Obsah (5)

§ 31§ 19§ 93§ 92§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-720/05 Haldusasi N.M. kaebus Tallinna Vangla

§ 31lg 4 ja lg 5).

1 ASJAOLUD Tallinna Vangla direktori 05.05.2005.a. käskkirjaga nr 1019-p ( tl 11-12) tuvastati, et kinnipeetavate isiklike asjade laos töötav vangistusosakonna valvur N.M. ei kontrollinud 07.04.2005.a. laos abitöölisena töötava kinnipeetava V. I. tegevust, kes pani kokku alkoholi sisaldava paki ja edastas selle kambrisse nr 248 kinnipeetavale D. B.le. Käskkirjas leiti, et ametijuhendist tulenevate kohustuste - välistada keelatud esemete sattumine kinni peetavate isikute kätte ja korraldada kinnipeetavatest abitööliste tööd laos täitmata jätmisega pani valvur N.M. toime avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise. Valvur N.M. poolt V. I.i tegevuse kontrollimata jätmist hinnati käskkirjas, arvestades kinnipeetavate kätte alkoholi sattumisega vanglale kaasnevat julgeolekuriski, jämeda teenistuskohustuste rikkumisena. N.M.le määrati ATS § 84 p 1 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ATS § 118 lg 2 alusel teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest. N.M. vaidlustas temale distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise halduskohtus. KAEBUSE MOTIIVID Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud kõiki asjaolusid. Kaebuse esitaja ei ole jätnud teenistuskohustusi täitmata või täitnud neid mittenõuetekohaselt, töökohustuste täitmisel tegutses kaebaja vastavuses ametialastele juhenditele. Süüdistusega ametialases rikkumises ja alusetult määratud distsiplinaarkaristusega on tekitatud kahju kaebaja ametialasele reputatsioonile ja kaebajat moraalselt solvatud. Vaatamata palvele konkretiseerida, milles kaebajat süüdistatakse, ei esitatud temale mingeid fakte, mis tõendaksid kaebaja süüd. Teenistusest vabastamise alusena nimetatu – alkoholi kambrisse nr 248 toimetanud kinnipeetava V. I. tegevuse kontrollimata jätmine on põhjendamatu ja vastuolus tegelike asjaoludega. 07.04.2005.a. tuli kinnipeetavate isiklike asjade lattu tellimus raamatule kambrist nr 227, mis asub esimese korpuse territooriumil . Selle tellimuse tõi lattu esimese korpuse kontaktisik A. S., teisi tellimusi esimesest korpusest ei olnud. Kambrisse nr 248 , mis asub esimese korpuse territooriumil ,tellimust ei olnud ja sinna viimiseks midagi ei komplekteeritud. Tellimuse toimetasid kätte kinnipeetavate isiklike asjade lao valvur J. Š. ja kolme aasta jooksul abitöölisena laos töötanud kinnipeetav V. I.. Vangide isiklike asjade arvestuskaardil on tellimuse kättetoimetamine kambrisse nr 227 ära märgitud, kambrisse 248 millegi kätte toimetamise kohta märget ei ole. 07.04.2005.a. teise korpuse kinnipeetavatele asjade väljastamist planeeritud ei olnud, sel päeval pidid nad graafiku järgi ära tooma teise korpuse territooriumilt asjad lattu. Koos märke tegemisega kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardile tehakse märge teise korpuse kinnipeetavate asjade registreerimise žurnaali. Laos töötav vangla töötaja, kes vastavalt tellimustele toimetab asju kätte, võtab tavaliselt kaasa arvestuse jaoks žurnaali. Sama tehti juhul, kui asjad korjati kambritest kokku, et need lattu toimetada. Sel päeval J. Š. teise korpuse