KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.04.2006 kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-14325 (vana nr 2/31-7509/05) Kohtuasi EÜ hagi TS vastu Menetlusosalised Hageja EÜ(edaspidi EÜ) hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ES ja TS Kostja TS Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista TS 2350,74 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend krooni ja 74 senti) EÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
- Välja mõista TS riigilõivu 280.- (kakssada kaheksakümmend krooni) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud kohtukulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
- Välja mõista TS menetluskulu 67.70 (kuuskümmend seitse krooni ja 70 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
- Jätta TS kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
- Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsusega tsiviilasjas välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES. Tallinna Linnakohtu .a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka TS. Pankrotiseaduse § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.
- EÜ korraldas haldamist, s.h. elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega kuni a., mil elamu haldamine anti üle KÜ seoses majas KÜ asutamisega.
- TS elab alates .a.
- Harju Maakohtule ( endisele Tallinna Linnakohtule ) esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt 2350,74 krooni, mis on kostja võlg hagejale tema poolt tarbitud, kuid tasumata kommunaalteenuste eest, sest arved tarbitud teenuste eest esitati maja elanikele elamuühistu poolt järgmisel kuul vastavalt eelmisel kuul tarbitud teenustele. Hagi esitamisel on pankrotihaldur tuginenud võla tekkimise ajal kehtinud TsK § 477 lg 1 ja 6 sätetele ja on seisukohal, et kostja on säästnud oma vara hageja arvel ilma seaduse või tehinguga sätestatud aluseta ja kohustatud seega alusetult omandatud vara tagastama.
- Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – lepingutega, millised hageja oli sõlminud oma lepingupartneritega soojusenergia müügiks, elektrienergiaga varustamiseks ja elamu hooldamiseks, tõenditega, mis kinnitavad kostja elamist korteris alates .a. ja kostja võla arvestust seisuga .a.. Kostja vastuväited.
- Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väidetel puudub hagejal hagemisõigus korteriomanike vastu alates .a. ning hageja nõue on tõendamata. Kostja väidetel pole tal kunagi maksepause olnud ja ta on tasunud alati kasutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Hagiavaldusega koos ei ole esitatud tõendeid mis kinnitaksid nõude loovutamist hagejale.
- Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kohtuotsuse .a. millega kohustati elamu koos dokumentidega EÜ, dokumentide üleandmise akti ning majaelanikele määratud maksed eluruumide kasutamise eest a. eest. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus tegi a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi 2 määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
- Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni kehtinud TsK § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja poolt osundatud võlaõigusseaduses sätestatu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele ei kuulu.
- Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elab , ja on ka alates sellest ajast tarbinud talle elamu haldajate, hooldajate ja vahendajate poolt pakutavaid teenuseid korteri kasutamisel. Pooltel puudub ka vaidlus selle üle, et alates .a. anti elamu haldamine üle korteriühistule mis asutati .a ning, et kuni .a. hooldas ja haldas elamut EÜ
- Kohus leiab, et kuna esitatud hagis nõuab hageja kostjalt tasu väljamõistmist viimase poolt tarbitud kommunaalteenuste eest a. on esitatud hagi kostja vastu põhjendatud, sest hageja hooldas ja haldas elamut kuni a. ja kostja on kuni selle ajani osutatud teenuste eest kohustatud hagejale ka tasu maksma. Asjaolu, et kostja maksis talle . esitatud arve KÜ-le ei välista hageja õigust kostjalt tema poolt alusetult säästetut välja nõuda.
- Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hagejal olid sõlmitud lepingud soojusenergia ostmiseks, elektrienergia ostmiseks ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks. Samuti oli hagejal sõlmitud leping elamu hooldamiseks. Kostja elamist tõendab kostja kohta vormistatud sissekirjutuskaart ning võla suurust tõendab väljavõte hageja raamatupidamisprogrammist. Kostja poolt esitatud tõendid hageja tõendeid ümber ei lükka ega kostja vastuväiteid ei tõenda. Kohtukulud
- Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 280.- krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 67.70 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad kostja kohtukulud kostja enda kanda. Kohtunik 3