Obsah (5)

§ 641§ 637§ 77§ 647§ 101

Tsiviilasi nr 2-04-502 (endine nr 2/28-4554/04) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11. mail 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik KJ, hagejate ja kolmandate isikute hageja poolel AT, HS ja OÜ esindaja vandead

§ 641

lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimuste mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. AT on korduvalt muutnud töö käigus vundamendi jooniseid ning vundamendi tegemise käigus esitanud nõudeid, mis ei vasta joonistele. Võimaluse korral on töövõtja püüdnud juhtida tellija (projekteerija) tähelepanu mitte eriti headele ja tavapärastele projektlahendustele. Lepingu p 2.3 kohaselt kohustus tellija tasuma tehtud tööde eest vastavalt tegelikele kuludele esitatud arvete alusel. Tellija JM on tasunud töövõtjale ja kokku 143 500.- krooni. Arvete tasumisel ei ole hagejad esitanud vastuväiteid tehtud tööde mahu, kvaliteedi ega projektile vastavuse osas.

§ 637

lg 5 kohaselt ei pea tellija tasuma töö eest enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Võttes tööd vastu ja tasudes nende eest on hagejad minetanud õiguse tugineda tööde puudustele. Tegemist ei olnud varjatud puudustega, mida ei oleks saanud avastada tavapärase ülevaatuse käigus. Hagejad nõuavad kahju hüvitamist tekkinud kahju 143 500.- krooni ulatuses. Hageja toob hagi aluseks asjaolud, et valatud vundament ei vasta nõuetele. Samas hageja on jätnud tähelepanuta, et tasutud tööd sisaldasid ka töid sisekanalisatsiooni, elektrikõride paigaldamise, killustikupadja ja käigutööde osas. Nende tööde osas pole pretensioone esitatud. Samuti pole maha arvestatud töövõtja poolt pretensioonideta paigaldatud ja lammutusel säästetud materjali hinda. Asjaolule, et lepingust taganemine oli otsitud, viitab asjaolu, et peale kostja poolt tehtud töö lammutamist pole tellijad teostanud töövõtjale antud projekti kohase vundamendi ehitust. Nüüdseks on ehitatud plaatvundamendi asemel plokkidest vundament. Kostja arvates A T veendus oma eelmise projekti mittevastavuses headele tavadele ning püüab oma rahaliste kaotuste hüvitamist panna kostjale. Hagejate vastus kostja vastustele

