitud heas usus ootama, millal ta saab vara omanikuks, ei saa lugeda kaebuse esitaja õigusi rikkuvaks, kuna kaebuse esitaja sai seoses teise enampakkumise läbiviimise tulemusena vara omanikuks ning ta oli vara kasutaja rendilepingu alusel kuni lepinguobjekti ostu-müügilepingu sõlmimiseni. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud 15.09.2005 toimunud enampakkumise läbiviimist ega tulemusi. Lepinguobjekti müügihind kajastub ostu-müügilepingul, kaebuse esitajale olid teada notari selgitused ning lepingu p 5.4 kohaselt ei loe müüja ja ostja lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu ostu-müügilepingus. Asjaolu, et kaebuse esitaja oli sunnitud teisel enampakkumisel osalema ning pidi seega võrreldes esialgse enampakkumisel osalemisega tunduvalt suurema summa tasuma, et saada müügiobjekti omanikuks, ei saa lugeda kahju hüvitamise nõude aluseks. Seega kuulub summa 36 592.30 krooni, mis on kaebuse esitaja esimesel enampakkumisel osalemisel tasutud nii osavõtutasuna, tagatisrahana kui ka enampakkumise võitjana, kaebuse esitajale väljamõistmisele, kuna esimese enampakkumise tulemusi ei saadud kinnitada vastustaja mitteõiguspärase käitumise tulemusena. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- OÜ X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista Xilt välja OÜ X kasuks 717 407.70 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) hüvitatakse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Apellandile tekitatud kahju suurust vastustaja õigusvastase tegevusega tuleb vaadelda conditio sine qua non teooriast lähtuvalt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-78-06 leidnud, et põhjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 3 Conditio sine qua non teooriast lähtuvalt on õigusvastaseks teoks vastustaja poolt hooletult läbi viidud enampakkumine. Esimese enampakkumise tühistamata jätmisega ja kinnistu omandiõiguse üleandmise üritamisega sisendasid vastutaja ja X vald apellandile pidevalt õiguspärast ootust, et apellant saab esimese enampakkumise tulemuse põhjal kinnistu omanikuks; 2) oli kahju tekkimise faktiks teise enampakkumise läbiviimine, mille apellant võitis reaalse turuhinnaga. Juhul, kui vastustaja ja X vald oleksid oma lubadused täitnud kinnistu omandiõiguse apellandile üleandmise osas, siis ei oleks kahju tekkinud. Apellant otsustas teisest enampakkumisest osa võtta tulenevalt vajadusest edaspidigi kasutada ja lõpuks ka omandada tema ettevõtluseks vajalikud hooned/kinnistu. Kahe tänaseni kehtiva enampakkumise tulemuse puhul on apellandi kahju kahe enampakkumise tulemuse hinna vahe. Juhul, kui esimene enampakkumine oleks tühistatud pärast notariaalse tehingu võimatuse selgumist ja apellandi poolt tasutud enampakkumise võidu summa koheselt tagastatud, oleks apellant saanud 2001 omandada sarnase objekti. Kui apellant oleks raha panka pannud, siis oleks ka pangas raha intresse kogunud, kuid 2001 paigutas apellant oma raha varasse, mis 2001 maksis 36 000 ja 2005 754 000 krooni; 3) on Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-153-02 kahju hüvitamise kohta märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud. Seega tuleb apellant asetada olukorda, kus tal oleks olnud võimalik saada N kinnistu omanikuks esimese enampakkumise tulemusega, kuna seda ei ole tühistatud. Hoonete teenindamiseks vajaliku maa suuruse üle ei saa vaidlust olla, kuna pool aastat pärast esimese enampakkumise toimumist moodustati N kinnistu suurusega 4,17 ha, mille omandiõigust sooviti apellandile üle anda veel 2004 lõpus; 4) kuna esimese enampakkumise tulemus kehtib tänaseni ja teise enampakkumise kohaselt müüdi N kinnistu apellandile 754 