KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1887 Tsiviilasi KP hagi TP vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise, elatise ja lapse elukoha määramise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja KP esindaja advokaat HH esindajad Kostja TP esindaja advokaat AE Kohtuistungi toimumise aeg 06.09.2006 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada KP ja TP abielu, mis on sõlmitud , kanne nr . Määrata GP elukohaks ema, KP elukoht. Välja mõista TP elatis 3100 (kolm tuhat ükssada) krooni kuus GP ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni KP kasuks. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta KP ainuomandisse kinnistu asukohaga , väärtusega 3 100 000 krooni, kinnistu registriosa number . Jätta KP ainuomandisse kinnistu oluliseks osaks oleva elamu sisutus: , väärtusega 4000 krooni; , väärtusega 6000 krooni; , väärtusega 1000 krooni; , väärtusega 3000 krooni, , väärtusega 3000 krooni; 25 198 krooni; 5000 krooni; , väärtusega 5000 krooni, väärtusega 7880 krooni, väärtusega 5000 krooni; , väärtusega 10 000 krooni; väärtusega 4000 krooni; väärtusega 2000 krooni; väärtusega 1000 krooni; , väärtusega 3000 krooni; , väärtusega 8000 krooni; , väärtusega 6000 krooni; , väärtusega 4000 krooni; , väärtusega 10 000 krooni; , väärtusega 40 000 krooni; , väärtusega 6000 krooni; , väärtusega 12 000 krooni; väärtusega 1895 krooni; väärtusega 1999 krooni; , väärtusega 3210 krooni. Kokku vallasvara väärtusega 178 182 krooni. Jätta K Painuomandisse , väärtusega 180 000 krooni. Välja mõista KP 1 729 091 (üks miljon seitsesada kakskümmend üheksa tuhat üheksakümmend üks) krooni TP kasuks enamsaadud ühisvara arvelt. Määrata ära kohtuotsuse täitmise kord. Kohtuotsus kuulub täitmisele kuue kuu möödudes alates 2-05-1887 kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude jaotus Välja mõista TP kohtukulu 20 900 (kakskümmend tuhat üheksasada) krooni KP kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Pooled võivad sõlmida vaidluse lahendamiseks kompromissi kuni kohtuotsuse jõustumiseni. ASJAOLUD Hageja ja kostja abielu sõlmiti .aastal sündinud GP. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada poolte abielu, jagada abielu ajal soetatud ühisvara, mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks ja määrata ära lapse elukoht. Hageja leiab, et poolte abielulised suhted katkesid , sest kostjal tekkis abieluväline suhe. Hageja leiab, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Pooled on abielu ajal soetanud ühisvarana kinnistu asukohaga , väärtusega 1,9 miljonit krooni ja sõiduauto , väärtusega 180 000 krooni. Poolte ühisvarasse kuulub ka asuv maja sisustus väärtusega 178 182 krooni. Poolte ühisvara arvelt on omandatud kinnistu , väärusega 923 000 krooni ja sõiduauto väärtusega 727 576 krooni, kuid need on vormistatud kostja nimele. Hagejale teadaolevalt on kostja omandanud ka maja. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja võtab oma kirjalikus vastuses omaks, et abielu jätkamine ei ole võimalik ning palub abielu lahutada. Lapse elukohaks palub kostja määrata hageja elukoha. Kostja ei vaidlusta lapse vajadusi. Kostja on nõus tasuma elatist 500 krooni kuus, sest ta on töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Kohtuisutngil täpsustas kostja, et ta teeb tööd lepingute alusel ning hetkel tal kehtivat lepingut ei ole, kuid tema kuu sissetulek on ligikaudu 15 000 krooni. Kostja nõustub, et kinnistu on omandatud abielu ajal ,kuid elamu ehitusel on kasutatud aknaid ja uksi ning muud puitmaterjali, mis on kostjale kingitud tema sugulaste poolt. Puitmaterjal moodustab hinnanguliselt 20 % maja väärtusest ja kostja palub arvestada seda asjaolu ühisvara jagamisel. Ka sõiduauto on soetatud ühisvarana. kinnistu ja sõiduauto on kostja omand. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning nende esindajad, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle abielu lahutamise üle. Kohus asub seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada, sest pooled on kohtuistungil omaks võtnud, et abielusuhted poolte vahel on lõppenud ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Pooled ei vaidle ka lapse elukoha üle. Lapse elukohaks tuleb määrata ema elukoht. Pooled on sellega nõus, samuti on laps avaldanud oma arvamust ning leiab, et ta soovib elada ema juures. Pooled vaidlevad ühisvara koosseisu ja väärtuse ning elatise suuruse üle. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, mille suuruse määramisel arvestatakse lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit. Kostja ei ole vaidlustanud 2
