KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasi nr 3-1337/04 10.05.2005.a. Tallinnas Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste arutas avalikul kohtuistungil T.T. ja L.T. õigusjärglaste M.T., M-A.T.-P.,

(ES) § 32 lg 1 ja § 33 lg 6 . Harju Maakonna Anija Vallavalitsuse poolt väljastati 05.08.03.a. kasutusluba nr 07/03 üksikelamu rekonstrueerimisel ( haldusasja nr 3-1337/04 tlk 26-29). Kasutusloa taotluse oli esitanud E.S. 01.08.03.a. (tlk 30) Jõus on Harju rajooni RSNTK 30.07.1987.a. otsuse nr 216 alusel Kehra sovhoosi maadest krundi eraldus pindalaga 0,42 ha Jaroslavli Laevatehase Üleandmisbaasile; Maakasutamisõiguse riiklik akt välja antud Jaroslavli Laevaehitustehasele 18.08.1988.a. (tlk 40-43 koos plaaniga . Soodla elamule on Anija vald koostanud 2001.a. inventariseerimise joonised (ALMK Projekt tlk 56-61). Anija Vallavalitsus sai täiendavalt ehitise projektdokumentatsiooni märkega „ehitus-ja montaaztööd lubatud“ (tlk 55) templiga. Kaebuse esitajate seiskohad 1. AÕS RS § 14 lg l kohaselt maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, on maa oluline osa. Õigusliku aluseta püstitatud ehitistele kasutusloa andmine toimub

alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. AÕS RS § 14 lg 3 kohaselt 1.lõikes nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 sätete kohaldamisele, ehk õigusliku aluseta püstitatud ehitise olemasolu ei saa viia õigustatud subjektile maa mittetagastamisele. Vaidlustatud ehitised asuvad õigusvastaselt võõrandatud maal, kaebuse esitajad on maa tagastamise õigustatud subjektid. 05.novembril 2001.a. korraldusega nr 417 otsustas Anija vallavalitsus kinnitada ja välja anda kasutusloa Soodla külas asuvale elamule ja garaažile ning 06.novembril 2001.a. väljastas vallavalitsuse ehitusnõunik selle korralduse alusel puhkebaasi elamule ja garaažile kasutusloa nr

1. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31.jaanuari 2003.a. otsusega korraldus nr 113 ja kasutusluba on tühistatud. 3 0l.märtsil 2002.a. sõlmis Anija Vallavalitsusus puhkebaasis elava E.S.ga eluruumi üürilepingu. O9.aprillil 2002.a. esitasid T.T. ja L.T. Harju Maakohtule hagi E.S.ga sõlmitud eluruumi üürilepingu tühistamises (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1518/02/V). 22.märtsil 2002.a. müüs Anija Vallavalitsus puhkebaasi ehitised E.S.le. 13.mail 2002.a. esitasid T.T. ja L.T. Harju Maakohtule hagi E. S.ga sõlmitud elamu ostumüügilepingu vaidlustamises (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1- 570/02/V, nõue ostueesõiguse sooritamine või müügilepingu tühisuse tuvastamine). 13.mai 2002.a. korraldusega nr 149 erastas Anija Vallavalitsus E. S.le ostueesõigusega 8072m2 maad. 19.augustil 2002.a. esitasid T.T. ja L.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Anija Vallavalitsuse 13.mai 2002.a. korralduse nr 149 tühistamises.
2. augustil 2003.a. Tallinna Kinnistusametis dokumentidega tutvumisel selgus, et lO.märtsil 2003.a. tegi Anija Vallavalitsus uue maa ostueesõigusega erastamise korralduse nr 230 ja 13.märtsil 2003.a. sõlmis Eesti Vabariigi nimel E.S.ga maa müügilepingu.
3. augustil 2003.a. esitasid T. ja L.T. Tallinna Halduskohtule kaebused Anija Vallavalitsuse lO.märtsi 2003.a. korralduse nr 230 tühistamises, Anija Vallavalitsuse toimingute õigusvastasuse ja Anija Vallavalitsuse 05.veebruari 2001.a. korralduse nr 70 tühisuse kindlaks tegemises.
4. märtsi 2004.a. määrusega liitis halduskohus haldusajad nr 3-188/ 2003 ja 3- 12 Ml 2003 ühte menetlusse, uus nr 3- 11027 2004, asi on määratud kuulamisele 21.06.2005.a. 23.detsembri
5. korraldustega nr 60 ja 61 tagastas Anija Vallavalitsus maa osaliselt õigustatud subjektitele ja määras tagastamata jääva maa eest kompensatsiooni. 10.veebruaril 2003.a. esitasid T.T. ja L.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Anija Vallavalitsuse 23.detsembri
6. korralduste nr 60 ja 61 tühistamises, (haldusasi 3-112/2004, end nr 3-683/2003 peatatud kuni haldusasjas nr 3- 1102/ 2004, end nr 3- 188/ 2003 kohtulahendi jõustumiseni, 08.detsembri 2004.a. kohtu määr u sega Anija Vallavalitsuse korralduste nr 60 ja nr 61 kehtivus on peatatud kuni haldusasjas nr 3-112/ 2004 kohtuotsuse jõustumiseni. Haldusasjas nr 3- 188/ 2003, uus nr 3- 1102/ 2004, kohaldas Tallinna Halduskohus esialgset õiguskaitset, 19.mai 2003.a. määrusega peatas Anija Vallavalitsuse korralduse nr 149 kehtivuse ning 02.juulil 2003.a. keelas Anija vallas, Soodla külas kinnistusregistri registriosa nr 78077 vara käsutamise. Vaatamata Tallinna Halduskohtu 19.mai 2003.a. määrusele ning T.T.i ja L.T.i vastuväidetele avati registriosa ja kanti maa kinnistusraamatusse (registriosa nr 78077). 15.detsembri 2003.a. otsusega kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma otsuses nr 2-2/1402/ 03 asjaolu, et maa erastamise korralduse täitmise peatamisel ei ole võimalik registriosa avada. Maa erastamisel on kinnistusraamatu kande tegemise õiguslikuks aluseks ka haldusakt, millega otsustati maa erastamine, kõnesoleval juhul Anija Vallavalitsuse 13.mai 2002.a. korraldus nr
7. Selle haldusakti õiguslik toime peatati Tallinna Halduskohtu 19.mai 2003.a. määrusega ning järelikult puudus alus kinnistusregistri osa avamiseks. Maa kinnistamine keset pooleliolevat haldusasja tingis uue hagi esitamise. T.T. ja L.T. esitasid Harju Maakohtule 04.juulil 2003.a. hagi kinnistusraamatu kande tühistamise nõudes (tsiviilasi nr 2/1- 729/03- OL); tsiviilasi on peatatud kuni 4 Tallinna Halduskohtule Anija Vallavalitsuse 13.mai 2002.a. korralduse nr 149 ja l0.märtsi 2003.a. korralduse nr 230 peale esitatud kaebuse lahendamiseni. 18.märtsi 2004.a. Harju Maakohtu eelistungil (tsiviilasi nr 2/1-579/02/V) esitas kostja esindaja Tiiu Siig hagile vastuse, vastusele oli lisatud Anija Vallavalitsuse 05.augusti 2003.a. kasutusluba nr 07/
8. 19.märtsil 2004.a. esitasid T. ja L.T. Anija Vallavalitsusele teabenõude. 24.märstil 2004.a. vastas Anija Vallavalitsus: "Anija Vallavalitsus ei ole Teid informeerinud kõne all oleva haldusakti (Anija Vallavalitsuse 05.08.
9. a korraldus nr 534 "Kasutusloa andmine") ja kasutusloa (nr 07/03, 05.08.2003.a) väljaandmisest, kuna puudub seadus, mis kohustaks kasutusloa väljaandmise aluseks olevat haldusakti ja kasutusluba väljastama teisele kui adressaadile ". Vallavalitsuse poolt järjekordne T. ja L.T.i õiguste rikkumine enne eelpoolnimetatud asjade lahendamist tingis käesoleva kaebuse esitamise. 2.Puudub vaidlus selles, et ehitised olid püstitatud Jaroslavli Laevaehitustehase üleandmise baasi poolt enne 1.novembrit 1991.a. puhkebaasi- profülaktooriumi otstarbel. Kuni 1.novembrini 1991.a. ehitistele ei olnud kasutusluba antud, ehitiste otstarvet ei olnud nõuetekohaselt muudetud, puudus projekt ja ehitusluba. Need asjaolud on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31.jaanuari 2003.a. jõustunud kohtuotsusega. 3.AÕS RS § 14 on erisätteks maareformi seaduse ja

suhtes, õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ehitiste püstitamise seaduslikkuse hindamisel tuleb kohaldada erisätet, ehk AÕS RS § 14. 31.jaanuari 2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega on tuvastatud, et vaidlustatud ehitiste näol on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitistega, maakasutus oli Jaroslavli laevatehasel olemas, kuid puudus ehitusluba. Muuhulgas on otsuses tuvastatud (otsuse 10 lk viimane lõik): "Juhul, kui ehitis on püstitatud enne planeerimis- ja