000 krooni eest, siis on tekkinud kahju, mis on enampakkumiste võitude summade vahe 754 000-36 592.30= 717 407.70 krooni; 5) tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-63-04 kui asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Apellant on ilma jäänud N kinnistu omandist avaliku võimu põhjendamatu hooletuse ja hilisemate alusetute lubaduste tulemusel ning pidi alusetult soetama 2005 vaidlusaluse asja 754 000 krooniga, mille ta oleks saanud hea ja õiglase halduse puhul saanud 2001 soetada 36 230 krooniga. N kinnistu moodustati 03.08.2001, s. o pool aastat pärast esimese enampakkumise toimumist, mille omandiõigust X Ühendatud Kutsekeskkool ja X vald üritasid veel 2004 kaebajale üle anda. Seega on täiesti kahju hüvitamise põhimõtte vastane seisukoht, et kaebajale mõistetakse kahju hüvitisena 2006 aastal välja summa, mille eest ei ole enam võimalik sarnast asja soetada, kuigi seda oleks saanud teha
- X vaidleb kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) kui võitjaks oleks tulnud keegi teine enampakkumisel osalejatest, oleks ta pidanud hüvitama apellandile kui rentnikule varale tehtud parenduste kulud; 2) oli esimese enampakkumise müügiobjektiks vallasasjadena N laut ja pumbamaja. 15.09.2005 enampakkumise müügiobjektiks oli kinnistu suurusega 4,17 ha. Seega olid enampakkumiste objektid erinevad ning ei ole põhjendatud apellandi õiguspärane ootus osta 36 230 kr eest kinnistu suurusega 4,17 ha; 4 3) ei pidanud apellant osalema teisel enampakkumisel ning ta ei olnud vara ostmisel nn sundseisus. Apellant ei ole vaidlustanud 15.09.2005 enampakkumise tingimusi ja tulemusi; 4) ei ole vastustaja keeldunud esimesel enampakkumisel apellandi poolt tasutud summa 36 592.30 kr tagastamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Apellant on esitanud kaebuse kahju hüvitamiseks. Vastavalt RVastS §-ile 7 lg 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seadusest tulenevalt on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks see, et halduse tegevus oleks olnud õigusvastane. Seega sisaldub juba kahju hüvitamise nõudes halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kahjuhüvitist välja mõistes möönab kohus ka halduse tegevuse õigusvastasust. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja pidanud õigusvastaseks vastustaja tegevust esimese enampakkumise (s. o 12.01.2001 toimunud) läbiviimisel, kuna selle tulemusena ei saanud apellant N lauda ja pumbamaja omanikuks, kuigi ta oli enampakkumise võitja. Apellant ei ole esitanud väiteid selle kohta, et 15.09.2005 läbiviidud enampakkumine, mille objektiks oli N kinnistu suurusega 4.17 ha, oleks olnud õigusvastane. Seega kaebuse lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, kas vastustaja tegevus 12.01.2001 läbiviimisel oli õigusvastane ning juhul, kui oli tegemist õigusvastase tegevusega, kas selle tulemusena tekkis apellandil kahju 717 407.70 kr (s. o enampakkumiste võitude summade vahe). Asja materjalide kohaselt korraldati Haridusministeeriumi 20.12.2000 käskkirjaga nr 437 riigivara müük, mille kohaselt otsustati müüa avalikul suulisel enampakkumisel X maakonnas X vallas X külas asuvad N laut ja pumbamaja alghinnaga 36 230 kr. Suulise enampakkumise teated avaldati ajalehes „Postimees“ ning 12.01.2001 toimunud enampakkumisel osales üks pakkuja ja selleks oli OÜ X. OÜ X tunnistati avaliku enampakkumise võitjaks. Enampakkumisel osalemiseks on OÜ X tasunud 1% osavõtutasu ja 10% tagatisraha, kokku 36 592.30 kr. Notariaalselt tõestatud Nlauda ja pumbamaja müügilepingut ei saadud vormistada, kuna selgus, et ehitised, mida sooviti võõrandada, asusid juba kinnistatud maal ja seetõttu ei olnud