1. Hagejate arvates ei oma vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, et töövõtulepingule on tellijana peale kinnistu omanike märgitud ka AT ja HS. Käesolevas vaidluses ei sõltu kahjuhüvitise suurus hagejate arvust, vaid tekitatud kahju ulatusest.
2. Kostja arvates vastutavad tellijad töö kvaliteedi eest ise, kuna ehitusprojekt ja töövõtuleping ei sisaldanud nõudeid tehtavale tööle, omanikujärelevalve ei olnud piisav ja lõpetamata eeltööd ei saanud olla hindamise objektiks. Kostja väide ei ole kooskõlas töövõtulepinguga ja seadusega. Töövõtulepingu p 3.1 kohaselt kohustus tööettevõtja kindlustama kvaliteetse töö. Võttes endale kohustuse ehitada vundament, pidi ehitaja teadma, millistele kvaliteedinõuetele see peab vastama. Omanikujärelevalve oli piisav, sest kvaliteedipuudused avastas omanik töö algusjärgus, kui tehtud oli 35% vundamendist. Kui lõpetamata töö oli ebakvaliteetne, siis ei saanud omanikud loota, et vundament tuleb kvaliteetne. Omanikud nõudsid ehitajalt vigade parandamist, kuid kostja ei täitnud antud lubadusi ja kattis tehtud eeltöö betooniga. Seejärel omanikud peatasid ehituse.
3. Kostja leidis, et ta ei vastuta töö lepingutingimuste mittevastavuse eest, kui see tulenes tellija juhistest. Kostja väitis, et tellija muutis korduvalt vundamendi joonist ja esitas nõudeid, mis ei vastanud joonistele. Hagejate arvates on kostja selline väide tõendamata. Ka ei käi vaidlus vundamendi joonise või selle muutmise üle. Hagejad on vaidlustanud ehitise tehnilise teostuse kvaliteedi. Hagejad soovisid saada hinnapakkumist vundamendi (ja seejärel paarismaja) ehitustöödele. Hinnapakkumise koostamiseks esitasid tellijad AT OÜ poolt koostatud tehnilise projekti nr antud ehitusloa nr . Hoonele oli projekteeritud plokkidest, raudbetoon taldmikul lintvundament. HV Ehitus koostas hinnapakkumise projektijärgsele vundamendile. Samas soovitas kostja ehitada hoonele raudbetoonist monoliitse plaatvundamendi, loetledes seda tüüpi vundamendi eeliseid. Hagejad kuulasid kostja soovitusi ning nõustusid muutma projektijärgse vundamendi raudbetoonist monoliitse vundamendi vastu. Hoone arhitekt koostas uued vundamendi joonised, arvestades uut tüüpi vundamendi gabariitmõõtmeid ning –lõikeid, mis määravad vundamendi ja hoone kandeseinte omavahelise asetuse. Koostöös HVE korrigeeriti vundamendi välisseinte kihtide paksusi ja asetusi. Enne ehitusprotsessi algust jõuti kokkuleppele vundamendi kujujoonistes. Ehitusprotsessi faasis, kus kostja asus paigaldama vundamendi armatuuri ja vundamendi väliskihi soojustust (kooskõlastamata omapoolset lahendust tellijatega) avastasid tellijad omanikujärelevalve käigus, et kostja ei paigalda armatuuri nõuetekohaselt. Kostja paigaldas armatuuri ilma ülekateteta ja ilma betoonist kaitsekihita, armatuur peab aga olema betooni sees, et ta oleks konstruktiivne ning ei roostetaks. OÜ Ehitusekspert ekspertiisiakti p 3.4 loetleb ehitusdefektid: 1) vundament ei ole armeeritud vastavalt projektile, puuduvad ülekatted, ei ole paigaldatud betoneeritud osa alumisse pinda projekteeritud pikisuunalisi armatuurvardaid; 2) vahtpolüstüreenist plaatide vahel on praod, mis on täitunud betooniga ning mis seetõttu ei täida soojustuse funktsiooni; 3) plaadid on paigaldatud äärmiselt kõveralt, ühe seinaosa ulatuses kalduvad plaadid sisse ja väljapoole kuni 17 cm. Kuna plaadid on valatud alumist otsa pidi betooni, ei ole neid enam võimalik ühele joonele saada. Nende sedavõrd viltune asetus muudab võimatuks hoone kandvate välisseinte vundamendile kinnitamise ja toetamise; 4) vundamendi armatuurvardad peavad olema minimaalselt 25 mm betooni sees, seda tagatud ei ole. Vundamendi armatuurid paiknevad väga paljudes kohtade betooni välispinnas; 5) niiskusetõkke kile ei ole paigaldatud vajalike ülekatetega (20 cm), kile ulatub kohati betooni alt välja nii vähe, et seal pole enam võimalik tagada nõutavaid ülekatteid. Seega ei täida see kile niiskuse isoleerimise funktsiooni; 6) rajatud betoon on tihendatud halvasti, kohati on betoon üldse tihendamata. Loetletud vead olid parandamatud, kuna nad olid valatud betooni.
4. Asjakohane ei ole kostja esindaja seisukoht, et tellija makstes 143 500.- krooni, võttis tehtud töö vastu ja hagejate nõue on aegunud. Hagejate nõue ei ole aegunud. Hagejad teostasid omanikujärelevalvet ja teatasid ehitajale kohe puudustest kvaliteedis. Ehitus peatati. Hagejad maksid ehitamise eest ette ja maksid rohkem, kui tegelikult ehitatud oli. Mitte hagejad ei tekitanud kostjale kahju, vaid vastupidi. Kostja ei kõrvaldanud puudusi, millele hagejad tähelepanu juhtisid. Kuni kohtuvaidluseni ei esitanud kostja mingeid akte ega arveid tehtud tööde kohta, sest neid polnud olemas. Kostjaga töö jätkamine ei olnud enam võimalik.
