2-04-1273/1

2-04-1273 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristi Rekand Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.

1. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-04-1273 Tsiviilasi AS hagi MS vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS esindaja PL Kostja MS Kohtuistungi toimumise aeg 08.08.
2. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista MS AS kasuks liisinglepingujärgne võlgnevus 93 548 (üheksakümmend kolm tuhat viissada nelikümmend kaheksa) krooni 68 senti. Kohtukulude jaotus Välja mõista MS: 1 AS kasuks tasutud riigilõiv 5730 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni.
3. EV kasuks mentluskulu 88 (kaheksakümmend kaheksa) krooni 25 senti. Välja mõistetud menetluskulu tuleb Riigituludesse kanda . Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepinguliste kohustuste täitmiseks 97 972 krooni ja 41 senti. 1 Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel .a kapitalirendileping , millega reguleeriti pooltevahelisi suhteid seoses sõiduauto omandamisega hageja poolt ja selle edasise andmisega kostja kasutusse. Kostja pidi lepingu kohaselt tasuma igakuuselt rendimakseid, kuid tal tekkisid makseprobleemid. Kuna võlgnevus suurenes, oli hageja sunnitud lepingu lõpetama. Hageja realiseeris sõiduki hinnaga 119 958 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja nõue oli kostja vastu sõiduki müügi hetkel 217 930.41 krooni, mis koosnes: sõiduki jääkmaksumusest 196 838.98 krooni, tasumata lepingumaksed 11040.50 krooni, intress 5373.70 krooni, viivised maksete tasumisega viivitamise eest 253.50 rooni ja muud kulud 4423.73 krooni. Pärast sõiduki realiseerimist laekunud summa tasaarveldamist jäi hagejal kostja vastu nõue 97 972.41 krooni. Kohtuistungil hageja loobus nõudest summas 4423.73 krooni (s.o muud kulud). Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi selles osas, et jättis omapoolsed lepingulised kohustused täitmata ja nõustus viiviste ning intressi nõudega. Kostja vaidles vastu hagi summale. Kostja oli seisukohal, et hageja on müünud sõiduki alla omahinna, tekitades sellega kostjale kahju- õige hinnaga müües oleks kostjale tasumiseks jääv võlgnevus olnud oluliselt väiksem. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil nõutud suuruses. Kohtule esitatud tõendite alusel tuvastas kohus järgmised poolte pool mittevaieldavad asjaolud: hageja ostis .a sõlmitud ostu-müügilepinguga kostja huvides OÜ-lt sõiduauto .0T hinnaga 285 000.01 krooni (t lk 4-5). Nimetatud sõiduk anti kapitalirendilepingu alusel kasutada kostjale (t lk 6-11). Lepingu kohaselt oli vara väljaostmise tähtaeg .a, renti tasuti igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule (t lk 11), intress oli 7,8%, tasumisega viivitamisel oli viivise määraks lepingujärgne intress s.o 7,8% iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte vähem kui 7% aastas. Leping lõpetati kostjaga hageja .a käskkirjaga nr lähtudes lepingu p 10.1 (t lk 14). Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tal jäid graafikujärgsed maksed tegemata. Vastavalt hageja raamatupidamise tõendile (t lk 12) olid tasumata . ja .a esitatud arved kokku 11 040.50 krooni. Kostja vastuväiteks oli, et hageja on müünud sõiduki alla selle tegeliku väärtuse. Hageja tõendas, et sõiduk müüdi hinnaga 141 550 krooni (t lk 15). Sõiduki väärtuseks hinnati E A 149 000 krooni (t lk 28). Kostja omapoolseid tõendeid sõiduki väärtuse kohta müügi hetkel kohtule vaatamata asja pikaajalisele menetlemisele ei esitanud ja tema taotlused võimalike tõendite esitamiseks olid ebamäärased ja tingimuslikud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole esitatud kohtule ühtegi tõenditd, mis tõendaks kostja vastuväiteid auto kõrgema hinna kohta. Hageja selgituse kohaselt püüti autot müüa võimalikult kõrge hinnaga ja lõplik müügihind kujunes müügi käigus. Leping kostjaga lõpetati .a, sõiduk müüdi (Arve esitatud -t lk 15)- seega toimus auto müük umbes kolm kuud. Kohus leiab, et kuna autot müüdi nii pika aja jooksul, on selle müügihind optimaalne ja tegemist ei ole kiirmüügiga alla auto tegeliku hinna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kapitalirendilepingu p 1.3 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule; p 1.4 kohaselt oli hagejal juhul, kui rentnik (kostja) ei ole tasunud tähtpäevaks rendimakseid või muid lepingust tulenevaid makseid, õigus kostjalt nõuda viivist lepingu esilehel nimetatud suuruses –s.o 7,8%, kuid mitte vähem kui 7% aastas. Kuna kostja ei ole täitnud lepingu p 1.3, on hageja 2 arvestanud tasumata maksetelt viiviseid kokku 253.50 krooni (t lk 13). Kostja viiviste arvestusele ja suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 367 lõike 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ja sama paragrahvi lõike 2 lähtutakse lõikes 1nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal tasuda lisaks enne ülesütlemist tasumata jäänud osamakstele ja intressile ka sõiduki jääkmaksumus lepingu lõpetamise ajal- 196 838.98 krooni. Vastavalt eelnimetatud paragrahvi lõikele 2 on nimetatud summast maha võetud auto müügist saadud summa. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tasumata liisingmaksete, viiviste ja kulude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas, mida hageja kohtuistungil nõudis s.o 93 548.68 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni .a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi posti saatmisele 92.40 krooni. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 6000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi esialgse hagiga võrreldes osaliselt- 95,5% ulatuses, mõistab kohus kostjalt välja kohtukulud samas ulatuses: hageja kasuks riigilõivu 5730 krooni ja E V kasuks menetluskulud
4. 25 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 3