kinnipeetavate asjade registreermise žurnaali kaasa ei võtnud. Kinnipeetavate isiklike asjade laos alkohooolseid jooke ei hoita. Asju, mida laos hoitakse, kontrollitakse korduvalt. Üks-kaks korda kuus tehakse laos alkoholi ja narkootilise aine avastamiseks läbiotsimine koertega . Seetõttu leiab kaebaja, et kinnipeetav V.I. ei saanud alkholiga laost väljuda.Seda, mida ta tegi ajal, kui ta koos J. Š.ga väljus laost kuni asjade 2 üleandmiseni kambrisse 248 kaebaja teada ei võinud, sest tema selle juures ei viibinud .Kaebuse esitaja ei tea, kust võis kinnipeetav võtta edasitoimetamiseks alkoholi. Täielikult kontrollida kinnipeetava tegevust, kes töötab abilisena laos, on praktiliselt võimatu. Päeva kestel väljub kinnipeetav korduvalt laoterritooriumilt tualetti, käsi pesema, suitsetama ja sööklasse sööma. Läbi otsida ja saata vangi, kes väljub lao territooriumilt, pole laotöölisel õigust, selleks on spetsiaalsed vangla töötajad. Juhtunust sai kaebaja teada peaspetsialistilt ja julgeoleku teenistuse ülemalt, kui nad tulid nõudma selgitusi. Juurdluse käigust ja tehtud järeldustest kaebajat ei informeeritud ning teenistusest vabastamine oli talle täielik ootamatus. Kaebaja töötab vanglas alates 1998.a. septembrikuust ning tema töö osas ei ole talle kunagi etteheiteid olnud. Ülaltoodud asjaoludel leiab kaebaja, et tema teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla direktori 05.05.2005.a. käskkirja nr 1019-p tühistamist ja ebaseadusliku teenistusest vabastamise tõttu kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmist kaebaja kasuks, samuti kaebaja kasuks tema poolt kantud kohtukulude väljamõistmist vastustajalt . VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kaebuse esitaja vabastati teenistusest teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest, mis seisnes teenistuskohustuste süülises täitmata jätmises. Oma ametijuhendi kohaselt on kinnipeetavate isiklike asjade laos töötav valvur kohustatud välistama keelatud esemete sattumise kinnipeetavate isikute kätte ja korraldama kinnipeetavatest abitööliste tööd laos. Need kohustused jättis kaebaja täitmata, mille tõttu sai võimalikuks, et kinnipeetav V.I. pani vangistusosakonna I eelvangistuskorpuse kambrisse nr 248 üleandmiseks kokku paki, mis koosnes kahest raamatust ja 0,9 liitrisest plastmasspudelist, milles oli alkohol. Tallinna Vangla hindas sellist rikumist jämedaks rikkumiseks, arvestades, et alkoholi sattumine kinnipeetavate kätte toob endaga alati kaasa julgeolekuriske, ohustab järelevalvet teostavate teenistujate tervist ja elu ning takistab vangistuse eesmärkide saavutamist. Täpne ei ole väide, et 07.04.2005.a. kambrisse nr 248 esemete üleandmiseks tellimust ei olnud ja midagi ei komplekteeritud.Seaduslikus korras tellimust esemete üleandmiseks ei olnud, kuid kinnipeetaval õnnestus alkohol toimetada kambrisse, kasutades ära N.M. poolt oma teenistusülesannete täitmata jätmist. Viimatinimetatu seisnes selles, et kaebaja ei kontrollinud kinnipeetavast abitöölise V. I. tegevust. Teine laos töötav valvur J. Š. nägi, kuidas V.I. edastas paki kambrisse, kuid jäi uskuma kinnipeetava selgitust, et pakk on registreeritud ja selle sisu N.M. poolt eelnevalt kontrollitud, sellekohast väidet omalt poolt kontrollimata. Asjaolu, et