KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on tarbijakaitseameti komisjoni otsus üksnes soovituslik ning viited sellele ei ole asjakohased. Pooled sõlmisid 10.11.2004.a töövõtulepingu salvkaevu renoveerimiseks. Salvkaevu ehitamise initsiaatoriks oli hageja. Kostjat esindas xxx, kes oli hetkel kostja juhatuse liige. Kostja tellitud joogivee analüüsi kohaselt ei vastanud xxx joogivesi nõuetele ning kostja ütles seda hagejale. Kostja teavitas hagejat enne kaevu rajamist ka kinnistu pinnase iseärasustest ning sellest, et pinnasesse ei ole võimalik toimivat salvkaevu rajada. Hageja soovis sellest hoolimata salvkaevu rajamist. Pärast tööde teostamist koostati tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, kuid hageja keeldus allkirja andmast. Hageja oli tööga rahul ning kasutas kaevu kuni 2005.a juunini, mil ta teavitas kostjat väidetavatest puudustest. Seega ei teavitanud hageja töö lepingutingimustele mittevastamisest
Esimese teate väidetavatest lepingutingimuste rikkumisest esitas hageja oma 17.11.2005.a nõudes. 11 kuud hiljem lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ei saa mõistlikuks pidada ning hageja ei saa sellele enam tugineda. Kostja ei vastuta
Pinnase iseärasus ning joogivee kvaliteet on asjaolud, mida kostja mõjutada ei saanud ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ka oodata, et kostja need takistused ületaks. Kostja on reaalselt teostanud tööd ja kasutanud materjale, mille eest hageja tasus. Tööde initsiaatoriks oli hageja, kes soovis krundile kaevu saada. Hageja on vaikimisi tunnistanud töö vastuvõetavaks, tasudes kostjale töö eest. Kostja leidis, et hageja esitatud OÜ Salveesia arvamus tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei vasta tõendi definitsioonile ning seda ei saa käsitleda tõendina. Samuti ei saa arvamust käsitleda eksperdi arvamusena, kuna kohus ei ole ekspertiisi määranud. OÜ Salveesia ei tegele ehitustegevusega. Hageja ei ole tõendanud, et E. Kalal on õigus anda hinnanguid ehitusjärelevalve kohta. Kostjale on teadmata küsimused ja muud algandmed, mille alusel arvamus on koostatud. Arvamuses toodud 2 viide sanitaarkaitseala nõuetest kinni pidamise kohta võib vastata tõele, kuid kaev ehitati sinna kohta hageja soovil. Kaevu ümbruse pinnase vajumisele võis kaasa aidata hageja tegevus. Hageja sõidab kaevust transpordivahenditega üle, rõngaste kaldumine võib olla tingitud sõiduki rataste survest kaevule ja kaevu ümber olevale pehmele pinnasele. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, vaidleb ta vastu ka viivise nõudele. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kahju hüvitamise nõude osas tervikuna ning viiviste väljamõistmiseks osaliselt. Kohus loeb kostja 10.11.2004.a hinnapakkumisega tõendatuks, et kostja kohustus tegema hageja kinnistule joogiveekaevu renoveerimise koos torustiku ühendamise ja veepumba maksumusega 8 260 krooni eest. Hageja andis allkirja, et on pakkumisega nõus ja tellib töö kostjalt (tl 25). Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping salvkaevu rajamiseks. Kohus peab pooltevahelise vaidluse lahendamiseks analüüsima, 1. kas teostatud töö vastas lepingutingimustele, 2. kui töö lepingutingimustele ei vastanud, siis kas kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, 3. kas hageja teatas lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ning 4. millised on mittevastavuse tagajärjed. 1. Teostatud töö vastavus lepingutingimustele. Pooled olid kokku leppinud, et kostja rajab hageja kinnistule salvkaevu. Tunnistaja xxx antud ütluste kohaselt kutsus hageja inimese, kes otsis õue peal veesoone ja kostja kaevas kaevu hageja näidatud kohta. xxx 30.12.2004 akti kohaselt paigaldati hagejale hüdrofoor ja veepump ning ehitati välja salvkaev tööde kogumaksumusega 23 609.32 krooni. Akti on allkirjastanud xxx kostja esindajana (tl 39). Kostja koostatud kulude tabeliga on tõendatud, et hageja salvkaevu puhastati 2005.a juunis survepesuriga. 2005.a septembris paigaldati veetrass pumbajaamast. Kulude tabelile on T. Tatter kostja esindajana lisanud, et kaev täitus pärast survepesuriga puhastamist uuesti saviliivaga ning pumbajaamast veeti veetrass garantiikorras (tl 27). Kuna kostja on garantiikorras hagejale rajanud veetrassi pumbajaamast, on kostja tegevusega tuvastatud, et salvkaev ei ole kasutamiseks kõlblik.