5. Hagejatel oli seaduslik õigus ehitada uus vundament vastavalt oma tahtele, sest kostja ei parandanud ehitusvigu enne eeltööde katmist betooniga ja uue vundamendi ehitamise ajaks oli vaidlus antud kohtu lahendada, kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud. Põhjendamatu on tellijatele etteheidete tegemine selles, et nad lepingust taganesid. Tellijad vältisid suurema kahju tekkimist. Kostja vastusele lisatud tõendid ei lükka ümber hagejate väidet, et kostja teostatud tööde kohta ei ole hagejad kunagi arveid saanud. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta sai esimese sissemaks - 61 500.- krooni ja teise sisemakse - 82 000.- krooni. Kumbki summadest ei kattu arvetel esitatuga ja raha saamisel ei ole kostja arvetele viidanud. Keegi ei ole elamu mahamärkimist vaidlustanud. Mida kostja elamu mahamärkimise aktiga tõendada tahab, on arusaamatu. Hagejad ei eita, et ehitusprojekti seletuskiri oli olemas. Samuti ei ole hagejad vaidlustanud vundamendijooniste olemasolu ega seda, et vundamendi tüüp muudeti läbirääkimiste käigus. Vaidlus käib kvaliteedi üle, olgu siis vundamendi tüüp milline tahes. AT kahe kirjaga ei ole tõendatud midagi peale selle, et pooled kooskõlastasid vundamendi tehnoloogiat. Kostja vastus hagejate vastusele ja nõude suurendamise avaldusele ning kostja täiendav vastus hagile Lepingu objektiks oli elamu ning kostja kohustus teostama ehitustöid väljaantud ehitusloa nr alusel ja sellele tugineva ehitusprojekti kohaselt. Kostja leiab, et seega on alusetud hagejate väited, et vundamendi tüübi määras ehitaja. Hiljem on AT tulnud välja sooviga ehitada lintvundamendi asemel plaatvundament. AT poolt on esitatud mitmeid vundamendilahendusi, mis erinevad teostuselt kui ka põhimõttelt. Lahenduste joonised on kostja poolt esitatud. Hagejad kinnitavad vastuses, et plaatvundamendi puhul lepiti kokku selle üldises kujus. Kostja leiab, et seega oli ehitajal õigus ja kohustus ehitada vastavalt praktilistele kogemustele, eriteadmistele ja heale tavale. Viimase, tehtud lahendiga, tuli AT välja pärast seda kui vundamendi ehitus oli alanud ning osa vundamendist (taldmik) oli valatud betooni. Selle tõttu vaidlustatavad nõueterikkumised tulenevad projektist, mille alusel ei olnud ehitatud. koostatud joonis oli tulevikunägemus, mida ehitajal ei olnud enam võimalik täita, sest osa töid oli teostatud eelnevate projektilahenduste alusel. Hageja ise kinnitab vastuses, et ei ole ehitajale õigeid armatuurijooniseid õigeaegselt üle andnud. Tegelikult ei ole ehitusnormidele vastavaid konstruktsiooni osa ja armatuuri jooniseid üldse olemas. Arhitektil puudub õigus teha tugevusarvutusi ning vastavaid jooniseid. Arvutusliku ja konstruktiivse armatuuri paigaldamisele kehtivad eri nõuded. Kostja arvates puuduvad arhitektil vastavad teadmised, millest tulenevalt on ta ekslikult leidnud, et töövõtja poolt on olnud tegemist kvaliteedinõuete rikkumisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr on kinnitatud „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile“. AT OÜ poolt koostatud ehitusprojekt (töö nr , ) ei vasta kinnitatud nõuetele ega kehtesta nõudeid ehitisele. Hagejad väidavad, et töövõtjale tasutud 143 500.- krooni puhul on tegemist ettemaksuga. Kostja leiab, et tegemist ei ole ettemaksuga, vaid tasuga teostatud tööde eest hagejatele esitatud arvete alusel vastavalt tellijate ja töövõtjate vahel sõlmitud lepingu punktile 2.
6. Tasudes tehtud tööde eest, on hagejad teostatud tööd vastu võtnud. Hagejad pole arvete tasumisel vaidlustanud tehtud töö mahtu, tasu suurust ega esitanud vastuväiteid tehtud töö kvaliteedi osas. Raha saamise kohta pole märgitud, et tegemist oli ettemaksuga. Tehtud ja tasutud tööd hõlmasid muuhulgas vundamendi aluspõhja tegemist (killupadi, käiguteed), kanalisatsiooni ja veetorustiku töid, elektrijuhtmete kõride paigaldamist ja taldmiku ehitust. Loetletud tööde kohta pole hagejatel olnud pretensioone töö kvaliteedi osas. Seega hagejate soov arvata kogu tasutud summa tasutuks mittekvaliteetse töö eest, on väär. Võimaliku kahju hulka võib arvestada ainult nõuetele mittevastava töö eest tasutu. Hageja nõudest summas 160 000.