laos teostatud läbiotsimiste käigus on leitud alkoholi, kinnitab, et on kanalid, mille kaudu alkohol jõuab vangla territooriumile, mitte ei välista võimalust, et V.I. pani alkoholi sisaldava paki kokku laos. Õige ei ole kaebaja väide, et tal puudub võimalus kontrollida päeva jooksul kinnipeetava abitöölise tegevust. VS § 67 p 1 tulenevalt on tal õigus anda korraldusi, vanglaametnikuna on kaebajal õigus teostada läbiotsimisi, anda korraldus esitada isikuga kaasas olevad esemed läbivaatuseks ja anda muid lao tööd puudutavaid korraldusi. Kaebuse esitajale tutvustati 05.05.2005.a. distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet, 29.04.2005.a. kirjutas ta seletuskirja. Kinnipeetavate asjade laos avastati menetluse käigus mitmeid puudusi, nii ei õnnestunud leida kinnipeetavalt I.B. äravõetud mobiiltelefoni, laost leiti registreerimata mobiiltelefon, mis ei kuulunud I.B.le. Tegemist on teenistuskohustuse jämeda rikkumisega. N.M. oma süüd ei tunnista ja väidab, et ta tegutses vastavalt instruktsioonidele. Kaebaja ametikohustused on sätestatud tema 3 ametijuhendis. Nõude-välistada keelatud esemete sattumine kinnipeetavate kätte isiklike asjade laos töötava kinnipeetavast abitöölise kaudu eiramine on julgeolekuriske kaasa toov, muu hulgas ka vanglatöötajate elu ja tervist ohustav teenistuskohustuste jäme rikkumine, mille eest teenistusest vabastamine on kooskõlas teo raskusega. KOHTUISTUNG Kaebaja väitel ei ole tuvastatud, kes toimetas kambrisse 248 alkoholi. Teiseks ei ole tõendatud, kuidas oleks kaebaja suutnud neid asju kontrollida, kuna kaebajal läbiotsimise õigust ei ole. Ei ole tõendatud, et V.I.l oli pudel kaasas juba siis, kui ta oli laos. Kambri akende võtmed on kõigil vanglatöötajatel. Kõnealusel päeval ei tegelenud kaebuse esitaja komplekteerimisega, vaid töötas arvutiga, seega juhendas 07.04.2005.a. abitööliseks olnud kinnipeetavat V.I.i teine lao valvur J. Š. . Käskkiri on ebaõige ka ses osas, et kaebajat on koheldud ebavõrdselt võrreldes J. Š.ga, kes otseselt oma tööülesannete mittenõuetekohase täitmisega võimaldas kambrisse üle anda esemed. Kaebaja süü ei ole tõendatud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. ATS § 59 lg 1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult , otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et N.M. pani toime ATS § 84 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo, mis seisnes teenistuskohustuste täitmata jätmises. Käskkirja kohaselt on N.M. jätnud täitmata tema ametijuhendi alajaotuse „Teenistusülesanded” punktist 4 tuleneva nõude, mille kohaselt kinnipeetavate isikute isiklike asjade laos töötav valvur on kohustatud välistama keelatud esemete sattumise kinnipeetavate isikute kätte , samuti punktist 7 tuleneva nõude, mille kohaselt kinnipeetavate isikute isiklike asjade laos töötav valvur on kohustatud korraldama kinnipeetavast abitöölise tööd. ATS § 84 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine kui distsiplinaarsüütegu saab seisneda konkreetses teenistuskohustuste rikkumises , mis tuleb ära näidata karistuse määramise dokumendis. Distsiplinaarkaristuse määramine peab rajanema kindlatele, tõendatud faktidele ning nende faktide ja ametniku süü tõendamise kohustus lasub karistuse määrajal.
