3-06-1839/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1839 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt 54 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu; Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Margot Olesk Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
3. novembril
4. a Tallinnas Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
5. jaanuaril
6. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. O.B. viibib vahistatuna Tallinna Vanglas.
8. O.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. 19.,
9. ja
10. juulil
11. a andis O.B. kontaktisik Viljar Tootsile ärasaatmiseks kirjad, kuid kontaktisik ei võtnud kaebuse üleandmise kohta kirjade registreerimise raamatusse allkirja.
12. juulil
13. a esitas O.B. Justiitsministeeriumile kaebused kontaktisiku peale. 24.juulil
14. a V. Toots siiski võimaldas O.B.ul anda allkirjad 19.,
15. ja
16. juulil
17. a kirjade üleandmise kohta.
18. augustil
19. a esitas O.B. vangla direktorile kolm taotlust, milles ühes palus väljastada koopia kirjade registreerimise raamatust. O.B.u kirjadele ei vastata 30 päeva jooksul ja väljastamata on nõutud koopiad kirjade registreerimise raamatust. Vangla direktor ja Justiitsministeerium soosivad ja varjavad vanglatöötajate kuritegusid ja ei vasta kirjadele õigeaegselt. Kahju nõutakse kuriteo varjamise, üleolevuse, kõrkuse, moraalse mõnitamise ja õigustest ilmajätmise eest.
20. Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium paluvad jätta kaebuse rahuldamata. O.B.u kaebustele vastati Tallinna Vangla
21. augusti
22. a kirjaga, milles selgitati, et
23. augustil
24. a toimunud kohtumisel muutis O.B. suhtlemisest keeldumisega võimatuks oma avalduste lahendamise. Palutud väljavõtteid kirjade registreerimise raamatust pakuti O.B.ule
25. novembril
26. a, kuid kaebaja keeldus sellest. KOHTU PÕHJENDUSED
27. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel riigi vastu mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõue. Väljavõtete esitamata jätmine kirjade registreerimise raamatust ja hilinenud vastamine pole käsitatav kinnipeetava väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisena. O.B.u soovide täitmata jätmine pole kohtu hinnangul sellise iseloomu ja intensiivsusega, et neid saaks käsitada mõnitamisena või inimväärikuse alandamisena, mis tooks kaasa kahju rahalise hüvitamise nõudeõiguse. Seda enam, et vangla on pakkunud O.B.ule hiljem tema soovitud koopiaid ning on üritanud lahendada O.B.u avaldusi suulisel kohtumisel, kuid sellest on kaebaja keeldunud. Kui kaebuse esitaja peab vangla tegevust õigusvastaseks, tuleks tal eeskätt esitada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded.
28. O.B. on lühikese aja jooksul esitanud Tallinna Halduskohtule ca 30 kaebust, milles nõutakse Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt erinevate toimingute eest mittevaralise kahju hüvitamist suures ulatuses.
29. novembril
30. a toimunud kohtuistungitel, kus arutati kümmet O.B.u kaebust, kinnitas O.B., et esitas kahjunõuded sooviga, et Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium saaks karistatud tema arvates õigusvastaste toimingute sooritamise eest (ütlused kantud kohtuistungi protokolli tlk 49-50). O.B. väitis, et teda karistatakse vanglas iga vähimagi rikkumise eest ja ta arvab, et vastustajaid tuleks samuti karistada. Kohtu soovitatud teist liiki nõuete esitamist (kohustamisnõue, vabandamisnõue) ei pidanud kaebaja vajalikuks, kuna niiviisi pääseksid vastustajad tema arvates karistusest. Kohus selgitab veelkord O.B.ule, et kehtiva õiguse järgi ei saa kahjunõuet esitada vastustaja karistamiseks. Nagu eespool öeldud, kui kaebuse esitaja peab vangla praktikat ebaõigeks, tuleks tal eeskätt esitada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded. Villem Lapimaa 2