neid võimalik vallasasjana võõrandada. X on möönnud (26.03.2004 kiri nr 10.3-3/1441, tl 18-19), et 12.01.2001 läbiviidud enampakkumine oli korraldajate poolt ebakorrektselt ette valmistatud, sest taheti müüa hooneid, mida ei saanud vallasvarana müüa (asusid riigile kuuluval kinnistul). Kuna 12.01.2001 enampakkumisel taheti müüa hooneid, mida ei saanud tegelikult vallasvarana müüa, sest nad asusid kinnistul ja olid seega kinnisasja olulisteks osadeks, siis oli 12.01.2001 läbiviidud suuline enampakkumine õigusvastane ja seega tuleb apellandile hüvitada õigusvastase enampakkumisega tekitatud kahju. Õigusvastase toiminguga tekitatud kahju suuruse 5 kindlaksmääramisel ei oma tähtsust see asjaolu, et eelnevalt on püütud lahendada õigusvastase enampakkumise läbiviimisega 12.01.2001 tekkinud probleemi. Samuti ei olene kahju suurus sellest, kas kaebajal tekkis või ei tekkinud pärast esimese enampakkumise läbiviimist õiguspärane ootus, et ta saab kinnistu omanikuks. Kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s. o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Selleks, et kahju hüvitada, peab olema tuvastatud otsene põhjuslik seos õigusvastase enampakkumise ja väidetava kahju vahel. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja kahju nõue kuulub rahuldamisele 36 592.30 kr ulatuses, sest on tõendatud otsene põhjuslik seos kaebaja poolt kantud kahju 36 592.30 kr (tema poolt tasutud 1% osavõtutasu ja 10% tagatisraha) ja 12.01.2001 läbiviidud enampakkumise vahel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Nii tuleb kaebaja asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks tuginenud 12.01.2001 enampakkumise tulemustele ja kõrvutada seda kaebaja tegeliku varalise olukorraga. Seega kuulub hüvitamisele kahju, mis kaebajal tekkis 12.01.2001 õigusvastase enampakkumise tulemustele tuginemisest. Kaebajat ei saa asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui N auda ja pumbamaja müügileping oleks sõlmitud ja täidetud. Sellise lepingu sõlmimata ja täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist kahjustatud isik nõuda ei saa. Väär on apellandi väide, et esimesel enampakkumisel osalemist tuleb vaadelda kui investeeringut, sest 2001 paigutas kaebaja raha varasse, mis maksis sel ajal 36 000, kuid 2005 maksis 754 000 kr. 2001 ei sõlmitud N lauda ja pumbamaja müügilepingut ja seega ei paigutanud ka apellant oma raha varasse. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja oleks keeldunud kaebajale tema poolt tasutud 36 592.30 kr tagastamisest. Eeltoodust tulenevalt puudub igal juhul põhjuslik seos 12.01.2001 enampakkumise ning kahju vahel, mis on arvestatud apellandi poolt, lähtudes enampakkumiste võitude summa vahest. Samuti tuleb märkida seda, et 12.01.2001 läbiviidud enampakkumise ja 15.09.2005 läbiviidud enampakkumise objektid on olnud erinevad. Ühel juhul on enampakkumisel olnud hooned vallasvarana, teisel juhul aga kinnistu. Sellest tulenevalt (samuti arvestades ka möödunud aega) on mõistetav, et ka müügihinnad on erinevad. Ringkonnakohus leiab, et kahjuna, mis on seotud 12.01.2001 enampakkumisena, on käsitletavad näiteks kulutused, mis on kantud seoses enampakkumisega (näit osavõtutasu, tagatisraha jms). Kaebaja on tõendanud selliste kulutuste olemasolu summas 36 592.30 kr. Asjakohatu on apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-63-04, mille kohaselt tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Antud juhul ei saanud kaebaja esimese enampakkumise tulemusena N lauda ja pumbamaja omanikuks ning seega ei saanud ta ka kaotada omandit nimetatud hoonetele. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 6 Viivi Tomson