2-05-3725/1

Tsiviilasi nr 2-05-3725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 22.juunil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi TM hagi E-ML vastu au ja väärikuse kaitseks. Asja läbivaatamise kuupäev 07.juunil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja kostja Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt töötas TM (edaspidi hageja) alates matemaatikaõpetajana, andes tunde . direktori E-ML (edaspidi kostja) käskkirjaga lõpetati distsiplinaarkaristuse tõttu hagejaga alates tööleping. Töösuhte lõpetamise aluseks oli usalduse kaotus ja vääritu tegu. Kostja tõi põhjuseks asjaolu, et hageja esitas oma kooli õpilase, kes oli hagejat solvanud, vastu hagiavalduse kohtusse. Sellest kirjutas kahel korral ka ajaleht . Sõltumata sellest, et hageja lahkus töölt ilma vaidlusteta, kutsus esindaja kokku lastevanemate koosoleku, kus osales ligikaudu 50 inimest. Koosoleku ainsaks teemaks oli hageja vallandamise põhjendamine. Seda tegi oma kõnes kostja. Koosolekul aga avaldati ka hageja isiklikke andmeid, s h tervislikku seisundit puudutavaid andmeid, milleks hageja nõusolekut andnud ei olnud. Kostja solvas hagejat, väites, et hageja on öelnud, et ta on Isegi juhul, kui hageja oleks enda kohta nii öelnud, olnuks tegu hageja seksuaalelu puudutavate delikaatsete isikuandmetega, mida kostja ei oleks tohtinud avaldada. Väljend on aga üldteadaolevalt halvustav seksuaalorientatsioonile tuginev väljend ning on hageja au ja väärikust teotav. Eeltooduga põhjustas kostja hagejale hingelist valu. Hageja leiab, et kostja teotas tema au, levitas ebasündsas vormis tema suhtes ebaõiget 2 informatsiooni ning kogus ja avaldas delikaatseid isikuandmed, rikkudes nii seaduse ja eetika norme. Kostja rikkus hageja eraelu puutumatust. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul kohustada kostjat korvama hagejale tekitatud mittevaraline kahju kirjalikus vormis hagejale esitatud vabanduse saatmisega, milles sisaldub ka ebaõigete andmete ümberlükkamine. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagiavalduse täienduses palub hageja vabandamise asemel kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis, mille suuruse määrab kohus ja panna kostjale kohustus ümber lükata väide nagu oleks hageja enda kohta öelnud Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning selgitas, et on viibinud ravil. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja on ajalehes ilmunud artikleid valesti tõlgendanud. Kostja ei ole kunagi, s h ka mitte toimunud lastevanemate koosolekul, väitnud, et hagejal on või . Kostja on alati olnud seisukohal, et õpetajate eraelu ei puutu kooliellu niikaua, kuni õpetajad ise oskavad eraelu ja töö lahus hoida. Käesolev probleem tõusetus aga alles siis, kui hageja homofoobia ilmnes tööl ja hakkas segama koolielu. Hageja on süüdistanud nii õpilasi kui töökaaslasi ning uuris neil pidevalt, et ega nendeni ei ole jõudnud informatsiooni, mis seostaks hagejat mingit pidi homoseksualismiga. Kostja ei saa vastutada selle eest, kuidas ajakirjandus tõlgendab kostja sõnu ja kui kohus tuvastab hageja au ja väärikuse teotamise, siis ei vastuta hageja solvamise eest kostja. Au ja väärikuse riivet peab tõendama veenvate tõenditega, mida hageja aga teinud ei ole. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täiendavas vastuses hagiavaldusele lisas kostja, et ajalehe artiklitest sai kostja informatsiooni, mida tal hageja töölevormistamisel ei olnud. Nimelt sai ta artiklitest ja teada, et hageja oli sooritanud raske kuriteo, kandnud karistust ja viibinud ka ravil. Seetõttu pöördus kostja poole, et välja selgitada kas hageja võib olla kooli õpilastele ja kolleegidele ohtlik. Lastevanemate koosolek kutsuti aga kokku enne hagejaga töölepingu lõpetamist ja kostja ei avaldanud seal hageja isiklikke andmeid, kuna kostjal neid ei olnudki. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja selgitas, et mõisted võttis kasutusele hageja ise, süüdistades nende kasutamises õpilasi. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, sealhulgas toimunud koosoleku lindistust videolindil, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Õigusteoreetiliselt on mittevaraline kahju isiku individuaalsust, terviklikkust ja puutumatust sätestavate absoluutse iseloomuga õiguste (isikuõiguste) rikkumisega tekitatud olulised tagajärjed, mis avaldavad negatiivset mõju isiku suhtumisele iseendasse, teda ümbritsevasse ja teiste isikute suhtumisele temasse. Moraalse kahjuna mõistetakse isikule põhjustatud füüsilist ja hingelist vali ning kannatusi (võlaõigusseaduse VÕS § 128 lg 5). Selleks, et otsustada moraalse kahju eest rahalise hüvituse välja mõistmine, tuleb tuvastada, kas toimus ja milles seisnes isikuõiguste rikkumine, kas see oli õigusvastane ja kas see tõi kaasa isikule olulise negatiivse tagajärje. Hageja nõue on esitatud järgmistel alustel (t lk 88): lastevanemate koosolekul 1) avaldas kostja kooli direktorina hageja suhtes halvustavaid väljendeid ja teotas nimetatud väljamõeldistega hageja au 2) avaldas kostja, et oli kohtunud , kes oli andnud hageja tervisliku seisundi kohta infot. Hageja on seisukohal, et sellega rikkus kostja tema eraelu puutumatust, kogus ebaseaduslikult ja esitas hageja isikuandmeid ning põhjustas sellega nii hagejale endale kui tema 3 lähedastele hingevalu. Pärast kostja sõnavõttu peaks hageja olema oma tuttavatele, perekonnale, omastele ja sõpradele ja hoole all olev ohtlik inimene“. Kohus asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et vaidlusaluse koosoleku lindistusega (stenogramm t lk 75-87) ei leidnud tõendamist hageja seisukoht nagu oleks kostja väitnud, et hageja on iseenda kohta öelnud Kostja eitab selliste väljendite kasutamist kostja kohta. Lindistusega on tõendatud, et kostja kasutas koosolekul järgmisi väljendeid: …pärast seda, esitas ta ühe või teise kirjaliku avalduse, vot see õpilane ütles või see õpilane ütles või see õpilane ütles “ (t lk 76); … et teda huvitab ainult nüanss, kuskohalt on jõudnud siia majja see informatsioon, et tema on see või teine või kolmas kes iganes“ (t lk 77). Hageja kirjalike avaldustega ja kostjale kui kooli direktorile (t lk 48-50) on tõendatud, et tõepoolest pärinevad nimetatud väljendid hageja enda eelnevatest kirjalikest avaldustest. Kostja selgituse kohaselt kasutas tema koosolekul neid väljendeid vaid kontekstis ja tulenevalt hageja enda avaldustest ning lindistus seda kostja vastuväidet ümber ei lükka. Hageja tõlgendus kostja sõnavõtule jääb kohtule arusaamatuks. Kohus on seisukohal, et kostja kui koolidirektori poolt lastevanemate ees (ja nendega koos) lastevanemate koosolekul varasemalt hageja enda poolt tõstatatud teema (õpilaste poolt tema suhtes teatud seksuaalsete väljendite kasutamine) käsitlemine oli õiguspärane ning seda põhjusel, lastevanematel on õigus teada ja koolidirektoril kohustus neid informeerida muuhulgas õpilaste ja pedagoogide suhetest, ilmnenud lahkarvamustest jne. Seda eriti olukorras, kus pedagoog on esitanud kohtu menetlusse hagiavalduse õpilase vastu. Eeltoodu alusel on kohus veendumusel, et