(4)2-05-1887 lapsele tehtavate kulutuste suurust, seetõttu ei analüüsi kohus hageja poolt välja toodud lapse vajadusi ja nende rahuldamiseks kuluvat summat. Vanemate varalise olukorra hindamisel lähtub kohus vanemate kogu varalisest olukorrast. Varaline olukord ei hõlma mitte üksnes igakuist töötasu vaid on oluliselt laiem mõiste. Varaline olukord tähendab isiku varalisi võimalusi laiemas tähenduses, sealhulgas osalust äriühingutes, sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara. Kostja leiab, et tema varaline olukord võimaldab tal maksta elatist 500 krooni kuus, samas toob kostja välja asjaolu, et kõik vaidlusaluse kinnistuga seotud kulutused kannab tema, samuti on tema lepingute alusel saadav sissetulek 15 000 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja seisukohad oma varalise olukorra kohta on vastuolulised. Kostja ei ole toonud ühtegi asjaolu, mis võiks olla mõjuv põhjus elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära. Asjaolu, et kostja on arvele võetud töötuna, ei anna alust arvata, et tal puuduvad sissetulekud, sest kostja kinnitab ise vastupidist. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis ja elatisraha suuruseks tuleb määrata 3100 krooni. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel on abielu ajal soetatud vara poolte ühisvara. Sama seaduse § 18 lg 1 järgi tuleb ühisvara jagamisel selle koosseis kindlaks teha abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara väärtus tuleb kindaks määrata vara jagamise seisuga. Abieluliste suhete lõppemise aja tuvastamiseks andsid pooled vande all ütlusi. Hageja leiab, et abielusuhted katkesid kuid taastusid. Hageja jaoks lõppes abielu lõpus, kuid pooled elasid ühises elukohas kuni lõpuni. Hageja pöördus alguses advokaadi poole, saamaks teada, millised on tema õigused abielu lahutuse korral. Hageja leiab, et asjaolu, et kostja teda pettis, ei tähenda, et poolte abielu ei jätkunud. Kostja seletuse kohaselt lõppesid abielulised suhted , kui kostjal tekkis teine suhe. Kohus leiab, et kostja seletus on vastuoluline. Kostja on tasunud elamu kommunaalkulusid kuni kostja väitel kolis ta poolte ühisest elukohast välja , kuid tema isiklikud asjad on siiani majas. Hageja seletuse kohaselt kestsid poolte isiklikud suhted kuni kostja väljakolimiseni. Kostja seda väidet ei eitanud. Kohus leiab, et abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda hagi esitamist kohtusse. Abielusuhete all tuleb mõista poolte isiklikke, majanduslikke ja ka sotsiaalseid suhteid ning ka poolte subjektiivset arvamust abielusuhte olemasolust. Hageja on hagi esitamisel väitnud, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik, samuti väidab seda oma vastuses kostja. Seega lõppes abielu poolte jaoks hagi esitamisega kohtusse. Kohus nõustub hageja väitega, et paralleelsuhte olemasolu iseenesest ei tähenda, et abielulised suhted poolte vahel oleksid lõppenud. Poolte ühine majapidamine ja isiklikud suhted jätkusid paralleelselt kostja abieluvälise suhtega, seega ei saa lugeda abielusuhete lõppemise ajaks , mil hageja sai teada kostja abieluvälisest suhtest. Kohtule esitatud ekspert TR eksperthinnangu järgi on kinnistu turuväärtuseks 3,1 miljonit krooni. Pooled nõustuvad eksperdi arvamusega ega ole seda menetluse käigus vaidlustanud. Kohus asub seisukohale, et kinnistu väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta eksperdi arvamus ja kinnistu väärtuseks tuleb hinnata 3,1 miljonit krooni. Kohus leiab, et kinnistu tuleb jätta KP ainuomandisse, sest see on tema ja poolte alaealise põhiline elukoht. Kostja kinnitas istungil, et on asuvast elamust välja kolinud, seal on üksnes tema asjad. Kostja väited selle kohta, et kohus peaks ühisvaraks oleva kinnistu jagama selliselt, et kinnistu müüakse ja raha jaotatakse poolte vahel, ei ole kooskõlas perekonnaseaduse § 19 lg 3 ja 4 mõttega ega põhjendatud ka faktiliste asjaoludega. Ühisvara jagatakse eelkõige asjadena ning