jõustumist omavoliliselt (AÕS RS § 14 lg l esimese lause tingimustele vastav ehitis), antakse kasutusluba ehitistele PES § 70 lg 3 korras ja kasutusloa andmisel ei või rikkuda maareformi õigustatud subjekti õigusi. Kasutusloa andmine annab õigusliku aluseta püstitatud hoone omanikule võimaluse nõuda teenindusmaa määramist tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30.juuni 1988.a. määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra"punkti 3 viimasest lausest ja seega kujutab kasutusloa andmine sisuliselt õigusliku aluseta püstitatud hoone seadustamist. Hoone juurde määratud teenindusmaa on võimalik erastada ning nimetatud maa ei kuulu MRS § 10 lg I kohaselt tagastamisele. Seega juhul, kui õigusliku aluseta püstitatud ehitisele antakse välja kasutusluba, mille alusel registreeritakse hooned hooneregistris, rikub kasutusloa väljaandmine maa tagastamise õigustatud subjektide õigust saada tagasi maad endistes piirides ning kasutusloa väljaandmine on õigusvastane AÕS RS § 14 lg 1 viimase lause rikkumise tõttu. Tulenevalt AÕS RS § 14 lg 3 ei saa sama paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitise olemasolu olla aluseks selle maa suhtes MRS § 6 lg 2 p 3 sätete kohaldamisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1.lõikes teises lauses sätestatud ehitise puhul". Vaidlustatud ehitiste näol ei ole tegemist AÕS RS § 14 lg l teises lauses sätestatud ehitisega. Lähtuvalt AÕS RS § 14 lg l ehitistele kasutusloa andmine pidi toimuma õigustatud subjektide teadmisel ja nõusolekul. Vallavalitsus õigustatud subjekte 5 kasutusloa andmisest ei teavitanud ega küsinud nendelt nõusolekut. 4.AÕS RS § 14 lg l. 1 kohaselt käsitletakse ehitusloana käesoleva paragrahvi l .lõike tähenduses ka enne 1991 aasta 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüp-projekti või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtestatud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljastamist ei ole võimalik tuvastada. Kuni 1991 aasta l novembrini vaidlustatud ehitised ei olnud elamu, suvila või aiamaja. Kuni 1991 aasta l.novembrini vaidlustatud ehitiste otstarvet (puhkebaasprofülaktoorium) ei ole muudetud. Ehitiste otstarvet ei ole nõuetekohaselt muudetud senini. Elamuna need ehitisi lubati kasutada Anija Vallavalitsuse 05.novembri 2001.a. korraldusega nr 417 ja kasutusloaga nr 113, kuid need haldusaktid on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31.jaanuari 2003.a. otsusega tühistatud. Kuna eelnevalt oli jõustunud kohtuotsusega tuvastatud ehitiste püstitamise ebaseaduslikkus ning 2001.a. kasutusluba oli tühistatud, siis uue kasutusloa väljastamisel 05.08.2003.a. pidi vallavalitsus arvestama maa tagastamise õigustatud subjektide õigustega. Uue kasutusloa väljastamisel lisaks AÕS RS § 14 pidi vallavalitsus juhinduma uuest

st. Nagu on kaebuses märgitud ei vasta kasutusluba uue EHS § 18 lg l, § 29 lg l p l, § 22 lg l p 2 ja § 72 toodud nõuetele. Enne ehitisele kasutusloa andmist peab olema tuvastatud, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, ehk peab olema tuvastatud ehitusloa olemasolu. 05.08.2003.a kasutusloa aluseks olevad dokumendid ei näita ehitusloa olemasolu.

§ 33

lg 2 p 3 kohaselt kasutusloa saamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud. 01.08.2003.a. E.S. kasutusloa taotlusele on lisatud Soodla elamu 03.01.2001 joonised, kuid just neid jooniseid ei pidanud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium oma 31.jaanuari 2003.a. otsuses nõuetekohaseks projektiks ega piisavaks ehitusloa olemasolu tõestamiseks.

§ 18

lg l kohaselt ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 03.01.2001.a. joonised nendele tingimustele ei vasta. Ei vasta need joonised ka enne 01.01.2003.a. kehtinud planeerimis- ja

nõuetele.

§ 29

lg l p l kohaselt enne ehitamise tagamist on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusloa olemasolu. Ehitusluba on nõutav ka ehitise rekonstrueerimisel (EHS § 22 lg l p 3). 01.08.2003.a. kasutusloa taotluses palutakse kasutusluba üksikelamu rekonstrueerimiseks, kuid milles väljendub nn rekonstrueerimine, dokumentidest ei nähtu. Ei ole võimalik rekonstrueerida ehitist, mis on varem püstitatud õigusliku aluseta, sh ehitusloata. Kasutusloa aluseks võeti 11.septembri 2001.a. Anija valla ehitusjärelvalve inspektori ehitise ülevaatuse akti. Aktil on ehitised märgitud kui uusehitised ning akti alusel on välja antud elamu kasutusluba nr 113. Tegemist on ilmselt valede andmetega. 6 Vaidlustatud ehitised ei ole uusehitised ning kasutusluba nr 113 on tühistatud 31.jaanuari 2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Anija Vallavalitsuse korralduses nr 534 tehtud viited

§ 32

lg l ja 33 lg 6 ei kuulu kohaldamisele, neid sätteid kohaldatakse uute ehitiste püstitamisel. Vaidlustatud ehitiste näol on tegemist enne 1991 aasta 1.novembrit õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Enne 1991 aasta l.novembrit püstitatud ehitistele kasutusloa andmisel tuleb kohaldada AÕS RS § 14, MRS § 6 ja

§ 72. 05.08.2003.a.

kasutusloataotlus ei vasta

§- s 72 toodud nõuetele. Lisaks muule siiani ei ole olemas

§ 72lg 6 toodud nõuetele vastavat mõõdistusprojekti.

Mõõdistusprojekti tegemisel tuli arvestada 27.detsembri 2002.a. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 27.detsembri 2002.a. määrusega nr 75 kinnitatud "Nõuded ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavate ehitise mõõdistusprojektile". 2001 aasta inventariseerimise joonised ei vasta määruses kehtestatud nõuetele ja need joonised ei ole mõõdistusprojektiks EHS § 72 mõttes. 2003.aastal, s.o. peale ministri määruse kehtestamist, kasutusloa andmisel ei saanud kasutada 2001.aasta jooniseid, vaid tuli koostada mõõdistusprojekt vastavalt Majandus-ja kommunikatsiooniministri 27.detsembri 2002.a. määrusega nr 75 kinnitatud nõuetele ("Nõuded ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavate ehitise mõõdistusprojektile").

1. HKMS § 5 lg l kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest HKMS § 16 lg l on halduskohtumenetluses tõendiks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. TsMS § 93 kohaselt kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ehitiste püstitamise seaduslikkuse hindamisel tuleb lähtuda AÕS RS § 14 lg l 1 , ehk seadusest tuleneb, et ehitusloa olemasolu enne 1991 aasta
2. novembrit saab tuvastada teatud tõendi liigina ja teatud vormis - enne 1991.aasta 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekt või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtestatud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekt. Vastustaja ja kolmanda isiku poolt nimetatud tunnistajate ütlused ei ole TsMS § 93 mõttes lubatavad tõendid, tunnistajate ütlustega ei saa tõendada projekti või ehitusloa olemasolu. Lisaks muule on tunnistaja ütlused vastuolus muude tõenditega.
3. Nagu on kaebuses märgitud, ei ole vastustaja ega kolmas isik rohkete kohtuvaidluste käigus esitanud dokumentide originaale, oma väidete tõestamisel toetuvad nad tõendite koopiatele. TsMS § 118 lg l kohaselt esitatakse kohtule kirjalik dokument algdokumendi, ärakirja või väljavõttena. Kui dokument on esitatud ärakirja või väljavõttena, on kohtul õigus nõuda omal algatusel või teise protsessiosalise taotlusel algdokumendi esitamist. 7 Kaebuse esitajatel on tekkinud kahtlus vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud tõendite autentsuses. On võimatu kontrollida, kust need dokumendid on pärit; mõned dokumendid ei ole loetavad, mõned dokumendid ei ole esitatud täielikult, tõlked on tehtud osaliselt.
4. 1990.a. korrektuurprojekti ja 2001 a. inventariseerimise joonised läbisid kohtuliku kontrolli Tallinna Halduskohtu asjas nr 3- 540/ 2002 ja Tallinna Ringkonnkohtu halduskolleegiumi asjas nr 2- 3/ 169/
5. Tallinna Ringkonnakohus ei lugenud neid dokumente nõuetekohasteks projektideks, vaid tuvastas, et ehitised on püstitatud ehitusloata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3Ljaanuari 2003.a. otsusega muuhulgas on tuvastatud: „Kohtule on esitatud korrektuurprojekt ehitise kohta ning vallavalitsuse esindaja on leidnud, et nimetatud korrektuurprojekt on AÕS RS § 14 lg l 1 kohaselt käsitletav ehitusloana. Viidatud sätte kohaselt käsitletakse ehitusloana sama paragrahvi 1.lõike tähenduses ka enne 1991.aasta 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodust nähtub, et sätte kohaldamiseks peaks ehitusprojekt olema kehtestatud korras kinnitatud. Samuti laieneb nimetatud sätte regulatsioon maa ostueesõigust taotleva isiku omandis olevale hoonele. Käesoleval juhul on tegemist mitte maa ostueesõigusega erastamise menetlusega ja selle käigus ehitise püstitamise asjaolude kontrollimisega, vaid peremehetu ehitise hõivamisega. Seega oleks korrektuurprojekti käsitlemine ehitusloana AÕS RS § 14 lg 1.1 alusel peremehetu ehitise hõivamisel üldse küsitav, käesoleval ajal on aga korrektuurprojekt ka kehtestatud korras kinnitamata. Seetõttu ei saa seda ühelgi juhul käsitleda ehitusloana. Vabariigi Valitsuse 06.03.1990.a. määrusega nr 52 võeti vastu „Eesti NSV-s ehitus- ja planeerimisprojektide ekspertiisi tegemise kord". Nimetatud korra kohaselt pidid projektid alates 1990.aastast enne kinnitamist läbima ekspertiisi. Käesolev projekt oleks pidanud enne kinnitamisi läbima arhitektuurilis- ehitusliku ekspertiisi Harju Maakonna Valitsuse ekspertiisitalituses ning projekti sai kinnitada Harju Maakonna Valitsus. Anija küla Täitevkomitee esimehe kooskõlastus projektil ei ole käsitletav projekti kinnitamisena". Uue kasutusloa väljaandmisel tugines vallavalitsus varem kohtu poolt tunnustamata 2001.a. inventariseerimise joonistele, varasema ehitusloa olemasolu ei ole vallavalitsus tuvastanud.
6. Vastustaja ja kolmanda isiku poolt väidetavalt Moskva Štšepkini tn 42 asuvast Laevaehitustööstuse ministeeriumi arhiivist pärit joonist ei saa lugeda nõuetekohaselt kinnitatud projektiks, ehitusloa olemasolu sellest joonisest ei nähtu, joonisel olevad templid ei ole loetavad. Väide, et see joonis pärineb Štšepkini tn 42 arhiivist, on tõendamata. See joonis ei ole usaldusväärne tõend, selle tõendi autentsust ei ole võimalik kontrollida. Vastupidiselt vastustaja väidetele tõendab 19.07.2004.a. Vene Tööstuse Föderaalse Agentuuri kiri nr 02-
7. et Štšepkini tn 42 ei ole kunagi asunud Jaroslavli Laevaehitustehase arhiivi, KB arhiivi või NSVL Laevaehitustööstuse ministeeriumi arhiivi. 8 Samas kirjas teatati, et Laevaehitustööstuse ministeeriumi arhiiv on üle antud Vene Riikliku Majandusarhiivi. Kuid Vene Riiklik Majandusarhiiv 15.septembril 2004.a. (kiri nr 810) vastas, et nendele on Laevaehitusministeeriumi materjalid antud seisuga 1991.a. ning arhiivi fondides Jaroslavli Laevaehitustehase materjale ei ole. Arhiiv oma korda soovitas pöörduda Jaroslavli Laevaehitus tehasesse. 20.08.2004.a. teatas avatud aktsiaselts Jaroslavli Laevaehitusetehas, et nad erastasid tehase 1993.aastal, erastamise käigus Soodla puhkebaasi neile üle ei antud, nad ei ole võtnud otsust baasi likvideerimise kohta.
8. 1983.a. joonised juba esitlusviisilt ei ole usaldusväärsed, garaaži ei ole neile kantud. Oma vastuses tsiteerib vastustaja osaliselt loetavat templit mittetäielikult ja endale sobilikul kujul: "ehitus- ja montaažitööd lubatud". Tegelikult templi tekst on: "Ehitus- montaažitööde alustamine LUBATUD- TINGIMUSTEL. Seega, joonise kohustuslikuks lisaks peavad olema veel TINGIMUSED, ilma nende tingimuste täitmiseta ei ole ehitus- montaažitööde alustamine lubatud. Millal ja kelle poolt on nn "ehitusluba" väljastatud —ei ole loetav. Selle templi all on ähmaselt näha mingit templi jäljendit ja mingit allkirja, kuid need ei ole üldse loetavad. Nagu on näha joonise all paremas nurgas, on joonis koostatud 1983.aastal. Keskel asub venekeelne tempel: "Arhiiv KB, Moskva 1., lehti 3, 19.08.2003" ja loetamatu allkiri. Sellist templit ei saa lugeda nõuetekohaseks tõestuseks. KB on tavapärane lühend sõnale "konstrueerimisbüroo"; kusagilt ei nähtu, et joonis pärineb Laevaehitustööstuse Ministeeriumi Arhiivist. Sellist "tõestust" on võimalik teha väga lihtsate vahenditega. Joonise ülemises paremas nurgas on venekeelne tempel 23.08.1987., allkiri, Korovina. Võib oletada lühendi tähendust- Jaroslavli Laevaremonditehas. Litsentseeritud ehitusekspert Toivo Rattasepp oma 08.oktoobri 2004.a. arvamuses kinnitas, et 1983.a. joonised ei vasta nõukogude-aegsetele ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele; tegemist on ilmselt korduvkasutuse lähteprojektiga tehnilise projekti staadiumis, selle projekti alusel ei ole ehitatud, seda kinnitab 1990.a. teostatud mõõdistamine. Eksperdi hinnangul "Ehitustööde alustamine LUBATUDTINGIMUSTEL" templi näol on selgelt tegemist võltsinguga. Toimiku lk 120- 125, lk 167- 191, lk 241- 249, lk olevad tõendid kinnitavad, et 1983.aastal ei olnud ehitusluba välja antud. Tunnistaja Sirje Elme tunnistas: "Asi käis nii, et kui dok. toodi, käisid nad läbi komisjonist, kuhu kuulusid tuletõrje ja meie osakonna töötajad, vöib-olla ka keskkond. Seal oli kuskil 5 inimest. Projektid vaadati läbi, tehti protokoll esimehe asetäitjale ja siis tulid osakonda tagasi. Ilma komisjoni läbimata ei tehta ühtegi asja (toimiku lk 145 p). Harju Maa-arhiivis on säilitamisel kõik
9. aasta Harju RSN TK ehitusarhitektuurikomisjoni protokollid, kuid Soodla puhkebaasi projekt komisjoni protokollides ei esine. Tunnistaja S. E. luubi abil tuvastas, et 1983.aastal kirje oli tehtud 30.juunil (toimiku lk 258). Harju Maa-arhiivis on säilitamisel Harju Rajooni RSN TK Ehituse- ja Arhitektuuri osakonna "Kinnitamiseks esitatud projektide registreerimise raamat, alustatud l6.mai 1977.a., lõpetatud
10. oktoober 1983.a.". Selles registreerimisraamatus kannet Soodla puhkebaasi kohta ei esine. Uurides kõiki dokumente kogumis, võib jõuda järeldusele, et kui 1983.a. projekt tõepoolest eksisteerib, siis ei ole selle projekti alusel midagi ehitatud.
11. aasta joonis, 1990.a. korrektuurprojekt ja 2001 .a. inventariseerimise joonised ei lange kokku. 9
12. Vastustaja tunnistajate ebapädevus. Tunnistajate ütlused ei ole kohased tõendid ja nad on vastuolus muude tõenditega. Tunnistaja S. H. kinnitas kohtuistungil, et ta läks tööle Harju RSN TK- sse 1983.aastal, projektile andis ta allkirja 1983.aastal, 13.03.1986.a. ta abiellus, sinnamaani ta perekonnanimi oli Sööt. Asjas on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et puhkebaas ehitati peale 1988.a. maaeralduse vormistamist. Kohtule esitatud vastustaja seletuses väidetakse, et puhkebaas ehitati 1990.a. L.T. 05.08.2004.a. kohtuistungil antud seletuses kinnitas, et ehitama hakati 1988.a. 06.aprillil 1992.a. T.T.ile antud kirjas nr 136 kinnitasid V.K. (kolmanda isiku E.S. abikaasa), et puhkebaas oli ehitatud 1988.a. L.T.i käsutuses oli ENSV Riikliku Ehituskomitee Harju Rajooni Täitevkomiteele adresseeritud 21.04.1986.a kirja nr 2-8-1349 "Soodla puhkeala hoonestamine" koopia. Sellel koopial on Harju TK üldosakonna sisstuleku tempel ning resolutsioon: "Palun ühiselt tagada õiguslik kord. 25.04.86". Selles kirjas on mainitud, et Kehra sovhoos on Jaroslavli Laevaehitustehasele üle andnud Soodla puhkealal vahetult jõe ääres asuva hoone, mis Soodla puhkeasula planeerimise ja hoonestamise projektis on näidatud saun- suvila. Kirjas paluti rajooni maakasutuse ja arhitektuuriorganeil kontrollida, kas toimub omavoliline maade hõivamine või hangeldamine või hangeldamine maaga koos ehitamisega. Meie teada Kehra sovhoosi saun- suvila põles 1980.aastate alguses maha ning Jaroslavli Laevaehitustehasele anti üle varemed. Nagu on ehituskomitee 21.04.1986.a. kirjast näha, mingit seaduslikku ehitamist enne 1986.aastat ei toimunud. Peale 13.03.1986.a. oli tunnistajal teine perekonnanimi. 1986.a.- 1987.a. plaanidel Soodla puhkebaasi ehitisi kantud ei ole (toimiku lk 90, 93 jt.). 1987.aastal hakati tegelema maaeraldusega, mis lõplikult vormistati 1988.a. augustis. Alles peale 1988.a. augustit sai taotleda projekteerimis- ja ehitusluba. Kuid 1988.a. kuni 1990.a. nn korrektuurprojektini igasugused andmed puuduvad. 1990.a. korrektuurprojekti seletuskirjas ei ole andmeid 1983.a. projekti ja ehitusloa kohta. 1990.a. korrektuurprojekt ei ole aga nõuetekohaselt kinnitatud. 1983.a. väidetavalt tunnistaja S. S. (nüüd E.) allkirja jäljend on väga ähmane. Kaebajad kahtlevad, kas nii ähmast allkirjajäljendit on võimalik tunnistada omaks. On kahtlus, et tunnistaja oma allkirjas eksis või on tema allkirja jäljend kellegi poolt võltsitud . Tunnistaja M. -A. H. ütluste ebapädevus on kinnitatud ehituseksperdi arvamusega. Seda, et tunnistaja ei olnud asjadega kursis kinnitab ka tema ütluste viimased laused: ''Maaeraldus on tehtud enne ehitusluba. Maaeraldus hakkas juba ammu". On teada, et maaeraldus tehti 1988.a. Kui maaeraldus tehti tunnistaja väitel ammu enne ehitusluba, kuidas on siis võimalik väljastada ehitusluba 1983.a., s.o. 5 aastat enne maaeraldust. Tunnistaja I. V. tunnistused ei anna asjas midagi. 1983.aastal Anija Täitevkomitees ta ei töötanud. Ta ei osanud öelda, millal ta Anija külanõukogu nimel allkirja andis ning kinnitas, et tema kooskõlastusel mingit tähtust ei olnud. 10 Kuni planeerimise- ja

jõustumiseni (avaldatud TR I, 1995, 59, 1006) ei olnud külanõukogu täitevkomiteel ega vallavalitsusel mingit pädevust anda välja ehitusluba ja kooskõlastada projektid. Ehitus- ja planeerimistegevus sai toimuda rajooni täitevkomitee, hiljem maavalitsuse loal.

1. Kui uurida 1980-ndatel aastatel kehtinud normatiivakte,
2. juuli 1987.a. Harju RSN TK korraldust nr 216 ja selle alusel väljastatud 20.jaanuari 1988.a. maa eraldusakti, 18.augusti 1988.a. maakasutamisõiguse riikliku akti ning lisaks olevaid plaane, võib jõuda järeldusele, et
3. aasta joonis jäigi jooniseks. 1983.aasta "ehitusluba" on kehtetu. ENSV Maakoodeksi (edaspidi MaaK) § 35 kohaselt oli keelatud maatükkide kasutamise alustamine enne vastavate maakorraldusorganite poolt maatüki looduses (maastikul) piiristamist ja maakasutusõigust tõendava dokumendi väljaandmist. MaaK § 33 lg 6 kohaselt vormistatakse maatüki looduses eraldamine aktiga, § 34 kohaselt maakasutamist tõendab maakasutamisõiguse riiklik akt. Vastustaja esitas kohtutele (vt kaebusele lisatud kostja vastuse ja haldusaja nr 3- 540/ 2002 toimiku materjale) 20.jaanuari 1988.a. maa looduses eraldamise akti nr 26 ja 18.augusti 1988.a. maakasutamisõiguse riikiku akti. Mõlema aktile lisatud plaanidel vaidlustatud ehitised puuduvad. 20.jaanuari 1988.a. akti nr 26 punktid 5-7 tõestavad, et mingeid ehitisi maatükil ei asunud. MaaK § 39 lg 2 p l mõttes maa kasutamine on ettenähtud korras elamute, tootmishoonete, kultuuri- elukondlike ning muude ehitiste püstitamine. Kuna looduses maa eraldamine toimus alles 20.jaanuaril 1988.a. ja maakasutamisõiguse riiklik akt väljastati alles 18.augustil 1988.a., siis sai ehitisi püstitada alles peale l 8.augustit 1988.a. Vastustaja esitatud joonise ülemises paremas nurgas olev tempel aga väidab, et joonis oli antud Jaroslavli Laevaehitustehase arhiivi 23.08.1987.a., see on enne maa kasutamise õiguse tekkimist. Võib oletada, et just maa eralduse vormistamine võis olla üheks ehitus- montaažitööde alustamise lubamise tingimuseks. Kuna see tingimus ei olnud täidetud, siis see joonis käiku ei läinud ning 1990.aastal koostati nn korrektuurprojekt. 1990.a. korrektuurprojekti seletuskirjas igasugused viited 1983.a. projektile ja ehitusloale puuduvad. 1990.a. korrektuurprojekti koosseisus on 30.07.87.a. Harju TK maa eraldamise otsus nr 216, 1986.aastal koostatud plaan, 20.jaanuari 1988.a. maaeralduse akt nr 26, 1988.a. plaan, Soodla puhkebaasi ehitistest ei ole andmeid. On säilinud 3 eksemplari 1990.a. korrektuurprojektis (üks E.S.l ja kaks on kaebaja esindaja käsutuses, veel üks korrektuurprojekti eksemplar oli L.T.il, kuid peale tema surma sugulased ei suutnud seda leida). Ühelgi eksemplaril ei ole Harju TK arhitektuuriosakonna nõuetekohast kooskõlastust. 31.jaanuari 2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tuvastati, et 1990.a. korrektuurprojekt ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.
4. 1983.aasta joonis ja nn kooskõlastused ei vasta 18.juuni 1979.a. ENSV Riikliku Ehituskomitee käskkirjaga nr 121 kinnitatud "Eesti NSV kapitaalehituse projekt eelarvelise dokumentatsiooni kooskõlastamise, tellijale üleandmise, ekspertiisi ja kinnitamise juhendile" (vt juhendi punktid 2.1, 2.5, 3.
5. - 3.3, 4.1 jt). Juhendi punkti 7.
6. kohaselt on keelatud kinnitada projekti enne, kui kõigisse tema 11 vastavasse osadesse on sisseviidud parandused. Juhendi punkti 8.
7. ja 8.
8. kohaselt tuleb projekt nõuetekohaselt kinnitada ning kui 2 aasta jooksul ei ole ehitust alustatud, tuleb tellijal uuendada projekteerimise tehnilised tingimused ja teised lähteandmed ja seejärel esitada uuesti ekspertiisi. Kui Harju RSN TK ametnik S. S. andiski kooskõlastuse (ehitusluba) väidetavalt 1983.a., siis ehitus pidi olema alustatud hiljemalt 1985.aastal. Seda aga ei tehtud. Peale 1985.aastat tuli teha uued projektid, teha neile nõuetekohane ekspertiis ning saada ehitusluba. 2 aastat tagasi väljastatud võimalik ehitusluba kaotas kehtivuse. Litsentseeritud ehituseksperdi arvamuses on muuhulgas 1983.a. jooniste kohta märkinud (vt. arvamuse punktid 4.3- 4.3.7): "Jaroslavli Laevaehitustehase tellimusel on 1983.a. SPKTB "Kassetdetail" poolt koostatud joonised tehnilise projekti staadiumis. Garaazi kohta joonised puuduvad. Nõukogude-aegse halduspraktika kohaselt löödi pitsat "KOOSKÕLASTATUD", "KINNITATUD" ja "EHITUSTÖÖDEGA ALUSTAMINE LUBATUD" valdavalt ainult asendiplaanile. Samas või asendiplaani pöördel paiknesid ka kohustuslikud kooskõlastused (s. h. elektri]ärelvalve, tuletõrje ja Sanepidjaam). Esitatud joonistel (number loetamatu) on pitsat "Ehitustööde alustamine LUBATUD TINGIMUSTEL", edasine tekst on loetamatu. Eksperdi hinnangul on selgelt tegemist võltsinguga, kuna maaeraldus on määratud riikliku aktiga 18.08.1988.a., samuti puuduvad igasugused andmed TINGIMUSTE kohta. Samas tõendavad dokumendid, et tegelik maaeraldus puudus ning ehitusprojektis nõutavat asendiplaani ei olnud võimalik koostada. Projekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Tegemist on ilmselt Jaroslavli Laevaehitustehase poolt tellitud ja 1983.a. SPKTB "Kassetdetail" poolt väljatöötatud korduvkasutuse lähteprojektiga tehnilise projekti staadiumis. Osa jooniseid (terastrepi detailid jms) on esitatud detailjooniste staadiumis, millised on ilmselt kopeeritud mingitelt muudelt tüüp detailide joonistelt. Joonistel puuduvad korstnad, milline viitab asjaolule, et korduvkasutuse projektis planeeritud oli planeeritud kasutada kaugkütet. Anija vallas ei ole kunagi olnud kaugkütet, mistõttu tegeliku ehitusprojekti saamiseks oleks korduvkasutusprojekti alusel tulnud koostada kas konkreetsele maatükile planeeritud sidumisprojekt koos kõikide kohuslike osadega (s.h. seletuskiri, asendiplaan, kõikide eriosade tehnoloogilised joonised, eelarve jt.) või uus nõuetele vastav ehitusprojekt. Korduvkasutusprojektis on kasutatud ainult väljapool Eesti NSV-d toodetavaid sardbetoondetaile. Ilmselt ei ole tegelikus ehitises selliseid detaile kasutatud, vaid on asendatud vastavate Eesti NSV-s toodetud analoogidega. Andmed ehitustegevuse kohta puuduvad. Jooniste kirjanurgas puudub seal kohustuslikult olema pidav objekti aadress, milline veelkord viitab asjaolule, et tegemist on korduvkasutusprojektiga, milline ei ole seotud ühegi konkreetse asukohaga ". Ehituseksperdi arvamuse kohaselt 1983.a. projektide järgi puhkekodu ei ehitatud, ehitusluba on võltsitud, 1983.aasta projektidel garaaži ei olnud, 1990.a. korrektuurprojekt ja 2001.a. inventariseerimisjoonised ei vasta nõuetele, ehitistel puudub ehitusluba.
9. Ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustatud ehitised olid püstitatud puhkebaasprofülaktooriumi eesmärgil. Need ehitised ei olnud mõeldud eluruumidena. Ehitiste otstarvet ei ole nõuetekohaselt muudetud. 12 Soodla puhkebaas ei olnud E.S. elukohaks. Tema elukohaks oli Tallinn, xxxxxxx. EES § 5 lg l p l kohaselt eluruumi ostmise eesõigus on isikul, kes kasutab eluruumi üürilepingu alusel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995.aasta
10. märtsiks. E.S. realiseeris oma eluruumi erastamise õiguse 13.märtsil 1995.a., kui erastas üürilepingu alusel kasutatava eluruumi Tallinnas, xxxxxx. Soodla puhkebaasi erastamise avalduse esitas E.S. 2002.a.märtsis (avaldus asub toimikus 3- 540/ 2002, lk 67). EES § 5 lg l p l kohaselt Soodla puhkebaasi eluruumina erastamiseks E.S.l puudus. E.S. õigusi vaidlustatud ehitistele põhjendatakse Jaroslavli Laevaremonditehase direktori l0.jaanuari 1993.a. käskkirjaga nr l (vt. toimiku 3- 540 /2002 lk 96). Käskkirjas seoses baasi likvideerimisega lubatakse abikaasadel E.S.l ja V.K.il kasutada puhkekodu valvamise ajal elamiseks. See käskkiri on võltsitud, tundub, et käskkirjal olevad kõik allkirjad on tehtud ühe käega. Avatud aktsiaseltsi Jaroslavli Laevaehitustehas 20.08.2004.a kirjas kinnitatakse, et baasi likvideerimise otsust ei ole vastu võetud, nende varade üleandmisega tehas 1993.aastal ei tegelenud. Vastustaja poolt esitatud 29.10.2001.a. tehase kiri (lk 226) ei lükka meie poolt toodud väited ümber, vaid pigem kinnitab neid. Kirjast selgub, et Jaroslavli Laevaehitustehase üleandmise baasi vahendid, s.h. puhkebaas, olid tehase poolt maha kantud 1993.aastal. Kui puhkebaas oli kantud bilansist maha 1993.aastasi, siis milleks teda veel valvata. 14.Vastustaja ja kolmanda isiku 07.märtsil 2005.a. istungil esitatud dokumendid ei lükka ümber kaebajate väiteid, ega kinnita kolmanda isiku õigust Soodla puhkebaasile ega 1983.a. jooniste õigsust. 15.Olukorras, kus vaidlustatud ehitised on püstitatud õigusliku aluseta, 2001.aastal väljaantud kasutusluba on Tallinna Ringkonnakohtu poolt 31.jaanuaril 2003.a. tühistatud ja ringkonnakohus on muuhulgas tuvastanud, et peremehetu ehitiste hõivamine ei ole nõuetekohaselt lõpetatud, T. ja L.T.i õigusi maa tagastamisele on rikutud, õigusliku aluseta püstitatud ehitised on maa oluline osa ja nende olemasolu ei saa olla aluseks maa mittetagastamisele, Soodla puhkebaasi ehitiste otstarve ei ole eluruum, vaid puhkebaas- profülaktoorium, ehitiste otstarvet ei ole nõuetekohaselt muudetud, ei ole uue kasutusloa andmine seaduslik. Samuti uue kasutusloa andmisel rikuti

§ 72nõudeid.

1. Asjaolud, et ehitised on E.S.le müüdud, maa erastatud ja kinnistatud, ei mõjuta käesolevat vaidlust. Kõik tehingud ja Anija Vallavalitsuse senised haldusaktid on õigeaegselt vaidlustatud. Õigeaegselt vaidlustatud haldusakt ei oma seaduslikku jõudu. Igal isikul on õigus heale haldusele. Hea haldus tähendab muu hulgas ka seda, et haldusorgan ei võta vastu vaidlustatud haldusakti alusel uusi korraldusi ega põhjusta oma tegevusega uusi kohtuvaidlusi olukorras, kus on eeldada, et haldusorgani tegevus võib neid tuua. Kaebajatel oli õiguspärane ootus, et Anija Vallavalitsus olles teadlik rohkete kohtuvaidluste olemasolust ja sellest, et T.T. ja L.T. (nüüd tema õigusjärglased) taotlevad maa tagastamist koos maa olulise osaga, s.o. koos õigusliku aluseta püstitatud ehitistega, ei võtta vastu uusi korraldusi, mis võivad rikkuda õigustatud subjektide õigusi. Lisaks muule rikkus Anija Vallavalitsus hea haldustava ja isiku ootust heale haldusele.
2. Palub kaebus rahuldada ja välja mõista kaebajate kasuks kohtukulud 11 820 13 krooni (tlk 287-288). Vastustaja ja kolmanda isiku volitatud esindaja seisukohad Anija Vallavalitsus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. E.S. ühineb vastustaja seisukohtadega. Kaebaja väited vaidlustatud Anija Vallavalitsuse 5.8.2003 korralduse nr 534 ja selle alusel välja antud kasutusloa nr 07/03 tühistamiseks ei ole põhjendatud, kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest saab järeldada tema õiguste rikkumist seoses kasutusloa väljastamisega E.S. omanduses olevale elamule. Vastustaja seisukohad ja põhjendused nii selles, et E.S.l oli
3. jaanuarist 2003 jõustunud

§ 72

lg 3 järgi õigus esitada taotlus kasutusloa saamiseks kui ka selles, et Anija Vallavalitsus tegi õige otsuse kasutusloa väljaandmisel, on järgmised.

§ 72lg-s 2 ettenähtud tingimus - ehitis pidi olema ehitatud enne 1.

jaanuarit 1995, oli täidetud, selles poolte vahel vaidlust ei ole. Hiljemalt 1986 a ehitis valmis. Täidetud oli ka teine samas paragrahvis ettenähtud tingimus - tegemist oli õiguslikul alusel ehitatud ehitisega. Maakasutusõiguses poolte vahel vaidlust ei ole. Kaebuses väidetakse alusetult, et ehitisele puudub ehitusluba. Väide on ümber lükatud ehitise projektdokumentatsiooni ühel lehel oleva Harju RSN TK templijäljendiga "ehitus- ja montaažitööd lubatud" ja muude asjas kogutud tõenditega. Ehitusloa oli ehitisele andnud Harju RSN TK 30.06.

1. Seda asjaolu tõendab 1) ehitusprojekti olemasolu, millel seisab tempel "ehitus- ja montaažitööd lubatud". Projektile on kantud Harju RSN TK ehitus- ja arhitektuuriosakonna vanem-inseneri ametikohal töötanud S. S. allkiri (pärast abiellumist E.). S. E. on andnud kohtus kahel korral tunnistusi selle kohta, et tema allkirjastas ehitusprojekti ühel lehel oleva templi, 30.06,1983, et just niisugune tempel tähendas tol ajal ehitusluba, et ehitusluba anti välja siis, kui ehitusprojekt oli kinnitatud (tl 128, tl 146). S. E. tunnistusest nähtub, et ilma kinnitatud projekti ja ehitusloata ei oleks üleliiduline riiklik ettevõte Jaroslavli Laevaehitustehas saanud ehitust rahastada, sest tollane ehituspank nõudis täielikku dokumentatsiooni. Projekti kinnituse olemasolu ei lükka ümber kaebaja poolt kohtule esitatud Harju Maa-arhiivi tõend 1.02.2005, mille kohaselt arhiivi järeldus on tehtud Ehituse ja Arhitektuuri osakonna poolt neile üleantud ja säilitatavate projektide läbivaatamise
2. a protokollide põhjal. Kirjast ei nähtu, et arhiivis oleks säilitamisel
3. a. kõik protokollid. Seega ei saa selle kirja põhjal väita, et projekt ei ole kinnitatud või et projektide kinnitamise registreerimise raamatusse ei ole vastavat kannet tehtud. Registreerimise raamat on asjaajamise raamat, kui sinna kellegi töötaja poolt sissekannet ei tehtud, ei tähenda see veel seda, et projekt pole kinnitatud, seda enam, et ehitusluba on antud. Ehitusluba ei tee olematuks ka asjaolu, et puudub võimalus tõendada selle väljaandmist ehituslubade registreerimisraamatute kandega. Harju Maavalitsuse 7.4.2004 kirja nr 1.24/1940 (tl 122) kohaselt puuduvad osakonna arhiivis ehituslubade registreerimisraamatud alates 01.07.1982 kuni
4. 14 Oluline on uurida, kus ja kes pidi ehitusdokumentatsiooni säilitama. Alates
5. jaanuarist 1995 kehtima hakanud ehitus- ja planeerimisseaduse § 56 lg l kohaselt oli selleks kohustatud isikuks ehitise omanik. Sama § 56 lg 2 järgi oli teiseks kohustatud isikuks kohalik omavalitsus. Sama põhimõte on kehtinud ka enne nimetatud seadust. Ehitise esialgseks bilansijärgseks valdajaks oli Jaroslavli Laevaehitustehas. Viimasest järeldub, et ehitusprojekt pidi olema Jaroslavli Laevaehitustehase valduses. Teadaolevalt Jaroslavli Laevaehitustehas erastati (kiri nr 40/2-20/20.08.2004), kuid ettevõtte põhivarasse (kirjas nimetatud kapitalifond) Soodlas asuvat ehitist ei olnud arvestatud, seega seda erastatud vara hulka ei arvatud, nagu teatab tehase uus omanik, temale ehitise dokumente üle antud ei ole. Uus omanik teatab kirjas hr K.le, E.S. abikaasale 29.10.01, et dokumendid ehitise omandiõiguse kohta on üle antud Moskvasse. Kuhu dokumendid üle anti, sellest kirjast ei selgu; ka ei selgu, kas nende hulgas oli ehitise projekt. Hr K. pöördus veel mitmel korral tehase uue omaniku poole, kuid vastuseid ei saanud. Ühel korral võttis temaga telefoni teel ühendust Jaroslavlis elav, endise Tallinna Üleandmisbaasi ülem S.O. ja lubas ehitise projekti arhiivist, väidetava asukohaga Moskvas Štšepkini 42, välja võtta ja K.le saata. Ehitise projektdokumentatsiooni koopia jõudis Eestisse hr K.i kätte juulis
6. S.O. täitis K. palve ja saatis Eestisse ka selle dokumendi tõestatud koopia "19.08.2003 arhiiv KB Moskva". Vastustaja ja kolmas isik soovisid täpsustada arhiivi asukohta. S. O.ga ühendust ei saanud. Tlk 227 on kiri, millega V.K. on 28.03,2004 pöördunud S.O.i sugulaste poole teate saamiseks ja tlk 228 sugulaste vastus. 14.05.2004 saadi teave, et S.O. on sügisel 2003, pärast Moskvast tagasitulekut, surnud. Vastustaja on seisukohal, et vaatamata võimatusele välja selgitada, millisest arhiivist on projekt saadud, vastab ta dokumendina TsMS § 117 § l nõuetele, teda on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul, teda on tunnistanud mõlemad isiku, kes sellele alla on kirjutanud; tunnistaja S.E. ja tunnistaja I.Väli. Võimalik on aru saada kuupäevast 30.06.83, dokumendil on arhiivitempel, mis kinnitab koopia õigsust 19.08.03 ja allkiri. Võimalik on aru saada, et tellija on Jaroslavli Laevaehitustehas ja konstrueerimisbüroo nimi ja ka teostajate nimed. Tegemist on korduvkasutusprojektiga. 23.08.1987 on projekti vastu võtnud Jaroslavli Laevaehitustehase arhiiv. Võib eeldada, et kohtule esitatud projekti eksemplar on saadud Laevaehitustööstuse ühe konstrueerimisbüroo arhiivist, millest paljud on salajased, seetõttu ei ole võimalik teada ka arhiivi täpset asukohta. Kuid see asjaolu ei tee olematuks dokumenti, millel seisab ehitusluba 30.06.1983 ja dokument on tajutav. Ehitise dokumentatsiooni säilitamise kohustus oli ka ehitise asukohajärgsed kohalikul omavalitsusel. Anija Vallavalitsus seda kohustust täitis kuni 4.1.1996, s.t hoidis ja säilitas kogu ehitise dokumentatsiooni, sealhulgas projekti, millel oli Harju TK tempel "ehitus-ja montaažitööd lubatud" 30.06.
7. a. 4.1.1996 toimus Anija Vallavalitsuse hoones põleng, mida kinnitab ka Anija Vallavalitsuse kiri nr 16-1/157/2.2.2005 tlk
8. Tulekahjus hävisid ehitusdokumendid, sealhulgas Soodla puhkemaja projekt, mida vald oli ametlikult tunnistanud. Projekti säilitamist vallas kinnitasid oma ütlustega I. V. (tl 149) ja valla arhitekt M.-A. H. (tlk 147), kes nägi nimetatud projekti veel
9. a roosal valguskoopial. Et projekt koos ehitusloaga oli olemas, järeldub ka Harju TK otsusest 30.07.1987 nr 216 (tl 106). Jaroslavli Laevaehitustehase Tallinna Üleandmise Baasile eraldati maa Anija külas Soodla vallas puhkebaasi alla. Kohustuseks oli kompensatsiooni maksmine, sest maa võeti ara esmaselt maakasutajalt Kehra sovhoosilt ja p 1.2 järgi ei olnud lubatud maa-ala tarastamine. Muid nõudeid ei esitatud. Sama otsuse p 3 eraldati maid veel mitmele asutusele ja ettevõttele. Neid kohustati otsuse p-ga 3.5.3 15 esitama Harju TK kinnitamiseks eraldatud maa-ala hoonestusprojekt. Kui Jaroslavli Laevaehitustehase Tallinna Üleandmise Baasilt hoonestusprojekti ei nõutud, tähendaks see seda, et Harju TK aktsepteeris kinnitatud projekti ja ehitusloa olemasolu. Avalik võim on tunnistanud ehitise seaduslikkust, kui 30.06.1986 andis loa ehitamiseks 1985, kui Anija küla TK esimees andis omapoolse kooskõlastuse projektidele, kui Harju TK maaeraldamisel 30.07.1987 ei nõudnud hoonestusprojekti eraldatud maale (nagu teiste asutuste puhul), kui Anija vald hoidis ja säilitas kuni põlenguni 4.1.1996 Soodla elamu projektdokumentatsiooni, kui ta aktsepteeris E.S. poolt maja kasutamist üürnikuna, 1.3.2002 sõlmis ka ise üürilepingu majas elava E.S.ga ning 22.03.2002 erastas elamu E.S.le ja kui ka tegelikult on tajutaval kujul projekt ehituse ja montaažitööde alustamise loaga, s.t ehitusloaga olemas. Riigikohtu halduskolleegiumi 8.11.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-04 on sõnaselgelt väljendanud seisukoht selles, et kui ehitise kasutamine on toimunud pika aja vältel avaliku võimu teadmisel, siis tähendab see seda, et avalik võim on tunnustanud ehitise seaduslikkust ja ehitist ei ole võimalik pidada ebaseaduslikuks, vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele. Riigikohtu otsusest järeldub, et avalik võim on sellise tunnustamisega välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitusega AÕS RS § 14 lg l tähenduses. Eeltooduga on vastustaja ja kolmas isik ümber on lükanud kaebuse esitaja väite, et kasutusloa andmine oli ebaõige, sest tegemist on ehitusloata ehitisega. Käesolevas vaidluses ei saa kaebajad tugineda ainuüksi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31.01.2003 otsusele haldusasjas nr 2-3/169/2003, mille kohaselt ehitusloa olemasolu tuvastamine otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud võimalik. HKMS § 17 sätestab, et asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldusasjas ei vaja tõendamist halduskohtumenetlusasjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Kuid nimetatud sättest ei tulene, et haldusasjas ei saa vaidluse korral anda asjaolule teistsugust hinnangut. Riigikohtu halduskolleegium peab otsuses nr 3-3-1-47-02 niisugust tõlgendust põhjendatuks. Riigikohtu osundatud otsuse kohaselt ei tulene sätte sõnastusest, et halduskohus on teises protsessis tuvastatud asjaoluga pöördumatult seotud. Seega võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt sellised asjaolud ümber hinnata. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et antud juhul on halduskohus õigustatud ümber hindama ehitusloa olemasolu, sest kohtule on esitatud teave, mida ringkonnakohtule esitada ei olnud võimalik. Riigikohus on märkinud, et paratamatult võivad erinevatel alustel ja erineval ajal toimunud kohtumenetlused anda erinevaid tulemusi. Kui E.S.l oli ehitise omanikuna võimalus vallavalitsusele esitada ehitusprojekt ehitusloaga, tekkis tal õiguslik alus tulenevalt kehtima hakanud