lg 2 p 1, 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel ei sobi töö otstarbeks, milleks tellija seda vajab ning mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Poolte ütlustest ja kirjalikest tõenditest ei nähtu küll eraldi kokkulepet salvkaevu omaduste suhtes, kuid töövõtja pidi töö tegemise ajal teadma, et tellija vajab kaevu vee võtmiseks. Kuna kaev täitus saviliivaga, ei vastanud töö
2. Kostja vastutus lepingutingimustele mittevastavuse eest. OÜ Salveesia juhtiva geoloogi Elmar Kala arvamusega on tõendatud, et kaevu jookseb liiv sisse kahel põhjusel: ebaõnnestunud montaaž ning geoloogilise ehituse omapära. Kaev on vesiliivades ning kaevurõngaid pole õnnestunud monteerida vertikaalselt, rõngad on omavahel nihkes (tl 71). Hageja on geoloog Elmar Kala pädevuse tõendamiseks esitanud kohtule hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi nr 139, mille kohaselt OÜ Salveesia juhtivale geoloogile Elmar Kalale on antud litsents hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimiseks, puurkaevude ja –aukude projekteerimiseks, puurimiseks ja likvideerimiseks (tl 85). Kohus leiab, et nimetatud litsentsi tõttu saab Elmar Kala pidada eriteadmistega isikuks. Kuna kohus ei ole määranud ekspertiisi, menetlusosaline on esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ning seda isikut ei kuulata üle tunnistajana, hindab kohus Elmar Kala arvamust TsMS § 293 lg 2 järgi dokumentaalse tõendina. 3
lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Lisaks sellele sätestab
lg 2, et isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et kaev kaevati xxx näidatud kohta. Kuna kostja oli paigaldanud hagejale reovee kogumiskaevu, siis kostja teadis, et pinnases on vesiliiv (tl 56). Kostja leidis 28.11.2005.a vastuses hageja nõudele, et hagejat teavitati toimiva salvkaevu ehitamise võimatusest (tl 22). Tunnistaja ütlustest nimetatud teavitamist ei nähtu ning kohus ei loe kostja väidet tõendatuks. Kostja oleks töövõtjana pidanud kontrollima, kas hageja osundatud koht on kaevu kaevamiseks sobiv ning millist tehnikat kaevu rajamiseks tuleb kasutada. Samuti oleks kostja pidanud hagejat teavitama kõikvõimalikest raskustest nimetatud pinnase sisse kaevu rajamisel. Töövõtja ei või pimedalt järgida tellija juhiseid. Kostja tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt on võimalik kaevu rajada igasse pinnasesse. Lisaks informeerimiskohustuse täitmata jätmisele ei teinud kostja oma tööd nõutava kvaliteediga, kuna Elmar Kala arvamuse kohaselt on vesiliiva sissejooksu põhjuseks ka ebaõnnestunud montaaž. Kostja ei tõendanud, et ta oleks töö teinud nõutava kvaliteediga ning hoiatanud hagejat hageja poolt soovitud kohta kaevu kaevamise tagajärgede eest. Seega ei ole kostja vastutus välistatud
Kostja vastutab lepingutingimustele mittetäitmise eest. 3. Lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatamine.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on esitanud kõnede eristuse, mille kohaselt ta helistas 03.02.2005.a, 07.03.2005.a, 05.05.2005.a, 20.06.2005.a ja 22.06.2005.a kostjale numbrile 6040156 (tl 77-81). Salvkaev kaevati 2004.a jõuludeks ning hageja väidete kohaselt täitus see 2005.a jaanuaris mudaga. Kostja ei ole osundanud, et kaev täitus mudaga juba varem. Kuna kostja ei osanud öelda, et poolte vahel oleks veel mingi suhe peale vaidlusaluse kaevu kaevamise, loeb kohus tõendatuks, et hageja teatas kostjale puudustest telefoni teel alates 2005.a veebruari algusest. Kuna kaev täitus mudaga jaanuaris, teavitas hageja kostjat puudusest mõistliku aja jooksul. 4. Töö lepingutingimustele mittevastamise tagajärjed. Kuna tegemist on olulise puudusega, võib hageja
Kostja on tööd parandanud, puhastades salvkaevu 2005.a juunis survepesuriga. Kuna see tulemusi ei andnud, ühendas kostja garantiikorras hageja veetorustiku AÜ xxx puurkaevuga. Hageja ei ole viimase torustiku osas pretensioone esitanud ning on asunud seda kasutama. Hageja väitis viimasel kohtuistungil, et on lepingust taganenud.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on küll viidanud hagiavalduses
§-le 116, mis käsitleb lepingust taganemist, kuid ei ole esitanud teisele poolele selgsõnalist lepingust taganemise avaldust. Ka hageja nõue ei ole selline, millest nähtuks soov lepingut tagasi täita
Kostja ehitas veetrassi puurkaevust poolte vahel sõlmitud esialgse lepingu alusel töö parandamisena, eraldi lepingut ei sõlmitud. Seega tähendaks tagasitäitmine, et kostja tagastab hagejale kogu töötasu ning hageja tagastab kostjale nii salvkaevu kui veetrassi rajamiseks kasutatud materjalid. Hageja ei ole nimetatud taotlust esitanud. Hagejale kohaseks õiguskaitsevahendiks on kahju hüvitamise nõue.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda ka tekitatud kahju hüvitamist. Kahju võib väljenduda teostatud töö ettenähtust väiksemas väärtuses. Kostja esitas hagejale 31.01.2005.a arve summas 4 23 609.30 krooni (tl 26). Hageja on nimetatud summa tasunud. Kostja koostatud tabeli kohaselt on kulud pumbajaamast veetrassi rajamiseks kokku 9 106.06 krooni. Seega on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale kahju 14 503.24 krooni (23 609.30-9106.06). Hagejal on õigus kostjalt nõuda nimetatud summa hüvitamist. Kostja on teinud puudustega töö asemele lepingutingimustele vastava töö ning tal on
lg 3 alusel õigus nõuda puudustega töö, s.t salvkaevu rajamiseks kasutatud materjalide tagastamist
Kostja ei ole vastavat vastuhagi esitanud ning kohus selle ajaolu osas kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta ei võta. Hagejaga kokkuleppele mittesaamisel on kostjal võimalik pöörduda hagiga kohtu poole. 5. Viivised. Hageja esitas kostjale 17.11.2005.a nõude 14 503.26 krooni tagastamiseks (tl 21). Hageja palub kostjalt välja mõista kuni 31.03.2006.a eest viivised
Nimetatud sätte alusel loeti viivise määraks kuni 30.12.2005.a 9% ja 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a 9.25% aastas. Hageja on palunud viivised välja mõista summas 2 025 krooni, kostja on viiviste väljamõistmisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kuna tegemist on kahju hüvitamise kohustusega, tuleb viivised välja mõista
Hagejalt tuleb välja mõista viivised 17.11.2005-31.03.2006 eest summas 489.50 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 14 992.75 krooni. Kostja on esitanud 27.10.2004 koostatud joogivee analüüsi xxx (Luige küla) kaevust nõetud proovi kohta. Analüüsi kohaselt ei vasta veeproov sotsiaalministri 21.07.2001 määruse nr 82 nõuetele (tl 37-38). Kohus leiab, et asjas ei ole oluline, millistel põhjustel ning kelle algatusena pooled salvkaevu rajamisel kokku leppisid ning kohus nimetatud tõendeid ei analüüsi. Hageja esitas kohtule kostja poolt 12.01.2006 tarbijakaitseametile esitatud vastuse (tl 8-9), tarbijakaitseameti kirjad (tl 10-11), tarbijakaebuste komisjoni otsuse (tl 12-14), hageja avalduse tarbijakaitseametile (tl 23-24). Kohus ei analüüsi ka neid dokumente, kuna tarbijakaitseameti otsus ei ole kohtule järgimiseks kohustuslik. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse välja mõistnud ning rahuldanud hagi kõrvalnõuete osas osaliselt. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.