2. Distsiplinaarkaristuse määramiseks N.M.le peab olema tõendatud tema poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine, s.o. teenistuskohustuste süüline rikkumine Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste vaidlust selles, et kinnipeetavate isikute isiklike asjade laos töötav valvuri kohustuseks on korraldada kinnipeetavast abitöölise tööd ja välistada keelatud esemete sattumine kinnipeetavate isikute kätte , vaid kaebuse väitel on kaebaja neid temale pandud ülesandeid nõuetekohaselt täinud ning distsiplinaarjuurdluse käigus ei ole välja selgitatud kõiki asjaolusid. Kaebuse esitaja oli oma ametipostilt võrdne teise kinnipeetavate isikute asjade laos töötav avalvuri J. Š.ga. Kinnipeetavast abitöölise töö korraldamine ja tagamine, et kinnipeetavate kätte ei sattuks laos kokkupandavate pakkidega keelatud esemeid oli mõlema laos töötava ametniku kohustuseks. Vangla direktor on leidnud, et oma ametikohustusi abitöölise töö korraldamisel rikkus N.M.. Kaebuse esitaja seletas asja arutamisel ,et kinnipeetavate isikute asjade lao sisene töö toimus kolmes ruumis, sealjuures lao kahes ruumis on kinnipeetavate esemed, ühes ruumis aga arvuti 4 ning seal toimub esemete registreerimine. Samuti seletas kaebuse esitaja ,et laotöötajate vahel oli sisemine tööjaotus, sealjuures esimese korpuse kambritega tegeles üldreeglina kaebuse esitaja ja teise korpuse kambritega tema kaastöötaja. Lisaks nimetatule ei toimunud esemete laost väljaandmine ja sinna esemete vastuvõtmine mitte iga päev, vaid see käis graafiku kohaselt. Kõnealusel päeval pidi töökorralduse järgi teostama teisest korpusest esemete vastuvõtmist lattu toomiseks J. Š. ning kaebuse esitaja N.M. kinnipeetavatele pakkide komplekteerimisega või korpusest lattu antavate asjade kokkukorjamisega ei tegelenud, vaid töötas arvutiga. Kaebaja sellekohaste seletuste ja tunnistaja J.Š. ütluste vahel vastuolu puudub. Asjas on selgitatud, et laos abitöölisena töötav kinnipeetav osales kinnipeetavatele vastavalt nende poolt esitatud avaldustele pakkide komplekteerimiseks asjade kokkukorjamisel( väljaotsimisel) kinnipeetavate isikute asjade hulgast , kusjuures enne üleandmiseks paki tegemist kontrollis selle üle laotöötaja . Samuti rakendati abitöölist komplekteeritud pakkide kambritesse viimisel ja kambritest lattu äraviimiseks esemete kokkukorjamisel, sest pakkide ja kokkukorjatud esemete kandmine eeldas füüsilise jõu rakendamist . Laos töötava valvuri nende tööülesannete täitmisel, mis seondusid arvestuse pidamisega kinnipeetavatele väljaantud esemete ja lattu tagasi hoiule antud esemete üle, abitöölist ei kasutatud. Distsiplinaarjuurdluse materjalidest ei nähtu, milles seisnes N.M. poolt laotöölise töö kontrollimata jätmine ja seega komplekteeritavate pakkide üle kontrolli teostamata jätmine. Nii distsiplinaarmenetluse käigus antud N.M. ja J.Š. kirjalikest seletustest kui ka kohtuistungil antud seletustest ja J.Š. ütlustest tuleneb, et kambrist nr 248 avaldust asjade väljaandmiseks esitatud ei olnud, ka ei palunud N.M. J.Š.l anda II korpusesse minnes midagi kambrisse 248, vaid ainult kambrisse 227, sealjuures , tulenevalt planeeritud tööst, ei komplekteerinud ka kambri 227 pakki kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja süü sai seega seisneda selles, et kinnipeetavast abitöölise töö korraldamisel laos puudus tema üle pidev järelevalve, mis võimaldas viimasel ka omapäi toimetada. Asjast ei nähtu, mille põhjal on jõutud järeldusele, et nimelt kaebuse esitaja ja mitte näiteks teine laos töötav valvur või kogunisti mõlemad olid süüdi selles, et laotöötajate teadmata saadi kokku panna pakk kambrisse 248 ning kuidas seda asjaolu hinnata seoses sellise paki üleandmise võimaldamisega. N.M. seletustest ja J.