§ 72Ig-st 3 anda sisse ka uus taotlus kasutusloa saamiseks.

ES § 72 järgi tuli ehitist hinnata kui olemasolevat ehitist. Seetõttu on ES § 72 lõike 3 järgi taotluses nõutavad ainult need andmed, mis on ette nähtud ES § 36 p 1-3, 6, 7 ja 9. Kui võrrelda ES § 36 nimetatud sätteid ja taotlust, on võimalik järeldada, et taotlus on esitatud nõuetekohaselt: märgitud on ehitise omaniku nimi, isikukood, ehitise asukoha aadress, registrikood, nimetus (elamu). Ehitusloa number tuleb märkida selle olemasolu korral. Taotlusesse märgiti mõõdistusprojekti koostaja, äriregistrikood. Märgiti ehitise kasutamisotstarve (elamu), tasutud oli riigilõiv. 16

§ 72

lg 3 järgi ei pea olemasoleva ehituse puhul kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust nõuetele, kuid ehitise kohta on ülevaatus 11.09.2001 tehtud, mille kohta on koostatud akt, kus ehitist on nimetatud elamuks. Tegemist ongi ehitisega, mida

1. a algusest 100%-liselt kasutatakse ainult elamuna. Kasutusloa väljaandmise aluseks olemasolevale ehitisele on ES § 72 lg 3 järgi ehitise mõõdistusprojekt vastavalt majandusministri kehtestatud nõuetele. Nõuded kehtestati majandusministri 9.01.2003 määrusega nr 75 (edaspidi määrus). Määruse punktis 11 on märgitud, ei üksikelamu kasutusloa taotlemisel esitatakse mõõdistusprojekt, milles sisalduvad vähemalt ehitise üldjoonised ja seletuskiri. Seletuskirja sisu on toodud §-s 4 ja ehitise üldjooniste nõuded §-s
2. Anija vallavalitsus, menetledes kasutusloa taotlust, hindas Soodla elamu inventariseerimisejoonistes sisalduvat vastavaks määruse §-ga 11, 4 ja
3. Esitatud oli 4 joonist - asendiplaan, ehitise eksplikatsioon, elamu plaan, garaažiplaan, ruumide eksplikatsioon. Üldjoonistes on esitatud seletuskirjas nõutud andmed vastavalt määruse §-le 4; ehitise aadress, kasutusotstarve - elamu, asendiplaanseega ülevaade ehitisest ja selle paiknemisest kinnistul, ehitise konstruktsioonmonoliitraudbetoonpaneel, silikaattellis, tehnosüsteemid on toodud ülevaatusaktis. Kaebajate väide, et ehitusprojekt pidi vastama ES § 18 lõikele l või § 22 lg-le l, ei ole õige, sest kasutusluba anti välja ES § 72 alusel juba olemasolevale ehitisele. ES § 32 lg l järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et ehitis vastab ettenähtud nõuetele. Vaidlustatud haldusaktis on õigesti märgitud ES § 33 lg 6, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse kasutusluba anda või sellest keelduda. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud ekspertiis ei ole asjakohane. TsMS § 129 lg l järgi määratakse ekspertiis kohtu poolt siis, kui asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks on vajalikud mitteõigusalased teadmised. Antud juhul on võimalik ilma eriteadmisteta, ainult õigusalaste teadmiste põhjal anda hinnang, kas ehitis on õiguspärane, kas taotlus vastab nõuetele, kas inventariseerimisprojekt vastab Määruse §-le 11, 3 ja
4. Kui kohus siiski leiab, et ekspertiis on tõendiks antud asjas, pööran tähelepanu eksperdi järelduste ebakompetentsusele, faktivigadele, mis muudavad selle mitteusaldusväärseks. Nii on lk 4 p 2 tehtud viide majandusministri 27.12.2002 määrusele nr 70 "Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile"; viide on alusetu, ei ole antud asjaga seotud, sest E.S. ei taotle ehitusluba, see on välja antud juba 22 aastat tagasi. Vale on viide lk 5 määruse nr 75 (eksitud on kuupäevaga) §-le 2, sest tegemist on üksikelamuga, järelikult tuleb aluseks võtta määruse §
5. Leheküljel 6 esineb vigu abiruumide ja ehitusaluse pinna näitamisel, selgusetuks jääb, miks peavad arhiivides olema ehitise kasutuse sihtotstarbe muutmist kajastavad dokumendid. Lk 7 osundatud ENSV Riikliku ehituskomitee käskkirjad ei reguleeri üleliiduliste ettevõtete kapitaalehituse projekt-eelarveliste dokumentatsioonide kooskõlastamist, nagu ekslikult väidab ekspert. Lk 8 on ekspert alusetult väitnud, et tegelik maaeraldus puudus. Paljasõnaline on eksperdi väide, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Vale on eksperdi arvamus lk 10 p 4.5.1 selles, et inventariseerimisjoonis ei vasta määrusele nr
6. Inventariseerimisjoonis vastas määruse nr 75 §-le 11, sest tegemist oli üksikelamuga. Kokkuvõttes ekspertiisi kohta: ekspertiisis ei ole arvestatud sellega, et tegemist on olemasoleva ehitisega, üksikelamuga, mistõttu ekspertiisi eksimuseks loetelu ei ole õige. Ekspertiis kui ebausaldusväärne ja tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, sest vastab HMS § 54 nõuetele. Vastustaja on eeltooduga tõendanud kaebuse alusetust. Palub kaebus jätta rahuldamata. Õiguslikule ehitusele välja antud kasutusluba ei riku kaebajate õigusi. 17 E.S. selgitab täiendavalt, et tema ja abikaasa on elamus elanud üle 18 aasta, nad on korrastanud elamu ning paigutanud sellesse kõik vabad rahalised vahendid ja säästud. Kaebuse esitajad ei arvesta, et neil oli õigus elamu kasutamisele üürilepingu alusel, elamu ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara. See on nende kodu ja sinna paigutati linnakorteri müügist saadud 200 000 krooni ning saadud pension. Ta on rajanud õunapuuaia, see ei kuulu T.le ja vastupidine väide on väär. Omavahenditest sai pandud uus katus 2003 a kevadel, maja on värskelt krohvitud 2004 a. Elamus on olemas kamin, lisaks maja katlasüsteem, et kütta naftaga, praegu köetakse puu ja kivisöega, see selgitab, miks puudub vajadus ühendada süsteemi muudesse kütte üldsüsteemidesse, kui need tekivad. Perekond on usaldanud valla otsuseid ja neil ei ole teist eluruumi, kuhu asuda. KOHTU SEISUKOHAD JA OTSUS Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, tunnistajate M.-A. H., S. E., I. V.i ütlused, uurinud haldusasja toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1)

§ 32

lg tulenevalt ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitise või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