juhul, kui ühele pooltest jääv vara on suurema väärtusega, mõistetakse välja rahaline kompensatsioon. See, et poolel, kelle ainuomandisse vara jääb, ei ole kohtuotsuse tegemise ajal rahalisi vahendeid kohtuotsuse täitmiseks, ei saa olla taksituseks vara temale jätmisel. Hageja kinnitas kohtuistungil, et on võimeline kohtuotsuse täitmiseks laenu võtma. Juhul, kui hageja ainuomandisse jääb kinnistu, on tal piisavalt varalisi võimalusi kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et kinnistu on omandatud kostja lahusvara arvelt, ei ole põhjendatud. Pooled kinnitavad, et puitmaterjal, mida kasutati maja ehitamisel, tarniti kostja 3
(4)2-05-1887 sugulaste poolt just nimelt poolte ühisvaraks oleva elamu ehitamiseks. Seega on puitmaterjal tarnitud mitte kostjale isiklikult vaid kostja perekonnale st ka hagejale ja poolte alaealisele lapsele. Seetõttu ei saa puitmaterjali käsitleda kostja lahusvarana ning ühisvara jagamisel poolt võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumine ei ole põhjendatud. Hageja ainuomandisse tuleb jätta ka kinnistu oluliseks osaks oleva elamu sisustus, kuna ei ole mõistlik jätta elamu sisustust kinnistu omanikust erineva omaniku omandisse. Elamu sisustus, mille ühisvarana jagamist pooled soovivad on järgmine: , väärtusega 4000 krooni; , väärtusega 6000 krooni; , väärtusega 1000 krooni; , väärtusega 3000 krooni, , väärtusega 3000 krooni; 25 198 krooni; väärtusega 5000 krooni; , väärtusega 5000 krooni, , väärtusega 7880 krooni, , väärtusega 5000 krooni; , väärtusega 10 000 krooni; , väärtusega 4000 krooni; , väärtusega 2000 krooni; väärtusega 1000 krooni; , väärtusega 3000 krooni; , väärtusega 8000 krooni; , väärtusega 6000 krooni; , väärtusega 4000 krooni; , väärtusega 10 000 krooni; , väärtusega 40 000 krooni; , väärtusega 6000 krooni; , väärtusega 12 000 krooni; , väärtusega 1895 krooni; , väärtusega 1999 krooni; , väärtusega 3210 krooni. Kokku vallasvara väärtusega 178 182 krooni. Pooled ei vaidle sõiduauto hinna suhtes. Kostja on küll esitanud seisukoha, et sõiduauto hinna võiks määrata spetsialist, kuid ei ole otseselt vaidlustanud hageja poolt sõiduautole määratud hinda. Seega loeb kohus, et kostja on TsMS § 231 lg 4 järgi omaks võtnud sõiduauto hinna. Pooled ei vaidlusta asjaolu, et sõiduauto on ühisvara, seega ei oma tähtsust, kelle initsiatiivil või tegevuse tõttu, on auto soetatud. Sõiduauto on hageja kasutuses ning seetõttu tuleb see jätta hageja ainuomandisse. Kostjal on võimalus kasutada oma kuuluvat sõiduautot, mille kohta on kostja ise esitanud sõiduki registreerimistunnistuse. Hageja ainuomandisse jääb poolte poolt soetatud ühisvara koguväärtusega 3 458 182 krooni ning seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt rahaline kompensatsioon 1 729 091 krooni. Sõiduauto MB ja kinnistu asukohaga , on kolmanda isiku omandis ja seega ei kuulu see ühisvara hulka. Vara on küll omandatud abielusuhete ajal, kuid hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et kinnistus ja sõiduauto on omandatud abikaasade ühisvara arvelt. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb poolel oma väiteid tõendada. Seetõttu tuleb jätta hageja nõue ja sõiduauto kui ühisvara jagamise osas rahuldamata. Kohus leiab, et hageja taotlus kohtuotsuse täitmise aja edasilükkamiseks on mõistlik. Laenu taotlemiseks või muul viisil kohtuotsuse täitmiseks vajalike rahaliste vahendite hankimiseks on vaja rohkem aega kui 30 päeva. Kohus leiab, et mõistlik tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks on kuus kuud pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS rakendusseaduse § 3 järgi tuleb kohtukulude väljamõistmisel lähtuda enne 1.jaanuari 2006 kehtinud TsMS redaktsioonist. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 2 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud riigilõiv 2900 krooni ja õigusabikulud. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et abielulahutuse ja ühisvara jagamise vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 18 000 krooni. Kohus arvestab õigusabikulude määramisel ka asjaolu, et kohtuistungid on enamjaolt edasi lükkunud kostja või tema lähisugulaste tegevuse tõttu. Ekspertiisikulud tuleb jätta poolte kanda, sest ekspertiis määrati kohtu ettepanekul. Kohtunik 4
(4)