Š. ütlustest ei järeldu, et vastavalt lao valvurite omavahelisele tööjaotusele korpuste kaupa ja tulenevalt graafikust asjade väljaandmiseks ja kokkukorjamiseks oli kõnealusel päeval kaebuse esitaja kinnipeetava abitöölise töö korraldajaks. Distsiplinaarjuurdluse materjalidest nähtuvalt ei ole neid asjaolusid tuvastatud ega neid seega N.M. poolt tööülesannete täitmisele hinnangu andmisel arvestatud. Asja arutamisel on vastustaja esitanud kohtule väljavõtte registreerimisraamatust ( tl 56-58), mille kohaselt 04.04.2005.a. on kambrisse 248 üleandmiseks paki komplekteerinud kaebuse esitaja. Vastustaja väitel oli seega antud juhul nimelt kaebuse esitaja kohustuseks tagada, et kinnipeetavate isikute kätte ei sattuks keelatud esemeid, sest pakki registreeriv ametnik peab kontrollima komplekteeritut ja vastutab selle sisu eest. Vastustaja väitel viiakse asju ka tagantjärele, samuti ei ole välistatud allkirja registreerimisraamatusse hilisem andmine. Asja arutamisel on hiljem selgunud, et 01.04.2005.a. kambris nr 248 asuva kinnipeetava avalduse alusel komplekteeriti ja anti kambrisse taotletud esemetest pakk 04.04.2005.a. Kohtule kohtuistungil esitatud kinnipeetava D.B.i isiklike asjade arvestuskaardilt nähtuvalt on isiklike asjade arvestuskaardil ja laodokumendil andmed kokkulangevad ja sellest nähtub, et kõnealune pakk on antud üle 04.04.2005.a.kaebuse esitaja poolt . Ehkki vastustaja väitel ei muuda nimetatud asjaolu vastustaja asjas tehtud järeldusi, leiab kohus, et vastustaja poolt 5 varasemalt viidatud dokumentide äralangemisel kinnitusena vastustaja järeldustele puuduvad tõendid kaebuse esitaja poolt kambrisse 248 paki komplekteerimise või selleks korralduse andmise kohta. Vastustaja on kohtumenetluses väitnud:” Distsiplinaarsüüteo aluseks võeti see, et kuna M. oli seotud paki kokkupanekuga, mida tõendab ka raamatu väljavõte, avaldus, fakt, et alkohol kambrisse sattus ja see pidi sinna sattuma ajal, kui see pakk oli veel laos ning see, et alates 10.01.2005.a. on esimese korpuse pakkide komplekteerimine täidetud kaebaja käekirjaga.” ( tl 65). Nende väidete osas on vastustaja 14.10.2005.a. kohtuistungil selgitanud:” Tooksime ühe täpsustuse eelmise istungiga./../ Tõime väljavõtte materjalide hulka, aga selgus, et see pakk, millest juttu on kambri 248 osas ja see on samal päeva kohale viidud./../ Pakk mis viidi 248 ei ole ametlikult registreeritud.” ( tl 78). Ülaltoodust järelduvalt ei ole asjas tõendatud, et 07.04.2005.a on jätnud N.M. täitmata ametijuhendist tulenevad kohustused, millele on viidatud käskkirjas. Tõendatud ei ole ka, et kõnealuse paki kambrisse 248 komplekteerimine oleks toimunud kaebuse esitaja kontrollimisel. Tõendatud on, et 07.04.2005.a. kambrisse nr 248 paki üleandmiseks lao teisele valvurile palvet kaebuse esitaja ei esitanud . Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud puudusi kinnipeetavate isiklike asjade lao arvepidamises, ei anna alust järeldada, et kinnipeetavate isiklike esemete laost väljaandmist kajastavates dokumentides olevad kanded on kõik ebaõiged ning võimaldavad ka teiste tõendite puudumisel teha järeldusi, mis vastuolus nendes dokumentides märgituga. Distsiplinaarkaristuse õige kohaldamise eelduseks on distsiplinaarsüüteo toimepanemise kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamine ja kindlakstegemine. Kui seda toimunud ei ole, tekib distsiplinaarkaristuse määramise otsuse õigsuse suhtes kahtlus , sest sellisel juhul ei saa rääkida distsiplinaarkaristuse määraja poolt kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kaalumist toimepandud süüteole vastava karistuse määramisel. Kohus leiab, et kambrist 248 01.04.205.a. esitatud avalduse 07.04.2005.a. täitmise ebaõige tuvastamine, samuti laos töötavate valvurite omavahelise tööjaotuse ja nende poolt kõnealusel päeval täidetavate tööülesannete tuvastamata ja arvestamata jätmine , kõnealuse paki kokkupaneku ja laost koos valvur J. Š. korpusesse läinud kinnipeetava poolt selle paki kaasavõtmist võimaldanud asjaolude väljaselgitamata jätmine võis mõjutada distsiplinaarkaristuse määramine lõppotsust.
3. Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ning tal peab olema võimalik tutvuda väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga. TDVS § 7 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Eespooltoodust järeldub, et kui ei ole selliseid muid tõendeid ja ei ole põhjust arvata, et ärakuulamine ei anna teavet uute asjaolude kohta, mida võiks arvestada kaebaja kasuks, on seletuse andmise mittevõimaldamine käsitletav menetlusveana. Vastavalt ATS §-le 87 on need Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätted kohaldatavad ka ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et kuigi TDVS § 7 lg 1 sätestab seletuse nõudmise õiguse, tuleneb TDVS § 7 lõigete 1 ja 3 koostoimest, et karistatava kirjalikku seletust on seadusandja üldjuhul pidanud oluliseks ja vajalikuks. Käesoleval juhul on kaebuse esitajalt võetud seletuskiri 07.04.2005.a. (tl 43) , 29.04.2005.a. seletuskiri on antud seoses mobiiltelefoniga ( tl 38) ja ei seondu käesoleva vaidlusega. 6 Kaebaja väitel sai ta juhtunust teada peaspetsialistilt O. V.lt ja julgeoleku teenistuse ülemalt K. K.lt, kui nimetatud tulid küsima selgitusi. Kuigi kaebuse esitajalt nõuti kirjalikkku seletust, toimus see vahetult pärast kõnealuse paki üleandmist ning kaebuse esitaja on seletuses kirjutanud, et kambrisse 248 ta pakki üle anda ei ole palunud ning avalduse esitas kontaktisik vaid kambrist 227, mille kaebaja palus täita J. Š.l. Põhjendatud on kaebaja väide, et juurdluse käigust ja tehtud järeldustest teda ei informeeritud. Nähtuvalt asja materjalidest on N.M.t tutvustatud distsiplinaarmenetluse tulemustega samal päeval, kui talle tehti teatavaks teenistusest vabastamise käskkiri. Kaebuse väitel ei ole vaatamata palvele konkretiseerida, milles teda süüdistatakse, esitatud temale mingeid fakte. Vastustaja ei ole kaebaja neid väiteid ümber lükanud. Haldusmenetluse olulise printsiibina sätestatud ärakuulamise õigus peab menetlusosalisele tagama võimaluse olla teadlik tema suhtes menetletavast asjast ja esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut. Seega, kuigi isikult on küll võetud seletus, ei saa ülaltoodud asjaoludele tuginevalt väita, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ja kaebuse esitajal on olnud reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Riigikohtu halduskolleegium on 25.11.2003.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-70-03 rõhutanud, et ametniku ärakuulamine, talle võimaluse andmine vastata väidetele enne, kui tema suhtes tehakse distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsus, on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele tuginev administratsiooni kohustus. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-74-03 leidnud, et isiku ärakuulamata jätmist tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis suure tõenäosusega võis takistada süütegude toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist karistuse mõistmisel. Karistatavale võimaluse andmist vastuväidete esitamiseks tuleb pidada eriti oluliseks juhul, kui kavandatakse raskeima distsiplinaarkaristuse määramist. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajale süüteoga seonduva informatsiooniga tutvumise mittevõimaldamine ning selle alusel selgituste andmise või vastulause esitamise mittevõimaldamine käesoleval juhul on kaebuse esitaja menetlusõiguste oluline rikkumine, mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasuse.
4. Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus, mis TDS § 8 lg 1 kohaselt ei tohi olla vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Halduskohus ei saa kaebuse läbivaatamisel hinnata diskretsiooniotsuse otstarbekust. Tulenevalt

§ 19

lg 8 on kohtu kohustuseks muu hulgas kontrollida, kas kaevatava käskkirja andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid üldtunnustatud põhimõtteid. Kaebuse esitaja eelnev laitmatu teenistuskäik ei tähenda, et teenistuskohustuste jämeda rikkumisena hinnatava teenistuskohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise kohaldamine oleks seetõttu ebaproportsionaalne. Kaebuse esitaja on väitnud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist,leides, et väidetavalt alkoholi sisaldanud paki üleandmine kambrisse 248 sai võimalikuks seetõttu, et J.Š. ei järginud paki kambrisse andmisel selleks kehtestatud nõudeid ning kõnealusel päeval, tulenevalt selleks päevaks kavandatud töö sisust, oli kinnipeetavast abitöölise töö juhendajaks J. Š. . Distsiplinaarsüüteo tunnuste olemasolu ja vastutusele võtmise üle otsustab distsiplinaarvõimu omaja. Kuigi kohus ei anna käesolevas asjas hinnangut J. Š.le määratud distsiplinaarkaristusele , peab kohus esitatud kaebuse alusel kontrollima kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. 7 Võrdse kohtlemise printsiibi olulise rikkumise tuvastamiseks distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb omavahel võrrelda sama haldusorgani poolt samal ajavahemikul kokkulangevatel asjaoludel toimepandud distsiplinaarsüütegude suhtes erinevatele isikutele määratud distsiplinaarkaristust või distsiplinaarmenetluse tagajärjel tehtud otsuseid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, kohaldades kokkulangevatel asjaoludel toimepandud distsiplinaarsüütegude puhul teise laos töötava valvuri suhtes kaebajaga võrreldes oluliselt leebemat karistamist. Selle järgi ei saa ka pidada kaebuse esitajale määratud karistust proportsionaalseks. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on J. Š.le määratud Tallinna Vangla direktori 05.05.2005.a. käskkirjaga nr 1020-p ATS § 84 p 1 ja Vangistusseaduse § 148, § 150 p 1 alusel distsiplinaarkaristuseks noomitus . Sealhulgas on käskkirjaga tuvastatud, et J. Š. ei kontrollinud, kas vastab tõele V. I. väide, et edastatav pakk on valvur N.M. poolt eelnevalt kontrollitud ja registreerimisraamatusse sisse kantud. Käskkirjas on tuvastatud ka seda, et J. Š. poolt kinnipeetava väidete kontrollimata jätmise tõttu sattus kontrollimata, alkoholi sisaldv pakk kinnipeetav D. B.i kätte. J.Š. süüks on pandud ametijuhendi teenistusülesannete p 4 toodu täitmata jätmist. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt on kinnipeetavate isiklike asjade laos töötava valvuri kohustustest eriti oluline täita nõuet välistada keelatud esemete sattumine kinnipeetavate kätte isiklike asjade laos töötava kinnipeetavast abitöölise kaudu. Vastustaja hinnangul on selle nõude eiramine julgeolekuriske kaasa toov, muu hulgas ka vanglatöötajate elu ja tervist ohustav teenistuskohustuste jäme rikkumine, mille eest teenistusest vabastamine on kooskõlas teo raskusastmega. Ametijuhendi p.4 sätestatu rikkumist on administratsioon hinnanud kaebuse esitaja puhul jämedaks rikkumiseks, tema kaastöötaja J.Š. osas ametikohustuste süüliseks mittenõuetekohaseks täitmiseks, sealjuures J. Š. puhul on tema vähese töökogemusega põhjendatud seda, et ta ei täitnud sätestatud nõudeid, mis seisnevad kambrikaardile esemete üleandmisel märkuse tegeises ja allkirja võtmises ning mis lõpptulemusena võimaldas alkoholi sattumise kambrisse