§ 33

lg 1 kohaselt väljastab kasutusloa ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus; lg 6 tulenevalt kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. ES § 72 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Sama seaduse § 72 lg 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistamisprojekti ning tasudes riigilõivu. Kasutusloa taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 36 lg 1 p 1-3 ning 6,7 ja 9 nimetatud andmed. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitajad leiavad, et ES § 72 lg 2 kohane õiguslikul alusel ehitatud ehitis puudub. ES § 72 lg 2kohaselt enne planeerimis- ja

(RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582) tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. E.S.le kuuluv elamu on ehitatud enne 01.jaanuari 1995, ehitise täpne ehitamise algusaeg ei ole teada. Kaebajad väidavad, et ehitama hakati aprillis 1988.a , vastustaja leidis, et ehitis valmis 1986.a. Maakasutusõiguse vormistamise ajas pooled ei vaidle. Harju rajooni RSNTK 30.07.1987.a. otsuse nr 216 punkt 1 alusel teostati Kehra sovhoosi maadest krundi eraldus 18 pindalaga 0,42 ha Jaroslavli Laevatehase Üleandmisbaasile; selle alusel on koostatud 30.07.1987.a. maa looduses eraldamise akt ja maakasutamisõiguse riiklik akt on välja antud Jaroslavli Laevaehitustehasele 18.08.1988.a. (tlk 40-43 koos plaaniga ). Riigikohtu Halduskolleegiumi 07.06.99.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-28-99 on asutud seisukohale, et AÕS RS §-st 14 lg 1 tulenevalt loetakse õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks ehitist, mis on püstitatud kas maakasutusõiguseta või ehitusloata. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-540/02 tehtud otsuses leidnud, et AÕS RS § 14 lg 1 kohaselt on vajalik täita mõlemad tingimused, et lugeda ehitis õiguslikul alusel püstitatud ehitiseks. Vajalik on nii maakasutusõigus kui ka ehitusluba. Maakasutusõigus puhkebaasile on vormistatud, vaidluse põhjustab ehitusloa küsimus. AÕS RS § 14 lg 1 lubab ehitist käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub planeerimis-ja

§ 70alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi.

Samas sätestab lg 1.1, et ehitusloana käesoleva paragrahvi 1 lõike tähenduses käsitletakse ka enne 1991.aasta 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformi seaduse § 6 2.lõike punkti 3 sätete kohaldamisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1.lõike teises lauses sätestatud ehitise puhul. Märgitust tuleneb kaebajate huvi ja õigus vaidlustada ehitisele kasutusloa andmine. Ehitis on ehitatud enne 1.jaanuari 1995. Kohus leiab, et ehitise valmimise ajana on aktsepteeritav aeg enne 1990 aastat. Säilinud on projektdokumentatsioon, mille vastustaja sai 2003.a. juulis ja millel on tempel- „Ehitus-ja montaaztööde alustamine lubatud-tingimustel“ Selle kinnituse allkirjastas tunnistaja S. E., kes töötas Harju RSNTK-s. Andmed tööraamatust kinnitavad, et 10.01.1983.a. töötas tunnistaja Harju Rajooni RSN TK Ehituse ja arhitektuuri osakonnas vaneminseneri ametikohal ja alates 15.20.1990 Harju Maakonnavalitsuse Arhitektuuriameti ehitusinspektsiooni inspektorina, (tlk 128). Abielutunnistuse (tlk 129 ) kohaselt oli kuni 13,03.86.a. tema perekonnanimi S.. S.E. sai teha kinnituse S. –i nime kasutades 30.06.1983.a. S. E. on andnud tunnistused, mille kohaselt tlk 55 asuval 1983.a. plaanil oleva ehitus-montaaztööde alustamise templi all olevad kirjed tegi tema, luubi abil ta luges välja, et kahel korral on märgitud kuupäev ja templi all on tema allkiri. Tema töötas rajooni täitevkomitees ja allkirjastas dokumendi 30.06.1983.a. Sellele on kantud ka zurnaali kande registreerimisnumber, kuid konkreetset numbrikombinatsiooni täies ulatuses ta ei suuda välja lugeda, üks numbritest on „7“. Kinnitab, et nii tempel, tema allkiri kui ka joonis on õiged, dokumendi, mida ta on soovinud kinnitada, ta signeeris. Kasutatud on Harju rajooni TK vastavat templit. Joonis tlk 55 on üks osa projektist, see ei ole kogu projektdokumentatsioon. Kinnituse pidi andma Harju rajooni TK esimees või aseesimees, millele järgnes juba kinnitatud projektdokumentatsioonile luba alustada ehitus-ja montaaztöödega. Kinnitamise ja loa väljaandmisel võis olla ajaline vahe. Joonis võib olla ühest mapist, kuhu kuulusid kõik vajalikud projektdokumentatsiooni aktid eraldi köidetena asendiplaani kohta, eelarve kohta , arhitektuuri-ehitusosa, eriosad san-tehniliste tööde jms kohta. Projektdokumentatsioon pidi olema ehitamiseks kooskõlastatud ja kinnitatud TK poolt enne pitsati panemist. Loa alusel hakati projekti rahastama. Eeldab, et peale seda suure tõenäosusega alustati ehitustöödega. Kuna komisjonis oli reeglina SORVO töötaja, siis ei saanud vajalikud nõuded olla täitmata. Tlk 145-147 antud tunnistustes rõhutab, et registreerimise number oligi ehitusloa numbriks, joonisel tlk 55 antud pitsat (tempel) tähendas sisuliselt ehitusluba. Eraldi dokumenti ei vormistatud. Sellest hetkest oli ehitustööde 19 alustamine lubatud. Kohalik omavalitsus on seda käsitlenud ehitusloana. Projekti lehele on andnud Anija Küla RSN TK kooskõlastuse, mille allkirjastas TK esimehena töötanud I. V.. Kuna I.V. töötas sellel ametikohal 12.06.1985.a. kuni 29.11.93.a. (tlk 149), siis pidi olema kooskõlastus antud mitte enne 1985.a. Tunnistaja M-A.H. kinnitab (tlk 146 pöördel- 148), et ta oli Anija valla arhitekt, kes andis ka kasutusloa Jaroslavli puhkebaasile. Ta on näinud tehase puhkebaasi projekti 1995.a millel oli lilla pitsatiga ehitusluba. ENSV Riikliku Ehituskomitee (ENSV Ehituskomitee) 21.04.86.a. kiri nr 2-8-1349 (tlk 241) Soodla puhkeala hoonestamine adresseeritud Harju Rajooni TK-le, ärakiri ENSV Agrotööstuskomiteele, ENSV Ametiühingute Nõukogule, ENSV Tervishoiuministeeriumile kinnitab, et Kehra sovhoos oli Jaroslavli Laevaehitustehasele üle andnud Soodla puhkeala vahetult jõe ääres asuva hoone, mis Soodla puhkeasula planeerimise ja hoonestamise projektis on näidatud saun-suvilana (tugiplaanil positsioon 10, pildistatud). Puhkeala on planeeritud 1978 aastal (EMP töö nr 400712) ning selle kasutuselevõtmine muutumas reaalseks KiiuKehra gaasijuhtme ja Kehra-Maardu kanalisatsiooni survetorutiku projekteerimist arvestades. Antud saun –suvila asub nn Gabrieli saare juures üldkasutataval puhkemaastikul. Perspektiivis on ette nähtud tema liitmine suveteeninduse paviljoniga massürituste ja telklaagri tarvis. Aastaringseks kasutamiseks on planeeritud 1000 kohta profülaktooriume. ENSV Ehituskomitee ega Eesti Veeinspektsioon ei tohi lubada Kehra sovhoosil saun –suvila ümberehitamist-laiendamist, rääkimata sinna iseseisva puhkeasutuse paigutamisest. Puhkeasutuse paigutamise aluseks on EKP Keskkomitee, Eesti NSV MN ja Eesti NSV Ametiühingu Nõukogu 01.06.82.a. määrusega nr 349 heakskiidetud Eesti NSV puhketsoonide generaalplaan. Palutakse rajooni täitevkomiteed võtta Soodla puhkeala projektikohane hoonestamine kontrolli alla. Profülaktooriumide vajadus Tallinna ettevõtetele on kuni 4000 kohta, Soodla 1000 kohta on kauguse, liikluse ja väljaehitamise poolest soodsamaid. Paluti rajooni maakasutuse ja arhitektuuriorganeil kontrollida, kas toimub omavoliline maade hõivamine või hangeldamine maaga koos ehitamisega ning olukorrast informeerida. Märgitu viitab, et kirja koostamise ajal

§ 70

alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetatud ehitise olemasolu ei saa olla aluseks selle maa suhtes maareformiseaduse paragrahvi 6 2 . lõike punktis 3 sätete kohaldamisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi

1. lõikes teises lauses sätestatud ehitiste puhul. Maa tagastamisel omab tähendust, kas maal olev ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või mitte. Kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, siis maad ei tagastata. Kui ehitis on püstitatud õigusliku aluseta, st maakasutusõiguseta või ehitusloata, siis maa tagastatakse õigustatud subjektile koos sellel oleva ehitisega, mida võib käsutada peale sellele kasutusloa saamist vastavalt PES §-e 70 lg
2. Ehitise mittevastavusel tuli teha otsustus ehitise lammutamise kohta. AÕS RS näeb seega ette, et ehitusloata püstitatud ehitis ei saa olla takistuseks maa tagastamisel. Kohus leiab et antud juhul omab tähendust kas ehitis vastas PES §-is 43 sätestatule sellisel määral, et oleks kaasa toonud ehitise lammutamise. Lammutamise otsust ei võetud vastu. Käesolevalt ei ole

