lg 1 p-des 1, 3-6 ega lg-s 2 nimetatud isik ning tal puudub
lg 1 p-de 2 ning 21 kohane õigusalane kõrgharidus, siis ei või RJ olla esindajaks tsiviilkohtumenetluses.
lg 1 p-i 1 kohaselt loetakse esindamiseks muuhulgas ka hagi esitamist, seega on hagi esitanud kostjate vastu esindusõiguseta isik. Kuivõrd RJ puudub volikirjade 1 ja 2 alusel edasivolitamise õigus, ei ole temal õigust nimetatud volikirjade aluse volitada ka kedagi kolmandat isikut, kellel oleks
§-i 218 kohaselt õigus olla esindajaks tsiviilkohtumenetluses, hagejaid esindama. Olenemata asjaolust, et hagi on võetud menetlusse, on kohtul
lg 2 p-i 1,
lg-e 5 ning
lg 1 p-i 9 kohaselt kohustus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi esitanud isik ei suuda tõendada esindusõiguse aluseks olevaid asjaolusid hagi esitamisel või esindusõiguse alused langevad ära menetluse kestel.
lg-st 6 tuleneb põhimõte, mille kohaselt mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. Kuna RJ ei olnud hagi esitamisel esindusõigust ega ole seda ka hetkel ning tema tegevuse tulemusel on tekkinud kostjatele käesoleva taotluse lisas toodud kulud summas 11 350 kr, siis on RJ kohustatud hüvitama kostjatele tekkinud kulud. Tuginedes
lg 1 p-st 9,
lg-st 1 ning
lg-st 6 taotlevad kostjad hagi läbivaatamata jätmist ja RJ kulude välkamõistmist kostjate kasuks. 6. .a. esitas hagejate esindaja vastuse kostja taotlusele. Hagejate esindaja RJ leiab, et hagi kohtusse esitamise ja menetlusse võtmise ja eelmenetluse staadiumis menetluse alustamise ajal kehtinud
tähenduses ei olnud esindaja tsiviilprotsessuaalne õigusvõime piiratud ja seega on esindaja jätkuvalt arusaamisel hagi esitamise ja menetluslikkuse seaduslikkusest eelmenetluses. R.J nõustub, et .a. jõustunud
sätestatuga on tema tsiviilprotsessuaalne õigusvõime vaieldamatult ahenenud, kuid leiab, et tsiviilasja kohtuistungil menetlemiseks ka praegu tema tsiviilprotsessuaalsest õigusvõimest tulenevaid takistusi ei ole ja seda eelkõige seetõttu, et hagejaid esindab kohtuistungil selleks ammendavaid volitusi omav isik. Hagejate näol on tegemist R.J veresugulastega, mis teatavate piirangutega on hinnatav ka kehtiva
regulatsioonis. Palub jätta kostjate taotlus tähelepanuta. 7. .a. kostjate seisukohast nähtuvalt kostjad on seisukohal, et kuna RJ ei ole hagejate esindamiseks muud alust ega nõutavat haridust, siis ei võinud RJ olla hagejate esindajaks ka kuni a. kehtinud
-i § 85 lg 1 p 7 kohaselt, seega esitas kostjate vastu . a. hagi esindusõiguseta isik (
-i § 147 lg 6 kohaselt oleks pidanud RJ lisama hagi esitamisel esindusõiguse aluseks olevad dokumendid). Nimetatud puudust ei ole võimalik menetluse käigus kõrvaldada. Samuti on asjakohatu RJ viide sugulussidemetele hagejatega.
§-s 6 on sätestatud, et menetlustoiming tsiviilasjas tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega jäävad kostjad taotluses toodud hagi läbi vaatamata jätmise nõude juurde. Tuginedes
kehtinud
-i § 63 lg 2 ning § 60 lg 4,5 ja 6 taotlevad kostjad RJ välja mõista kostjate kasuks kostjate poolt kantud kulutused summas 11350 kr (OÜ a. arve nr ning OÜ . a. kviitung kassa sissetuleku orderi juurde). Kostjad leiavad, et RJ on hoidnud kogu tsiviilasja menetluse ajal pahatahtlikult menetlusõiguse põhimõtteid rikkudes kohut ning kostjaid teadmatuses esindusõiguse aluste olemasolust või puudumisest. Arvestada tuleks, et esindusõiguse puudumine on leidnud kinnitust hetkel kehtiva
-i ajal. Kostjad on seisukohal, et koos hagi läbi vaatamata jätmisega tuleks mõista RJ välja ka kostajatele tekitatud kulutused. Kohtu põhjendused
) § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega kuulub käesolevas tsiviilasjas menetlustoimingu tegemisel kohaldamisele kehtivas
-s sätestatu. 10.
lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosalinne võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes, lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel. 11.
lg 5 kohaselt kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.
lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 12. Hagi esitamisel .a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 85 lg 1 p 7 kohaselt võib esindaja kohtus olla muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava.
lg 1 p 5 kohaselt võib esindajaks kohtus olla protsessiosalise üleneja ja alaneja sugulane või abikaasa. 13. Kehtiva
lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni 1 tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus EV haridusseaduse §-s 28 sätestatud korras, p 5 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. 14. Kohus tegi istungil .a. ettepaneku hagejaid esindanud van adv J.T et kohtule esitataks R.J so hagiavaldusele allakirjutanu nõutavat haridust tõendav dokument 10 päeva jooksul. Nõutud tähtajaks ega kuni käesoleva ajani kohtule vastavat dokumenti esitatud ei ole. .a. saatis kohus kirja R.J nõudega esitada haridust tõendav dokument ja kirjalik arvamus kostja .a. taotlusele. Hagejate esindaja RJ esitas .a. vastuse taotlusele, kuid
kehtinud redaktsioonis) ega
Seega ei ole millegagi tõendatud asjaolu, et hagejate nimelt hagiavalduse esitanud R.J oli hagejate esindusõigus hagi esitamise ajal. 15. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et hagejate nimelt hagiavalduse esitanud R.J on hagejate üleneja või alaneja sugulane (
lg 1 p 5 /kuni kehtinud .a redaktsioonis, kehtiv
218 lg 1 p 5). Küll on asjas esitatud tõenditega tuvastamist leidnud, et R.J on hagejate veresugulane, see asjaolu ei anna aga R. J esindusõigust hagejate nimelt hagi esitamiseks kohtule.
lg 1 järgi mõistetakse poolele, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest.
lg 5 tulenevalt pool, kes jättis kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, peab sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele hüvitama kohtukulude jaotamisest sõltumata, lg 6 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludel on vastaspoolele põhjendamatud kohtukulud põhjustanud esindaja, võib kohus panna kohtukulude ühise hüvitamise kohustuse poolele ja tema esindajale. Kehtiva
lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist. 18. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et R.J on esitanud hagejate nimelt hagi, ei ole aga ei kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ega kuni käesoleva ajani oma esindusõigust tõendanud ega hagejate heakskiitu esitanud, tekitas esindaja R.J hagi esitamisega kostjatele põhjendamatuid kohtukulusid. Kostjate kohtukulud on tõendamist leidnud summas 11350 kr (OÜ .a. arve nr OÜ .a. kviitung kassa sissetuleku orderi nr juurde). Arvestades asja keerukust ja õigusabi osutamise vajalikkust, leiab kohus, et kostjate kohtukulu katteks on põhjendatud hagejate esindajalt RJ välja mõista 6000 kr solidaarselt kostjate kasuks. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.