nõude selle aluse puhul hagetud isikliku õiguse rikkumine kostja poolt tõendamist ei leidnud ning hagi rahuldamiseks puudub alus. Koosoleku lindistusega on tõendatud, et kostja teatas seal, et „… ma kohtusin psühhiaatriga ja tema selgitas taolise inimese mõttekäiku, mõttemaailma, lähenemised, et ta elab hoopis teises maailmas…“ (t lk 77). Kostja selgitas, et psühhiaatriga ei olnud juttu mitte konkreetsest inimesest, vaid sama diagnoosiga inimestest üldse ning et diagnoosi sai ta teada eelnevast ajaleha artiklist. Viimane kostja väide on tõendatud ajalehes ilmunud J.F artikliga Kooliõpetaja osutus tapjaks milles oli kirjas järgmine lõik: Hageja ei väitnud nagu ei vastaks tema tervisliku seisundi suhtes selles artiklis ja järelikult siis ka kostja poolt avaldatu tegelikkusele. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu ei omaks tähtsust asjaolu, kas avaldatu vastas tõele või mitte. Juhul, kui oli tõepoolest tegemist jõustunud kohtulahendis avaldatuga, on hageja kohustatud seda infot taluma, isegi juhul, kui see on talle ebamugav, ebameeldiv ja tekitab hingelisi kannatusi, hingevalu. Ka on kohus seisukohal, et isegi kui lugeda tõendatuks, et hageja tervisliku seisundi kohta kostja koosolekul väidetu ei vasta tegelikkusele ja et psühhiaatri poole pöördumist saab tõlgendada kui hageja kohta delikaatsete isikuandmete (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 3 mõttes) kogumisena (sama seaduse § 5 mõttes), ei ole mõistlik ega seaduse mõttega kooskõlas lugeda kostja käitumist vaidlusalusel koosolekul hageja õiguse oluliseks rikkumiseks. Vastavalt VÕS § 1046 lg-le 1 tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Vaidlusaluse koosoleku ajaks oli kostja poolt juhitavas koolis kujunenud välja olukord, kus õpetaja ja õpilaste suhtlemisprobleemid olid õpetaja poolt esitatud hagiavalduse menetluse tõttu jõudnud välja kohtu menetlusse ja E üht suurimat tiraaži omava nädalalehe leheküljele (artikkel ). Ka oli sama ajaleht artiklis käsitlenud sama õpetaja minevikku. Ilmnenud asjaolude alusel oli õpetaja töösuhe alates koosoleku toimumise päevast lõpetatud. Seega oli kujunenud olukord, milline ei ole ega tohigi olla tüüpiline meie koolis ning vaieldamatult oli lastevanematel õigustatud huvi teada saada sellega seotud asjaolusid ja koolidirektoril kohustus lastevanemaid informeerida. Ei leidnud tõendamist, et kostja sõnavõtt oleks olnud tingitud muust eesmärgist, kui täita oma 4 töökohustusi koolidirektorina. Seetõttu ei olnud igal juhul tegemist olulise õigusvastasusega kostja käitumises. Seda kohtu seisukohta ei mõjuta ka asjaolu, et hagejat ennast ei kutsutud koosolekule ja et seal viibis ka ajakirjanik. Mõistlik oleks kindlasti olnud hagejat koosoleku päevakorrast teavitada ja anda talle endale võimalus otsustada, kas osaleda seal või mitte, kuid kuna hageja töösuhe oli sellest päevast lõpetatud, ei ole tema mitteteavitamine käsitletav tema õiguse olulise rikkumisena. Ajakirjaniku lubamine koosolekul osaleda ei olnud ilmselt samuti hädavajalik ja kostja oleks võinud kaaluda ka selle mittelubamist, kuid kohus arvestab eelkõige asjaolu, et eelnevalt oli samas ajalehes juba ilmunud 2 artiklit ning vaidlusalust koosolekut kajastavas artiklis (t lk 9) uusi asjaolusid võrreldes eelmistega ei ilmunud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagetud isiklike õiguste rikkumine kostja poolt tõendamist ei leidnud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagi rahuldamata jäämisel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok