) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et nende abielulised suhted on faktiliselt lõppenud. Hageja ja kostja peavad perekondlike suhete jätkumist võimatuks ega soovi aega leppimiseks. AM palub hagis kostjalt välja mõista igakuine elatis lapsele 4 000 krooni. Vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (
) §-st 60. Vastavalt
Kui vanem ei täida alaealise lapse ülalpidamise kohustust, siis vastavalt
lg 1 mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on nõus last ülal pidama igakuiselt 4 000 krooni ulatuses.
lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 alusel igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused.
Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana summas 4 000 krooni väljamõistmise, alates . a kuni lapse täisealisuseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohtukulud Kooskõlas TsMS §-ga 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudelt. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub riigilõiv elatise nõudelt täies ulatuses välja mõistmisele kostjalt EV kasuks. TsMS § 143 lg 4 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele ka hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulud. 2 Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.