1. Vastustaja on kohtuistungil seletanud, et kokkulangevatel asjaoludel toimepandud distsiplinaarsüütegude puhul ei saa rääkida võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest seetõttu, et J. Š. puhul oli tegemist katseajaga töötajaga, kes oli tööl olnud veidi üle 4 kuu. Vastustaja hinnangul on nimetatu vastustust kergendavaks asjaoluks. Kaebuse esitaja puhul on tegemist kogemustega ametnikuga, kellele on seatud vastustaja väitel kõrgendatud nõudmised.Distsiplinaarkaristuse määraja on arvestanud ametniku senise teenistusega, kuid senine laitmatu teenistus on olnud käesoleval juhul ametniku vastutust raskendavaks asjaoluks. Arvestades ülaltoodud seisukohti ja kaalutlusi distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti N.M.le ning J.Š.le määratud karistusi – sealjuures esimesele neist teenistusest vabastamine ja teisele noomitus, leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine.
2. Käsitletaval juhul on kohus selgitanud välja rea distsiplinaarkaristuse määramisel esinenud puudusi. Kohus on tuvastanud, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei võetud tõenäoliselt arvesse mitmeid asjaolusid, mis on olulised, hindamaks toimepandud rikkumise tõsidust kaebuse esitaja kasuks, samuti leidis kohus, et kaebuse esitaja teavitamata jätmine selles, millistes rikkumistes teda süüdistatakse ning talle väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga tutvumise mittevõimaldamine enne distsiplinaarkaristuse määramist oli 8 menetlusviga, mis võis tingida ebaõige otsuse, samuti on kohus leidnud, et kaalutlusotsuse tegemisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Neil asjaoludel leiab kohus, et vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kuulub tühistamisele. 6.ATS § 160 lg 4 kohaselt kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Kaebuse esitaja taotleb ebaseaduslikult teenistusest vabastamise tõttu hüvitusena kuue kuu ametipalga väljamõistmist vastavalt ATS § 135 lg 2 . N.M. ametipalga kohta kohta kohtule andmeid ei esitatud, mistõttu kohtul ei ole võimalik kaebuse esitaja kasuks välja mõistetavat hüvitust summaliselt määrata. Ametipalga mõiste on avatud seadusega ning selle suurus sätestatud seadusest tulenevalt .ATS § 8.1 lg 2 kohaselt on ametipalgaks palgaastmele vastav palgamäär, palgamäär on ametniku palgaastmele vastav ATS § 9 3.lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. 7.

§ 93

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Kaebuse esitaja taotleb kantud kohtukulude vastustajalt väljamõistmist kaebaja kasuks. Kohtukulude kandmise tõendusena on esitatud Buldakovide Juriidilise Büroo kviitung-order nr 76, mis kinnitab N.M. poolt osutatud õigusabi eest ”vaidluses Tallinna Vanglaga” 7000 krooni tasumist 13.10.2005.a.

§ 87

lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Asja sisu ja keerukust, ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks kulunud aega arvestades puudub alus pidada põhjendamatult suureks õigusabisummat 7000 krooni. Lea Kuuse kohtunik 9