Obsah (8)

§ 82§ 16§ 60§ 86§ 83§ 79§ 103§ 74

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-741 (endine nr 2/19-5737/04) Otsuse kuupäev 12.aprill 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AK´u hagi AS va

§ 82

alusel, hüvituse, saamata jäänud lisatasude, viiviste ja tööraamatu ning lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 07.märts 2006 Istungil osalenud isikud hageja AK, hageja esindaja advokaat KM, kostja esindajad AN ja GR Resolutsioon Jätta AK´u hagi AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu tunnistamise lõppenuks

§ 82

alusel, hüvituse, saamata jäänud lisatasude viiviste ja tööraamatu ning lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1. AK töötas AS-s müügijuhina alates kuni , mil ta määrati marketingi ja klienditeeninduse juhiks. Saabudes puhkuselt, selgus, et hageja ametikohal töötab teine töötaja ning hageja jätkas tööd müügijuhina. Tööandja ei teavitanud hagejat eelnevalt teisele tööle üleviimisest ning tal puudus hageja nõusolek. leppisid pooled kokku palgatingimustes: lisaks põhipalgale suuruses 5 500 krooni kuus makstakse hagejale tulemustasu 10 % kuu põhipalga fondist kui äriühingu eelnenud kuu kasumieelarve ja töötaja tööülesanded on täidetud ning müügimeestele pidi makstama lisaks eelnimetatud tulemustasule täiendavalt 20 % müügikasumist.
2. Alates on hagejale välja makstud vähem töötasu, kui töölepingus kokku lepitud: kuni detsembrini kokku 34 683 krooni, kokku 100 139 krooni ja 87 053 krooni vähem. Kokku on hagejale makstud vähem lisatasu 195 629 krooni, millele lisandub viivis 407 548 krooni.
3. Tööandja seisukohta, et see ühekordsete preemiate maksmine asendabki lepingukohast igakuulist tulemustasu, ei saa hageja pidada õigeks. tööandja poolt kehtestatud dokumenti, milles olid määratletud tulemustasu põhimõtted tuleb käsitleda töölepingu lahutamatu lisana ning tulenevalt

§ 16

ei ole tööandjal õigust kehtestada ühepoolselt töötaja jaoks sellest halvemaid tingimusi. 4. oli hageja müügimaht üksinda praktiliselt 2 korda suurem kui eelnevatel aastatel kahe müügimehe peale kokku, mistõttu on põhjendamatu mitte maksta hagejale tulemustasu kokkulepitud põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks tulemustasu lepingukohasele maksmata jätmisele esines ka muid töölepingu rikkumisi. Nii ei maksnud tööandja hagejale ühe kuu jooksul peale tema algatusel töölepingu muutmist endist töötasu, millega eiras

§ 60lg 2 ja Pa

S § 21 nõudeid ning pidas ebaseaduslikult kinni osa hageja töötasu eirates PaS § 36 lg 2 nõudeid. Kuna tööandja jättes maksmata igakuise lisatasu alates , millega rikkus töölepingu punkti 4.4, esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks alates

§ 82alusel.

5. tuli hageja tööraamatu järgi, kuid kostja keeldus seda väljastamast ja lõpparvet tasumast. Selle asemel saatis kostja tähitud kirjaga ettepaneku töölepingu lõpetamiseks töötaja omal soovil. lõpetas tööandja hagejaga töölepingu alates

§ 86p 6 alusel.

Hagejapoolne väidetav töökohustuste rikkumiseks oli mitte tööle ilmumine alates . Hageja leiab, et kostja ei ole järginud

ja PaS sätteid. Vastavalt

§ 83

lg 1 oli hagejal õigus pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkuda ning tööandja oli kohustatud andma kätte tööraamatu ja lõpparve. Seega on ebaseaduslik hagejaga töölepingu lõpetamine

§ 86p 6 alusel.

6. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks TT otsusega jäeti hageja nõuded rahuldamata, millega viimane ei nõustunud ning esitas hagi kohtusse. Hageja palub: - välja mõista AS-lt vähem makstud töötasu nelja viimase kuu, krooni ning viiviseid samuti summas 141 983 krooni. eest summas 141 983 - tunnistada töölepingu lõpetamine

§ 86

p 6 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks

§ 82lg 1 alusel alates 29.veebruarist 2004.

- välja mõista AS-lt hüvitis ebaseadusliku lõpetamisega. palga ulatuses summas 124 416 krooni, seoses töölepingu - välja mõista AS-lt keskmise palga suurune hüvitis seoses töölepingu lõpetamisega

§ 82alusel summas 41 472 krooni.

- välja mõista AS-lt hüvitis tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest summas 34 257 krooni - välja mõista AS-lt hüvitis lõpparve kinnipidamise ga viivitamise eest summas 20 736 krooni. Kostja vastuväited. 2

1. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. tehti hageja töölepingus muudatus poolte kokkuleppel. AS rakendas tulemustasu juhatuse otsusega katseliselt . Alates rakendati uut tulemustasu määramise süsteemi. Kostja leiab, et AS tulemustasu põhimõtteid ei saa käsitleda töölepingu lahutamatu lisana. Lepingu lisaks saab olla lepingu poolte poolt allakirjutatud sellekohane dokument.
2. Hageja ei ole tõendanud töölepingu p 4.4 rikkumist tööandja poolt, mistõttu ei väljastatud temal ka tööraamatut ja ei makstud lõpparvet. Tööandja ei pidanud põhjendatuks töölepingu lõpetamist

§ 82alusel.

väljastas tööandja hagejale koondamisteate, millega teatati temaga töölepingu lõpetamisest alates 01.05.2004 seoses töökoha likvideerimisega. Pärast nimetatud teate saamist jäi hageja haiguslehele. 9. Kostja teatas pärast hageja poolt töölepingu lõpetamise avalduse saamist, et ta ei nõustu lepingut lõpetama

§ 82alusel, kuna ei leia oma tegevuses töölepingu tingimuste rikkumist.

Kuna hageja ei nõustunud AS ettepanekuga lõpetada tööleping omal soovil

§ 79lg 1 alusel, siis ei olnud kostjal võimalik vabastada hagejat töölt omal soovil.

Pärast tahtlikult tehtud tööluusi, mis oli jäme töökohustuste rikkumine, eriti arvestades hageja eelnevaid väljaütlemisi töökohas, otsustati lõpetada tööleping hagejaga

§ 86p 6 alusel.

Hageja ise tööraamatu järgi ei tulnud ning seetõttu saadeti tööraamat talle koju postiga. Lõpparve aga kanti pärast töölepingu lõpetamist koheselt hageja pangakontole. Kohtu järeldused ja resolutsioon.

1. Kohus, arutanud asja kohtuistungil, kuulanud ära tunnistajate TO ja TK (K ) ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed materjalid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt poolte poolt jaanuaris 1999 sõlmitud töölepingule nr 98, asus hageja tööle AS-s müügijuhina alates . Vastavalt PaS § 2 lg-tele 1 ja 3 makstakse töötajale põhipalka ning lisatasu võidakse töötajale maksta tulemusliku töö või täiendavate tööülesannete eest. Töölepingu nr tingimuste muutmisega oli hageja põhipalk alates – 5 500 krooni kuus. Tulemustasu kohustus tööandja maksma vastavalt mõõteriistade müügi tulemuslikkusele ja marketingi – klienditeeninduse eelarve täitmisele lähtudes ettevõttes kehtivast tulemustasu süsteemist. AS juhatuse kinnitati ettevõtte tulemustasu põhimõtted katseliselt ( ), misjärel vajadusel seda täiendatakse. Tunnistajate TO ja TK ütluste kohaselt pikendas juhatus tulemustasu määramise põhimõtteid kuni lõpuni.
2. Alates kehtestas juhatus uue tulemustasu määramise põhimõtted (t.lk 54), mille punkt 7 kohaselt rakendatakse mõõtevahendite müügimeestele kvartaalset tulemustasu, mis moodustab 20 % kvartali müügitulemi mahust, kuid üldreeglina mitte rohkem kui 50 % perioodi palgafondist. Müügitulemi arvestus: müügikäive – tegevuskulud. Kohus asub seisukohale, et vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli tööandja kohustatud maksma töötajale lisatasu lähtudes aktsiaseltsis kehtivast tulemustasu süsteemist. Lisatasu maksmine oli sõltuvuses struktuuriüksuste eelarveliste ülesannete täitmisest, müügikäibest ja tegevuskuludest. Kostja väide, et tema müügimaht oli aastal korda suurem kui teistel müügimeestel ning seda oleks tulnud lisatasu maksmisel arvestada on põhjendamata. AS . tulemustasu määramise süsteemi kohaselt saavad kõik struktuurüksused kollektiivset tulemustasu oma üksuse tulemuste 3 eest. Tulemustasu jaotus üksuse sees ei ole reglemendiga määratletud ja selle jaotuse ettepaneku teeb üksuse juht ning kinnitab ülem.
3. Kostja on lähtunud lisatasu arvestamisel AS müügikasumist ja hageja enda tööpanusest, kuid ei ole arvesse võtnud tegevuskulusid, mis oleks tulnud müügikäibest maha arvata. AS poolt esitatud arvestusest (t. lk 69-70) nähtub, .a. on hagejale makstud kokku tulemustasu 34 380 krooni, mis moodustab 48,5 % kogu müügimeestele makstud tulemustasust. Kostja poolt esitatud arvestuse kohaselt maksti müügimeestele välja 53 031 krooni rohkem, kui seda nägi ette aktsiaseltsis kehtestatud tulemustasu põhimõtted. Kohus leiab, et kostja tulemustasu arvestus vastab AS kehtestatud tulemustasu määramise süsteemile ning hageja poolt esitatud arvestus ei lükka seda ümber.
4. Seega on hageja nõue tulemustasu väljamõistmiseks põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna tulemustasu väljamõistmiseks puudub alus, siis ei kuulu rahuldamisele ka nimetatud tasu maksmisega viivitamise eest viivis. 14.

§ 82

lg 1 võimaldab töötajal lõpetada tööleping, kui tööandja jätab lepingu tingimused täitmata, ei täida lepingut nõuetekohaselt või teeb muudatusi tootmis- või töökorralduses. Hageja esitas AS-le avalduse töölepingu lõpetamiseks põhjusel, et temale ei makstud igakuiselt lisatasu. Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest (t.lk 44-91) nähtub, et hagejale on makstud tulemustasu regulaarselt märgetega „lisatasu“, „preemia“. Seega asub kohus seisukohale, et tööandja ei ole töölepingu tingimusi rikkunud ning keeldus põhjendatult hagejaga töölepingu lõpetamisest

§ 82lg 1 alusel.

Oma otsusest teavitas kostja hagejat esimesel võimalusel (t lk 41). kirjaga pakkus kostja hagejale võimaluse töölepingu lõpetamiseks hageja algatusel. Hageja töölepingut lõpetada

§ 79lg 1 alusel ei soovinud.

15. AK oli töövõimetu kuni ning kuna hagejal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping

§ 82lg 1 alusel oli ta kohustatud tööle asuma .

16. Kuna hageja nimetatud kuupäevast tööle ei ilmunud, oli kostjal õigus määrata töötajale lähtuvalt TDVS § 2 p 1, distsiplinaarkaristus.

§ 103

lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine hagejaga seoses töötajapoolse töökohustuste rikkumisega

§ 86p 6 alusel on põhjendatud.

Hagejaga töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamisel, puudub tal alus hüvitise saamiseks

§ 82lg 2 ja § 117 lg 1 alusel.

17. Arvestades eelnevat ei kuulu rahuldamisele ka tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest nõutav hüvitis.

§ 74

lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Hagejal puudus alus tööraamatu ja lõpparve kättesaamiseks , sest tööleping oli lõpetamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tööraamatut ja lõpparvet oleks kinni peetud pärast töölepingu lõpetamist . AS t saatis tööraamatu AK´ule koju postiga, sest hageja ise tööraamatu järgi ei ilmunud. Lõpparve kanti koheselt töötaja pangakontole. 4 Hageja kohtukulud, tasu õigusabi eest, jätta hageja enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 5