- krooni ei selgu, millest see summa koosneb. Ehitusprojekti seletuskiri, millele hagejad toetuvad, viidates ebakvaliteetselt tööle, kinnitab kostja väiteid, et projektis pole toodud kvaliteedi nõudeid. Hagejad tuginevad tööde mittevastavusele vaid osade tööde osas, milleks on vundament kui üks ehitise osadest. Täpsemalt vaidlustavad hagejad betoonitöödega seonduva. Ka OÜ Ehitusekspert eksperdiarvamus käsitleb betoonitöid. Hagejad on hagis jätnud kõrvale ja käsitlemata asjaolu, et vundamendi ehitustööd hõlmavad terve rea abi- ja kõrvaltöid. Need tööd on kajastatud ka töövõtulepingus ning hinnapakkumises. Kui töö mingi osa või detail ei vasta nõuetele, siis ei tähenda see seda, et töö tervikuna on nõuetele mittevastav. Ühe osa mittevastavus ei mõjuta teist osa. Ehituses on võimalik eraldada lisaks tööjõukuludele ka materjalide kulu ja maksumust. Ka on võimalik kasutada materjale teatavas osas teistkordselt. Kuna hagejad on käsitlenud vaid teatud osa töödest, siis võib järeldada, et ülejäänud tööd on kasutuskõlblikud. Kuna hagejad pole vastavat arvestust koostanud, siis esitab kostja omapoolsed arvestused nende osade kohta, mille üle pole vaidlust. Vastavalt sõlmitud töövõtulepingule pidi töövõtja ehitama paarismaja vundamendi. Vundamendi ehitusega kaasnesid: vundamendisüvendi kaevamine, tagasitäide liivaga, killupadi, killupadi käiguteeks, vahtpolüstüroolist soojustus, kilede paigutamine, terrassi armeeritud betoonplaatide ja postide valamine, põrandaküttetorustiku paigaldus, plaatvundamendi ehitus, sisekanalisatsiooni ja veetorude ning elektrijuhtmete jaoks kõride paigaldus, seega tööd elamute 0-tsükli rajamisel. Kuna hinnapakkumise tulemusel lepiti kokku ehituse lepinguline hind, siis üksikute tööetappide maksumuse alusel on võimalik välja tuua tehtud tööde maksumus, millest omakorda hageja poolt vaidlustatud ebakvaliteetsete tööde maksumus ning osaliselt või üldse tegemata tööde maksumus. Kostja on esitanud arved tehtud töödele summas 143 500.- krooni, mis on hageja JM poolt ka tasutud. Tehtud tööde maksumusest 143 500.- krooni, moodustab vaidlustamata tööde maksumus summa 90 759.- krooni ning hagejate poolt vaidlustatud tööde maksumus 52 741.- krooni. Lammutuse käigus jääb materjalidena alles soojustusmaterjal, osa armatuurrauda ja kile. Need on uuesti kasutatavad ja väidetava praaktööga tekkinud kahju ei saa olla suurem kui 37 263.- krooni. Kostja leiab, et hagejad ei ole käitunud ehitustöö tellimisel hea usu põhimõtte kohaselt. Muutes pidevalt oma soove ehituskonstruktsioonide lahenduste osas, on hagejad tekitanud iseendale mittesoovitava vundamendilahenduse. Etteheited töö kvaliteedile on ainult ettekäändeks tehtud töö lammutamiseks ning esialgse projektikohase vundamendi taasehitamiseks. Hagejate rahulolematus töö valminud osaga tuleneb ebaõnnestunud või mittemeelepärasest ehitusprojektist, mitte aga töö mittevastavusest. Kostja arvates tuleb jätta hagi terves ulatuses rahuldamata kui tõendamatu. esitasid hagejad avalduse haginõude suurendamiseks 30 000.- krooni võrra väidetavate lammutustööde eest. Avaldusest ei nähtu, kuidas esitatud nõue 160 000.- krooni muutub. Kostja arvates ei ole tõendatud kulutuste tegemine lammutustöödele. Hagejate poolt on kohtule esitatud OÜ poolt väljastatud arved nr 1 ja
7. Hageja TP pole tõendanud arve tasumist. Esitatud arvetest ei nähtu seost ehitusobjektiga. Kohtu seisukoht, analüüsitud tõendid, kohaldatavad seadused ja kohtuotsus Kohus leiab, et hagejate JM ja TP hagi kostja (töövõtja) HV E vastu töövõtulepingu lõpetamiseks ja töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostjalt hagejate kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 190 000.- krooni ja kohtukulud 27 360.- krooni. Kahju summas 190 000.- krooni koosneb hagejate poolt vundamendi ehitamise eest asjatult makstud 143 500.- kroonist ja viivisest 16 500.- krooni ning vundamendi lammutamise ja jäätmete äravedamise eest makstud 30 000.- kroonist. 143 500.- krooni kättesaamist kinnitas HV oma allkirjaga dokumendil, mis kannab pealkirja: „ , , vundamendi ehitustööde finantseerimine“. Kohtukulude nimekirja järgi summa 27 360.- koosneb riigilõivust hagiavalduse esitamisel 9000.- krooni, riigilõivust nõude suurendamisel 2100.- krooni, õigusabikulud 8000.- + 3540.+ 4720.- = 16 260.-krooni OÜ insener-ekspert ÜL ekspertarvamusest nr ilmneb, et ehitatava paarismaja asukohas ja teostatud ehitustehnilise ülevaatusega, uuringuga ja ülemõõdistamisega ning TA OÜ ehitusinseneri TR teostatud vundamenditööde ehituskvaliteeti määramisega leidsid tuvastamist alljärgnevad ehitustehnilised defektid ja sisulised puudujäägid ehitustööde korraldamisel töövõtja poolt. Nii ei ole tellijale ega ekspertiisile töövõtja poolt esitatud hoone geodeetiliste telgede mahamärkimise akti. Teadaolevatel andmetel ei ole koostatud ja tellija omanikujärelevalve poolt alla kirjutatud sellistele kaetud tööde aktidele nagu vundamendialuse pinnase ülevaatus, vundamendialuste projektijärgsete kihtide paigaldus ja tihendamise tingimused ning teostus, vundamendikonstruktsiooni üksikute kihtide (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine) ülevaatus ja luba järgnevate tööde teostamiseks, s o betoneerimiseks. Vundamendi rajatud osa ei ole armeeritud vastavalt projektile. Vahtpolüstüreenist plaatide vahel on praod ja vahed, plaadid on paigutatud viltu ja kõveralt. Vundamendi vahtpolüstüroolist vertikaalsed soojustusplaadid peavad asuma vundamendiplaadi välisservast projekti järgi 75 mm kaugusel. Tegelikult asuvad plaadid väljaehitatud lahenduse puhul mitteprojektikohaselt 30, 40, 45, 70, 80, 115, ja 170 mm kaugusel, mistõttu ei ole võimalik ettenähtuv viisil paigaldada puidust kandekarkassi. Tunnistajana ütlusi andnud ÜL (tlk 172-176) jäi ekspertarvamuses toodu juurde ning lisas, et antud juhul vundamenditaldmikuga tegemist ei ole. Tegemist on plaatvundamendiga. Vundamenditaldmikust saaks juttu olla ainult lintvundamendi puhul. Ehitust reglementeerivad nõuded näevad muuhulgas ette kaetud tööde aktide koostamise, sest teatavad konstruktsioonid kaetakse kinni. Kõneoleva objekti puhul oli vaja litsentseeritud firmal teostada hoone telgede mahamärkimine ja koostada ning tellijale üle anda telgede mahamärkimise akt. Sellist akti tunnistajale ega tellijale esitatud ei ole. Vundamendi alla jäävat pinnast tuli tihendada kihtide kaupa. Antud juhul oli tegemist suuremahulise tagasitäitega ja selle kohta oleks pidanud koostama kaetud tööde akti ja alles seejärel oleks saanud anda loa vundamendi rajamiseks. Kuna täitetöid ei olnud tellija poolt vastu võetud, siis alustati vundamendi tegemist saamata luba selle tegemiseks. Tunnistaja ekspertarvamuses (tlk 10-13) on välja toodud 14 rikkumist, mille esinemine viib otsuseni, et rajatud vundament on ebakvaliteetne. Otstarbekas oli vundament lammutada, sest ei ole ülevaadet armatuuridest, mis olid valatud betooni. Tunnistaja JT ütluste kohaselt käis ta vaatamas ehitusobjekti, mida ehitas kostja. Vundamendi taldmik oli valatud ja valmis. Tehnilise projekti järgi võis anda ehitusloa, aga töö tegemiseks oli vaja kõrgharidusega inseneri poolt koostatud tööjooniseid või annab vastavad joonised ehitusjärelevalve, kes on joonised kooskõlastanud omanikuna. Tunnistaja ei ole selliseid jooniseid näinud. Esitatud jooniste näol on tegemist tehnilise projektiga, mille järgi ehitada ei tohi. Ehitada tohib ainult tööjooniste alusel, mis antud juhul puuduvad. Kaetud tööde akt kirjutatakse alla , kui kõik on ette valmistatud järgmiseks tööetapiks, antud juhul betoneerimiseks. olid tööd lõpetamata. Tunnistaja AT oli kutsutud kostja poolt tunnistust andma seoses betooni tugevuse määramise küsimusega, mis kohtu arvates ei olnud antud juhul vajalik. TA OÜ ehitusinsener TR jõudis ekspert ÜL samadele järeldustele. TR lisab, et tööd ehitusplatsil on tehtud äärmiselt lohakalt. Puuduvad nõutavad armatuuride kaitsekihid ja ülekatted. Vundamendis kasutatav betoon on tihendamata. Kaeviku põhjas on betooni tasandatud rehaga. Niiskustõkkekile ulatub alumise valatud raudbetooni alt välja kohati ainult mõned sentimeetrid, mistõttu ei ole võimalik tagada nõutavat kilede ülekatet. Vahetult enne vundamendi alumise osa betoneerimist paiknes vundamendi ribi all oleva niiskustõkkekile peal väga märg liiv ning vesi. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja teostatud ehitise ehituskvaliteet ei vasta nõuetele ja pooleliolev vundament tuli lammutada, kuna betooni valatud ehitusvigu ei olnud võimalik enam parandada. Kohus asub seisukohale, et asja arutamisel leidis tõendamist, et kostja ei ole täitnud ehitusseaduses toodud kohustust tagada ehitusprojekti kohast ehitamist ning teostada ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimist. Samuti ei ole ehitamisel tagatud nõuetekohast kvaliteeti ning ei ole teatanud ehitise omanikele ja omanikujärelvalvet teostavale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmine ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (

§ 641lg 1). Ehitusseaduse (Eh

S) § 48 punktide 1-5 kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama projektikohase ehitamise, tagama ehitamise käigus tehtavale tööle dokumenteerimise, paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid ja tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi.

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavuse teatamisest. Kostja on hagejatele teatanud, et tema arvates on vundamendi taldmik piisava tugevusega, seda on võimalik edasi ehitada ning lammutamise vajadus puudub. Kohus leiab, et kostja selline seisukoht on vastuolus ekspertarvamustega edasi ehitamine on välistatud. Vastavalt

§ 101

lg 1 p 3 ja 4, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust ja nõuda kahju hüvitamist. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista tekitatud kahju 190 000.- krooni ja kohtukulud. Vastavalt kohtukulude nimekirjale tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kohtukulud summas 27 360.- krooni. Kohus leiab, et kohtukulud on olnud vajalikud ja kohtukulud summas 27 360.- krooni on põhjendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 77lg 1, § 101 lg 1 p 3 ja p 4, § 641 lg 1, § 647 lg 1, Eh

S § 48 p 1-5 ja TaMS § 632 lg 1 kohus Otsustas: Hagi rahuldada Lugeda JM ja TP lepingust taganemise avaldusega lõppenuks töövõtuleping, mis oli sõlmitud JM ja TP ning FIE HV vahel vundamendi ehitamiseks elamule Mõista välja FIE HV tekitatud kahju eest 190 000.- krooni Mõista välja FIE HV kohtukulu 27 360.- krooni Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest . Küllike Johannson Kohtunik