lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Hagiavaldustes taotleb R.M tunnustada tema omandiõigust kahele A.A nimele registreeritud aktsiale ja kahele O.K nimele registreeritud aktsiale. Samas räägib hageja, et ostis A.A kolm ja O.K viis aktsiat ning on lisanud müügilepingud nende aktsia ostmise kohta. Kohus ei lahendanud vastuolu hagi aluse 4
keelab kohtul otsuses ületada nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 24.
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. 25. Ringkonnakohus ei nõustu linnakohtu poolt tõendamiskoormise jaotamisega ja tõenditele antud hinnanguga.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas omandiõiguse tõendamiseks kostjatega sõlmitud kirjalikud aktsiate ostu-müügilepingud ja müügilepingu täitmiseks üleantud aktsiatähed. Kohus ei märgi, milliseid muid tõendeid pidanuks hageja veel omandi ülemineku kohta esitama. 26. Kostjad vaidlesid hagile vastu põhjusel, et aktsiate ostu-müügilepingutel märgitud kuupäev 16.01.2001 ei ole õige ning tegelikult sõlmiti nimetatud lepingud detsembris 2002, mil füüsilistest isikutest kostjad ei olnud enam aktsiate omanikud, sest olid vahepeal tasunud aktsiatega OÜ V osakute eest. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud ega esitanud käesolevas tsiviilasjas selliseid tõendeid, mis lükkaksid hageja poolt esitatud tõendid ümber. Kostjate poolt avalduste esitamine kriminaalmenetluse alustamiseks ei tõenda lepingute sõlmimise tegelikku kuupäeva. Tegemist on ikkagi kostjate endi seisukohaga. Kohus oleks pidanud eelmenetluses pooltele selgitama, et tõendiks tsiviilasjas saab
Kostjad ei ole ise üldse kohtus käinud ega seletust andnud. Riigiprokuratuuri poolt kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamine omab tähtsust kriminaalasja menetlemisel ega tõenda kostja konkreetseid väiteid antud tsiviilasjas.
lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Eelmenetluse puudulik läbiviimine, nii nõude kui oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmine, ei võimalda ringkonnakohtul endal asjas uut otsust teha ja seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 31. Kohtukulude jaotuse otsustab kohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel. R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.