rakendamisel kohtul võimalik asuda teistsugusele seisukohale. Täpsemate andmete puudumine projektdokumentatsiooni kohta, ehitustööde tegeliku alustamise aja ja tingimuste kohta ei anna automaatset alust väita, et tegemist on omavolilise ehitamisega ja sellest tulenevalt õigusliku aluseta ehitisega. Nii tollane haldusorgan kui ka käesolevalt avalikku võimu teostav haldusorgan on tunnustanud ehitusloa olemasolu, projekti, mille järgi võis ehitada. Säilinud kooskõlastustempel (kooskõlastus) ei ole ümber lükatav asjas kogutud andmetel ja tõenditel. Juurde koguda tõendeid ei ole võimalik, kuna protsessiosalised ja tunnistajate ütlustel on põlengu tagajärjel dokumentatsioon hävinud, võib asuda arhiivides või isikute käes, mille kohta täpsemad väljanõudeks vajalikud andmed puuduvad. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et ehitusluba puudus. Siiski kontrollib kohus väidet, et kui ehitusluba puudub, kas selle tõttu kasutusloa andmine võiks olla mõjutatud või kas antud kasutusluba tuleks tunnistada kehtetuks. Ehitisele kasutusloa andmise reguleerisid PES-ist § 2 lg 5, § 58, § 70 lg 3. PES § 70 lg 3 tulenevalt 22 enne selle seaduse jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele võis anda kasutusloa pärast ehitise ülemõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist leitud puuduste kõrvaldamist. Kohalik omavalitsus võis ehitusnormide ja käesoleva seaduse paragrahvis 43 ehitisele esitatavate nõuete rikkumise korral nõuda omavolilise ehitise likvideerimist käesoleva seaduse §-ga 61 kehtestatud korras. Kasutusloa andmine võis tugineda PES §- le 58, § 70 lg 3 sõltuvalt, kas ehitis oli püstitatud ehitusloa alusel või oli tegemist omavolilise ehitisega. PES § 70 lg 3 sai enne PES jõustumist püstitatud omavolilisele ehitisele anda kasutusloa peale ülemõõdistamisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja avastatud puuduste kõrvaldamist. Ehitusloa puudumise tuvastamisel võivad olla täidetud kasutusloa andmise tingimused, kuna puudub kohaliku omavalitsuse otsustus ehitise lammutamiseks. 26.11.02.a. Riigikohtu HK lahendis nr 3-3-1-64-02 kohaselt lammutamisele mittekuuluvale omavolilisele ehitisele ei pea tegema ettekirjutust üksnes põhjusel, et seadus ei näe ette kasutusloa andmist; lammutamisele mittekuuluvale omavolilisele ehitisele võib pärast puuduste kõrvaldamist anda kasutusloa. PES kehtivuse ajal anti kasutusluba § 58 lg 1 alusel. Ehitusluba, kui kasutusloa andmise tingimust asendas sellisel juhul omavalitsuse otsus jätta omavoliline ehitis lammutamata. Kohus järeldab, et ehitusloa puudumine võib mõjutada kasutusloa andmist, kuid ei välista seda. Kohus on juba märkinud, et PES kehtivuse ajal vastustaja ei tuvastanud ehitusnormide sellist tõsist rikkumist, et omavalitsus oleks pidanud tegema otsuse ehitise lammutamiseks. Kasutusloa andmiseks sisulist õigusvastasust lähtudes faktilisest ja õiguslikust olukorrast omavalitsus põhjust ei näinud, kuigi möönis, et üleliidulise tehase tegevust ei saanud nad täiel määral kontrollida ega esitada oma nõudmisi. Dokumentatsiooni puudulikkus ei ole takistanud ehitamist, selle tegelikku ekspluateerimist, kavandatud eesmärk oli ehitada ja seda lubati. Antud juhul kohus lähtub eeldusest, et 01.01.2003.a. jõustunud

§ 72

lg 3 oli E.S.l õigus esitada taotlus kasutusloa saamiseks ja ehitisele on antud välja kohaliku omavalitsuse poolt ehitusluba, ehitis on kasutusel elamuna. Ehitis on ehitatud enne 01.01.95.a. ja ehitis on rajatud õiguslikul alusel. Maakasutus on vormistatud. Kohus arvestab ka Riigikohtu HK lahendis 08.11.2004.a. nr 3-3-1-4304 märgitud seisukohti. Ehitise kasutamine on toimunud pika aja jooksul avaliku võimu teadmisele; avalik võim on tunnustanud ehitise seaduslikkust ja ehitist ei ole võimalik pidada ebaseaduslikuks, vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele. E.S.l oli ehitise omanikuna võimalus vallavalitsusele esitada ehitusprojekt ehitusloaga ja tekkis tal õiguslik alus tulenevalt kehtima hakanud

§ 72Ig-st 3 anda sisse ka uus taotlus kasutusloa saamiseks.

EHS § 72 järgi tuli ehitist hinnata kui olemasolevat ehitist. Seetõttu on EHS § 72 lõike 3 järgi taotluses nõutavad ainult need andmed, mis on ette nähtud EHS § 36 p 1-3, 6, 7 ja 9. Kui võrrelda EHS § 36 nimetatud sätteid ja taotlust, on võimalik järeldada, et taotlus on esitatud nõuetekohaselt: märgitud on ehitise omaniku nimi, isikukood, ehitise asukoha aadress, registrikood, nimetus (elamu). Ehitusloa number tuleb märkida selle olemasolu korral. Taotlusesse märgiti mõõdistusprojekti koostaja, äriregistrikood. Märgiti ehitise kasutamisotstarve (elamu), tasutud oli riigilõiv.

§ 72

lg 3 järgi ei pea olemasoleva ehituse puhul kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust nõuetele, kuid ehitise kohta on ülevaatus 11.09.2001 tehtud, mille kohta on koostatud akt, kus ehitist on nimetatud elamuks. Tegemist ongi ehitisega, mida

1. a algusest 100%-liselt kasutatakse ainult elamuna. 23 Kasutusloa väljaandmise aluseks olemasolevale ehitisele on EHS § 72 lg 3 järgi ehitise mõõdistusprojekt vastavalt majandusministri kehtestatud nõuetele. Nõuded kehtestati majandusministri 9.01.2003 määrusega nr 75 (edaspidi määrus). Määruse punktis 11 on märgitud, ei üksikelamu kasutusloa taotlemisel esitatakse mõõdistusprojekt, milles sisalduvad vähemalt ehitise üldjoonised ja seletuskiri. Seletuskirja sisu on toodud §-s 4 ja ehitise üldjooniste nõuded §-s
2. Anija vallavalitsus, menetledes kasutusloa taotlust, hindas Soodla elamu inventariseerimisejoonistes sisalduvat vastavaks määruse §-ga 11, 4 ja
3. Esitatud oli 4 joonist - asendiplaan, ehitise eksplikatsioon, elamu plaan, garaažiplaan, ruumide eksplikatsioon. Üldjoonistes on esitatud seletuskirjas nõutud andmed vastavalt määruse §-le 4; ehitise aadress, kasutusotstarve - elamu, asendiplaanseega ülevaade ehitisest ja selle paiknemisest kinnistul, ehitise konstruktsioonmonoliitraudbetoonpaneel, silikaattellis, tehnosüsteemid on toodud ülevaatusaktis. Kaebajate väide, et ehitusprojekt pidi vastama EHS § 18 lõikele l või § 22 lg-le l, ei ole õige, sest kasutusluba anti välja EHS § 72 alusel juba olemasolevale ehitisele. EHS § 32 lg l järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et ehitis vastab ettenähtud nõuetele. Vaidlustatud haldusaktis on õigesti märgitud EHS § 33 lg 6, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse kasutusluba anda või sellest keelduda. 2) Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis ei võimaldanud vastustajal teha uut otsust. Kohus on eelnevalt märkinud, missugused õiguslikud alused ja asjaolud võimaldasid kasutusloa taotluse lahendamise. Tunnistajate ütlustega ei ole antud juhul püütud tõendada ehitusloa olemasolu, vaid tunnistajate abiga täpsustati haldusasjas nr 3-1337/04 tlk 55 asuva dokumendile antud kooskõlastuste aega, isikunimesid. Kohus ei nõustu ka seisukohaga, et andmed ei ole usaldusväärsed, kuna ei selgunud , missugusest arhiivist või kelle kaudu on saadud täiendavad andmed ja dokumendid. Dokumentide otsingu käiku selgitavad täiendavalt kohtule esitatud kirjad ja arhiivi osas aadressi vale märkimine ei tähenda, et sellest tulenevalt dokumendi õigsust ei olnud võimalik kontrollida. Tõendeid hindab kohus kogumis. Vastustaja poolt esitatud dokumendid vastavad tõendile esitatavatele nõuetele –TsKMS § 117 lg 1, lg 2 tulenevalt. Kirjalikud algdokumendid on esitatud tutvumiseks kohtule ulatuses, milles need on olemas. Kohus leiab, et S.E. ütlustega on kinnitatud, et tema on andnud dokumendile allkirja, see ei ole võltsing ning tunnistaja kirjeldas, miks ta mäletab templi andmise aega ja kinnitas, et tegemist on tema allkirjaga. Kohtul puudub alus kahelda templijäljendi ehtsuses, puuduvad andmed, et tempel on järgi tehtud või siis muul ebaseaduslikul viisil jäädvustatud dokumendile. Ekspertarvamusena nimetatud töö nr TR 819/04 08.10.04.a. (tlk 167) ei ole tellitud kohtu poolt, mistõttu seda ekspertarvamusena ei saa käsitleda. TsKMS § 129 kohaselt tellib kohus asjas tähtsust ja mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ekspertiisi. Kohus ei ole seda teinud. Ekspertiisile esitatakse nõudmised § 130 -135, mis antud juhul on täitmata. Aktis on antud õiguslikud hinnangud, millega kohus ei saa arvestada; nn väidetavat võltsimist ei kinnita selles aktis kogutud materjal ega sisaldu seal ka vastavaid arvestatavaid viiteid. Kohus nõustub vastustaja esindaja poolt esitatud märkustega ekspertarvamuses märgitud ebaõigete andmete kohta tehtud järeldustega ega korda neid. On olemas selgitused, miks arhiivides ei asu tehase ehitustegevusega koostatud dokumentatsiooni ja kohus ei nõustu kaebuse esitajate esindaja seisukohaga, et projekti kinnituse puudumist saab ümber lükata Harju Maa-arhiivi tõend 01.02.05.a., kirjas ei ole väljendatud seisukohta, et arhiivis oleks säilitamisel kõik 1983.a. protokollid. Ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tõendada ehituslubade registreerimise raamatust, neid ei ole Harju Maavalitsuse andmetel ( tlk 122) aastate 01.07.1982-1988.a. kohta osakonna arhiivis. Ka muud väited ei anna alust 24 kohtul muuta põhiseisukohti ega kaebust rahuldada. 3) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud kohtukulu – HKMS § 92 lg
4. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS õ 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest, so 10.05.05.a. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik 25 26