Obsah (4)

§ 50§ 60§ 61§ 49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-29214 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungi toimumise aeg 1

) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. 10. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on lapsega koos elaval vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 11.

§-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni.). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid

§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.

12.

§ 61

lg 5 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla miinimumsuuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimumsuuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

1. Kostja on nõus maksma lapsele elatusraha 750 krooni kuus. Kostja on põhjendanud elatusraha väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse oma osalise töövõimetusega. Kohus nõustub, et kuna kostjal on tuvastatud alates 23.11.2004.a. osaline töövõimetus 80% ( tl 14-16) ja alates 06.11.2006.a. 40% (t lk 27-28), on tema puhul on objektiivselt tegemist isikuga, kellelt elatise väljamõistmine alla miinimumsuuruse on põhjendatud.
2. Samas tuleb väljamõistmisele kuuluva elatise vähendamisel alla miinimumsuuruse arvesse võtta, et

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 15. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustavad linnas elava 14-19 aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused keskmiselt 3210 krooni. Seega oli

§ 61lg 4 ettenähtud miinimumsumma 2006.a.

veel ligilähedaselt vastavuses lapse minimaalsete vajadustega (eeldusel, et mõlemad vanemad kannavad ülalpidamiskulutusi võrdselt), kuid miinimumsumma suurenemine näitab, et ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud. 3 16. Lapsevanemate võrdsete õiguste ja kohustuste printsiip (

§ 49

) ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem.

1. Kohus leiab, et vaatamata oma osalisele töövõimetusele on kostja varanduslik seisund parem ja ta on suuteline kindlustama lapsele elatist suuremas ulatuses kui seda suudab hageja. Kostjale kuulub abikaasade ühisomandi alusel sõiduauto ja osa kinnistust, ta tegeleb eraettevõtlusega ja tema igakuised sissetulekud ületavad 70 % hageja omi.
2. Kohus leiab, et kostja osalise töövõimetuse tõttu tuleb temalt väljamõistetavat elatusraha vähendada alla seaduses ettenähtud miiniumsumma 500 krooni. Sellest lähtuvalt peab kostja maksma lapsele elatist alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006.a. summas 1000 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. 1300 krooni kuus.
3. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik 4